TEXT 20

Devanagari

त्यक्त्वा कर्मफलासङ्गं नित्यतृप्तो निराश्रयः ।
कर्मण्यभिप्रवृत्तोऽपि नैव किञ्चित्करोति सः ॥ २० ॥

Text

Tekst

tyaktvā karma-phalāsaṅgaṁ
nitya-tṛpto nirāśrayaḥ
karmaṇy abhipravṛtto ’pi
naiva kiñcit karoti saḥ

Synonyms

tyaktvā — having given up; karma-phala-āsaṅgam — attachment for fruitive results; nitya — always; tṛptaḥ — being satisfied; nirāśrayaḥ — without any shelter; karmaṇi — in activity; abhipravṛttaḥ — being fully engaged; api — in spite of; na — does not; eva — certainly; kiñcit — anything; karoti — do; saḥ — he.

tyaktvā — olles loovutanud; karma-phala-āsaṅgam — kiindumust oma töö viljadesse; nitya — alati; tṛptaḥ — olles rahuldatud; nirāśrayaḥ — ilma igasuguse kaitseta; karmaṇi — tegevuses; abhipravṛttaḥ — olles täielikult hõivatud; api — hoolimata; na — ei; eva — kindlasti; kiñcit — mitte midagi; karoti — teeb; saḥ — tema.

Translation

Abandoning all attachment to the results of his activities, ever satisfied and independent, he performs no fruitive action, although engaged in all kinds of undertakings.

Heites kõrvale kogu kiindumuse oma töö viljadesse, olles neist alati sõltumatu ja eneses rahuldatud, ei soorita ta kunagi karmalisi tegevusi, ehkki ta on kõikvõimalike erinevate töödega hõivatud.

Purport

This freedom from the bondage of actions is possible only in Kṛṣṇa consciousness, when one is doing everything for Kṛṣṇa. A Kṛṣṇa conscious person acts out of pure love for the Supreme Personality of Godhead, and therefore he has no attraction for the results of the action. He is not even attached to his personal maintenance, for everything is left to Kṛṣṇa. Nor is he anxious to secure things, nor to protect things already in his possession. He does his duty to the best of his ability and leaves everything to Kṛṣṇa. Such an unattached person is always free from the resultant reactions of good and bad; it is as though he were not doing anything. This is the sign of akarma, or actions without fruitive reactions. Any other action, therefore, devoid of Kṛṣṇa consciousness, is binding upon the worker, and that is the real aspect of vikarma, as explained hereinbefore.

Selline vabanemine oma tegevuste köidikuist on võimalik ainult Kṛṣṇa teadvuses, kui kõiki tegevusi sooritatakse Kṛṣṇa heaks. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene tegutseb puhtast armastusest Jumala Kõrgeima Isiksuse vastu ning seetõttu ei ole ta oma tegevuse resultaatidesse kiindunud. Ta ei ole kiindunud isegi mitte iseenese ülalpidamisse, sest ta on usaldanud kõik Kṛṣṇa kätesse. Samuti ei püüa ta endale suurel hulgal asju muretseda ega tunne vajadust kaitsta tema valduses asuvat. Ta täidab oma kohustusi nii hästi kui oskab, jättes kõik Kṛṣṇa kätesse. Selline kiindumusteta inimene on alati vaba oma töö nii headest kui ka halbadest järelmõjudest, justnagu ta ei tegutsekski. See on märk akarmast ehk tegevustest, mis ei oma karmalisi järelmõjusid. Iga teine tegevus, mida sooritatakse ilma Kṛṣṇa teadvuseta, seob selle teostajat materiaalse maailmaga. Sellist tegevust nimetatakse vikarmaks, mille olemust selgitati eespool.