Skip to main content

Isahluko 5

CHAPITRE 5

Ukudla Ngakhezolunye No-Kṛṣṇa

Vivre avec Kṛṣṇa

Kulula ukushiya into endala uma umuntu ethola engcono kunayo. Sifuna ukuzijabulisa kodwa amaphika-siqu asedale isimo esenza ukuthi sithembele ebumnandini bezwe. Ukujabula kwethu kumele kuxhume kuNkulunkulu (puruṣaḥ sa paraḥ), esinganoku-kwazi ukubonana Naye ubuso nobuso. Ezulwini siyakwazi ukuxoxa noNkulunkulu bukhoma, sidlale Naye, sidle kanye Naye njalo njalo. Konke lokhu ungakuzuza nge bhaktya okuyinkonzo yokunikela ngemisebenzi yothando. Kodwa-ke le misebenzi yakho kumele kube engaxutshiwe, lokho kusho ukuthi kumele simkhonze kodwa singalindeli ukuzuza ngalokho, singalindeli nkokhelo ngalokho. Ukuthanda uNkulunkulu ngoba ufuna ukuba munye Naye nilingane nalokho kusengenye yezindlela zokuxuba.

Obtenant quelque chose de supérieur, on abandonne naturellement tout ce qui lui est inférieur. Nous voulons le bonheur, mais l’impersonnalisme et le nihilisme ont créé une atmosphère telle que nous voilà enchaînés au bonheur matériel. Il nous faut goûter le bonheur en relation avec la Personne Suprême (puruṣaḥ sa paraḥ). Dans le monde spirituel, nous sommes à même de parler personnellement avec Dieu. Il nous est possible de Le voir face à face, de nous divertir en Sa compagnie, de manger avec Lui, et ainsi de suite. Tout cela nous est accessible par le service d’amour transcendantal qu’on Lui offre (bhaktyā). Toutefois, ce service doit être dénué de toute motivation matérielle, c’est-à-dire que nous devons aimer Dieu sans chercher à en retirer une quelconque rémunération matérielle. Et notons bien qu’aimer Dieu en vue de ne plus faire qu’un avec Lui est aussi une motivation impure.

Okunye okwenza umehluko omkhulu phakathi kweZulu nomhlaba ukuthi eZulwini oyinhloko khona akana-mbangi futhi emhlabeni ngamunye, kuyo yonke imihlaba yeZulu lowo oyiNhloko ngaphakathi kwayo, usuke eyisandiso/ukunwebeka (expansion) sika-Kṛṣṇa. INkosi eyiNhloko yeZulu kanye neZandiso/nokunwebeka zayo eziningi-ningi ibusa phezu kwayo yonke imihlaba yase-Vaikuṇṭha. Kulomhlaba esiphila kuwo kunombango wokuthi ubani ozophatha abe ngumongameli noma undunankulu, kodwa eZulwini bonke bavumelana ngazwi linye ukuthi uNkulunkulu uyiNkosi, akanambangi. Labo abangavumelani nalokho abakuphikisayo bayathuthwa babekwe emhlabeni, ofana ncamashi nejele. Njengoba wonke amadolobha amakhulu enamajele kodwa lawomajele kulawomadolobha athatha indawo encane kabi yedolobha lonke, ngokunjalo nalomhlabakazi uyijele kulabo ababoshelwe kuwo. Nawo futhi lomhlaba uthatha indawo encane kabi yeZulu akusiko ukuthi ubekwe ngaphandle kweZulu, ungaphakathi, ngokufanayo nejele eliba ngaphakathi kwedolobha kodwa lithatha encane indawo.

Une des différences essentielles entre le monde spirituel et le monde matériel réside en ceci : le chef, ou celui qui dirige les planètes spirituelles, n’a pas de rival. Le personnage principal sur chacune des planètes spirituelles est une émanation plénière de Kṛṣṇa. Le Seigneur Suprême et Ses multiples manifestations règnent sur toutes les planètes du monde spirituel. Sur terre, au contraire, divers candidats luttent pour les postes de président et de premier ministre, mais dans le monde spirituel tous reconnaissent la suprématie de Dieu. Ceux qui ne L’acceptent pas et tentent de rivaliser avec Lui sont acheminés vers l’univers matériel, qui n’est ni plus ni moins qu’une prison. Tout comme chaque ville a sa prison, qui ne représente qu’une partie très insignifiante de la ville entière, l’univers matériel sert de prison pour les âmes conditionnées qui ne veulent pas accepter Dieu et constitue une partie insignifiante du monde spirituel.

Bonke abahlali basemihlabeni yase-Vaikuṇṭha, eZulwini bangaba-khululekile, ababoshelwe enyameni. I-Śrīmad-Bhāgavatam iyasichazela ukuthi bonke banemizimba efana ncamashi nekaNkulunkulu. Kweminye yalemihlaba uNkulunkulu uvela kuyo enezingalo ezimbili kanti kweminye enezingalo ezine. Kuya ngesimo sakulowo mhlaba. Nabahlali kulemihlaba nabo bavela benezingalo ngambili noma nga zine, kuthiwa uma ubabuka kuba nzima ukuhlukanisa phakathi kwabo noNkulunkulu. Ezulwini kunezinhlobo ezinhlanu zabakhululiwe okuyizinhlobo zenkululeko. Kukhona le okuthiwa yi”Sāyujya-mukti”, okuyinhlobo yenkululeko lapho umuntu engenela khona kwi-Brahman- eNkazimulweni ahlale khona, akangeni ngaphakathi kweminye yemihlaba (planets) yaseZulwini, ugcina emkhathini weZulu. Bese kuba khona le okuthiwa yi-”sārūpya-mukti”, lena yinkululeko lapho umuntu ezuza khona isiqu esifana ncamashi nesikaNkulunkulu esingahlukaniseki uma ubuka ukuthi ubani ongubani. Olunye uhlobo lubizwa ngokuthi yi—”sālokya-mukti”, leyo inkululeko yokuhlala emhlabeni owodwa no-Kṛṣṇa. Kulandele i-”sārsti-mukti” yona-ke ungathola ubucwebe obufanayo nobuka Kṛṣṇa. Olunye uhlobo lukunikeza ithuba lokuhlala no-Kṛṣṇa njalo ungumngane Wakhe, njengo-Arjuna ohlala njalo eno-Kṛṣṇa engumngane Wakhe. Umuntu angazuza noma iyiphi yalezi ezinhlanu, kodwa le ekuthiwa yi-“Sāyujya-mukti” yokungenela eNkazimulweni ama-Vaiṣṇava awayamukeli ngoba i-Vaiṣṇava lihlala njalo lifuna ukukhonza uNkulunkulu siqu Sakhe njengoba enjalo, futhi lingadukelwa ubukhonzi balo bokukhonza uNkulunkulu. Kanti labo abangamaphika-siqu okuthiwa ngama “Māyāvādī bafuna ukushabalalisa iziqu zabo bese bengenela eNkazimulweni ka Nkulunkulu. Lokhu kuzishutheka eNkazimulweni akunconyiwe ngu-Kṛṣṇa kwi-Bhagavad-gītā Ngisho nabafundisi abakhulu othungeni lwama Vaiṣṇava abakuncomi. NeNkosi u-Caitanya Mahāprabhu wabhala kakhulu ngaloludaba kwi Śikṣāṣṭaka (4) Yakhe.

Les habitants des planètes spirituelles sont tous des âmes libérées. Le Śrīmad-Bhāgavatam nous apprend que leurs traits sont semblables à ceux de Dieu. Sur certaines de ces planètes, Dieu Se manifeste avec deux bras, sur d’autres avec quatre. Les habitants de ces planètes ont eux aussi deux ou quatre bras, et il est dit qu’on ne peut les distinguer de la Personne Suprême. Dans le monde spirituel il y a cinq sortes de libération. La sāyujya-mukti est une forme de libération par laquelle on se fond dans l’existence impersonnelle du Seigneur, appelée Brahman. Une autre forme de libération, la sārūpya-mukti permet d’obtenir des traits corporels en tous points semblables à ceux de Dieu. La sālokya-mukti donne de vivre sur la même planète que Dieu. Par la sārṭi-mukti on peut jouir des mêmes perfections que le Seigneur Suprême. Une autre sorte de libération permet de demeurer toujours auprès de Dieu tel un de Ses compagnons, tout comme Arjuna vit toujours auprès de Kṛṣṇa en tant que Son ami. On peut obtenir n’importe laquelle de ces cinq formes de libération, mais d’entre elles, la sāyujya-mukti, qui consiste à se fondre dans l’aspect impersonnel de Dieu n’est pas désirée par le dévot vaiṣṇava. Le vaiṣṇava désire adorer Dieu et garder son individualité propre pour Le servir, tandis que le philosophe impersonnaliste, le māyāvādī, souhaite perdre son individualité et se fondre dans l’existence de l’Absolu. Cette fusion n’est recommandée ni par Kṛṣṇa dans la Bhagavad-gītā, ni par la filiation spirituelle des philosophes vaiṣṇavas. Śrī Caitanya Mahāprabhu écrit à ce sujet dans son Śikṣāṣtakam :

na dhanaṁ na janaṁ na sundarīṁ
kavitāṁ vā jagad-īśa kāmaye
mama janmani janmanīśvare
bhavatād bhaktir ahaitukī tvayi
na dhanaṁ na janaṁ na sundarīṁ
kavitāṁ vā jagad-īśa kāmaye
mama janmani janmanīśvare
bhavatād bhaktir ahaitukī tvayi

(Cc. Antya 20.29, Śikṣāṣṭaka 4)

Awu Nkosi yamandla! Angikulangazelele ukuqoqa ingcebo, noma ukuzithokozisa ngabesifazane abahle, futhi angifune kuba nabalandeli. Konke engikufunayo ukuthi ngihlale njalo impilo emva kwempilo enkonzweni Yakho yemisebenzi yothando engenasizathu.

« Ô Seigneur tout-puissant ! Je n’aspire nullement aux richesses, je ne rêve pas de jolies femmes et ne recherche pas non plus de disciples. Je désire uniquement m’absorber sans fin, vie après vie, dans Ton service d’amour pur et absolu. » (Śikṣāṣtakam 4)

Lapha iNkosi u-Caitanya Mahāprabhu usebenzisa amagama athi impilo emva kwempilo. Uma kunempilo emva kwempilo lokho kusho ukuzalwa ephindelela. Ukuzalwa uphindelela khona kusho ukuthi ayikho inkululeko (mukti). Osekhululekile kusho ukuthi usefinyelele eZulwini lapho ezongenela khona kweminye yemihlaba yeZulu noma angenele eNkazimulweni kunoma isiphi isimo ukuzalwa kulomhlaba kusuke sekuyinto angasezukuyibona empilweni yakhe. Kodwa lapha iNkosi u-Caitanya Mahāprabhu ayinandaba noma uyakhululwa noma cha kodwa enendaba nakho kunye nje vo ukuthi ahlale njalo egcinwe ekumazini nasekumuzweni u-Kṛṣṇa ahlale eyisikhonzi seNkosi. Isikhonzi seNkosi asinankinga yokuthi simkhonza uNkulunkulu sikuphi nendawo noma sizalwelwe kuphi, phakathi kwezilwane, phakathi kwezingelosi, phakathi kwabantu, noma phakathi kwani, konke akukhulekelayo kuNkulunkulu ukuthi nangowodwa umzuzu angalinge akhohlwe nguNkulunkulu nokuthi ngaso sonke isikhathi ahlale emkhonza ngemisebenzi yothando nokuzinikela. Lezi-ke yizimpawu zokukhonza okumsulwa. Isikhonzi esimsulwa vele sihlala sisembusweni weZulu njalo noma ngabe sikuphi nezwe ngisho sisahlezi kulomzimba wezwe. Kodwa isikhonzi asimjubi uNkulunkulu ukuthi asihlelele indawo nesimo esifudumele ukuze isikhonzi sithokomale, cha isikhonzi esimsulwa asikwenzi lokho.

Śrī Caitanya Mahāprabhu utilise ici les mots « vie après vie ». Lorsque les naissances se succèdent dans différents corps, il n’est pas question de libération. Atteignant la libération, on rejoint en effet les planètes spirituelles, et il n’est pas question de renaître dans l’univers matériel. Cependant, Caitanya Mahāprabhu ne se soucie pas d’être libéré ou non : sa seule préoccupation est de pouvoir participer activement au service du Seigneur Suprême, dans la conscience de Kṛṣṇa. Le dévot de Kṛṣṇa ne se soucie pas de l’endroit où il se trouve ; peu lui importe de renaître dans le règne animal ou parmi les humains, au royaume des devas ou dans quelque autre condition. Il prie seulement le Seigneur de lui permettre de ne jamais L’oublier et de toujours pouvoir demeurer à Son service transcendantal. Ce sont là les signes d’une dévotion pure. Il est bien entendu, cependant, qu’un bhakta où qu’il soit, vit dans le monde spirituel, même lorsqu’il se trouve dans un corps matériel. Mais il ne demande rien à Dieu pour sa propre élévation ou son confort.

Yize-ke u-Kṛṣṇa ekukhomba la ukuthi angaficwa kalula yilowo ozinikele Kuye, kodwa labo abanye abasebenzisa ezinye izindlela zeyoga kubona kuhlala njalo kunengcuphe. Kubona u-Kṛṣṇa kwi-Bhagavad-gītā ubakhombisa izikhathi ezifanele zokuhlukana nomzimba (Gītā 8.23)

Il est vrai que Śrī Kṛṣṇa souligne l’aisance avec laquelle peut L’atteindre celui qui Lui est dévoué. Mais il y a aussi d’autres méthodes pour atteindre la libération, que pratiquent des yogīs, et qui comportent des risques. Pour eux, Kṛṣṇa donne des directives dans la Bhagavad-gītā concernant le moment approprié pour quitter le corps physique.

yatra kāle tv anāvṛttim
āvṛttiṁ caiva yoginaḥ
prayātā yānti taṁ kālaṁ
vakṣyāmi bharatarṣabha
yatra kāle tv anāvṛttim
āvṛttiṁ caiva yoginaḥ
prayātā yānti taṁ kālaṁ
vakṣyāmi bharatarṣabha

“Awu wena obadlula bonke esizukulwaneni sika-Bhārata, sengizokuchazela ngezikhathi ezihlukene okuthi uma uhlukana nalomhlaba, kungenzeka ukuthi ubuye noma ungabuyi kulomhlaba.” (Gītā 8.24)

« Ô meilleur des Bhāratas, laisse-Moi à présent te décrire les moments propices pour quitter ce monde et n’y plus revenir et ceux qui, au contraire, forcent un yogī à retourner sur terre. » (Bhagavad-gītā, 8.23)

U-Kṛṣṇa lapha uqwashisa ngokuthi umuntu uma enganokukwazi ukushiya umzimba wakhe ngesikhathi esithize, angazuza inkululeko angabe esabuyela ukuzozalwa lapha kulomhlaba. Ngakolunye uhlangothi uqwashisa ngokuthi uma ufa ngesinye isikhathi kuzomele ubuye. Kuhlala njalo kunalengozi yokungaqondanisi isikhathi, kodwa isikhonzi sika-Kṛṣṇa (omitted) esihlala simazi futhi simuzwa u-Kṛṣṇa sona asilengeli kulengozi yesikhathi ngoba siqinisekisiwe ukungena ekhaya lika-Kṛṣṇa ngokuzinikela eNkosini kukodwa nje.

Kṛṣṇa indique dans ce verset que si nous parvenons à quitter notre corps à un moment déterminé, nous pouvons être libérés et ne jamais avoir à revenir dans l’univers matériel. D’un autre côté, Il indique que si nous mourons à un autre moment, nous devrons revenir. Il y a donc un élément d‘incertitude, tout à fait inexistant pour un dévot. Un dévot, ou bhakta, toujours absorbé dans la conscience de Kṛṣṇa, est assuré par sa dévotion, d’entrer dans la demeure de Kṛṣṇa.

agnir jyotir ahaḥ śuklaḥ
ṣaṇ-māsā uttarāyaṇam
tatra prayātā gacchanti
brahma brahma-vido janāḥ
agnir jyotir ahaḥ śuklaḥ
ṣaṇ-māsā uttarāyaṇam
tatra prayātā gacchanti
brahma brahma-vido janāḥ

“Kulabo abasaziyo isimo seNkazimulo baphuma kulomhlaba ngesikhathi sokubusa kwenkosi yomlilo, ekukhanyeni, futhi baqondanise nesikhathi esibusisekile, isikhathi samasonto amabili enyanga futhi ngesikhathi sezinyanga eziyisithupha lapho ilanga lihambela kwinkabazwe yaseNyakatho.” (Gītā 8.24)

« L’être qui connaît le Brahman Suprême parviendra jusqu’à Lui s’il quitte ce monde à un moment propice, sous le signe du deva du feu, en pleine lumière, pendant les quinze jours où croît la lune et les six mois durant lesquels le soleil passe au septentrion. » (Bhagavad-gītā, 8.24)

Ilanga lichitha izinyanga eziyisithupha ngaseNyakatho nenkabazwe (equator)liphinde lichithe ezinye eziyisithupha ngaseNingizimu nenkabazwe. Sithola ulwazi kwi-Śrīmad-Bhāgavatam lokuthi imihlaba le iyahamba ngokunjalo nelanga futhi liyahamba. Uma umuntu efa ilanga lisahamba ngase Nyakatho uyaye akhululwe kulomhlaba.

Le soleil voyage six mois au nord de l’équateur et six mois au sud. Le Śrīmad-Bhāgavatam nous apprend en effet que le soleil se déplace au même titre que les autres planètes. Et si nous mourons au moment où il se trouve dans l’hémisphère nord, nous atteignons la libération.

dhūmo rātris tathā kṛṣṇaḥ
ṣaṇ-māsā dakṣiṇāyanam
tatra cāndramasaṁ jyotir
yogī prāpya nivartate
dhūmo rātris tathā kṛṣṇaḥ
ṣaṇ-māsā dakṣiṇāyanam
tatra cāndramasaṁ jyotir
yogī prāpya nivartate
śukla-kṛṣṇe gatī hy ete
jagataḥ śāśvate mate
ekayā yāty anāvṛttim
anyayāvartate punaḥ
śukla-kṛṣṇe gatī hy ete
jagataḥ śāśvate mate
ekayā yāty anāvṛttim
anyayāvartate punaḥ

“Ama-yogī (mystics) adlula kulomhlaba ngesikhathi sentuthu, ebusuku, emasontweni amabili lapho ingekho inyanga, noma ezinyangeni eziyisithupha ngesikhathi ilanga lihambela ngasenkabazweni yaseNingi-zimu, noma labo asebefinyelele emhlabeni oyinyanga, baphinde babuye kulomhlaba. Ngokusho kwama-Vedas zimbili kuphela izindlela zokuphuma kulomhlaba, eyodwa ihamba ekukhanyeni enye ihamba ebumnyameni. Uma umuntu ephuma ngokukhanya, akabe esabuya, kodwa uma ephuma ngobumnyama uzobuya.” (Gītā 8.25-26)

« S’il part dans la brume, la nuit, pendant les quinze jours du déclin de la lune ou durant les six mois de soleil austral, le yogī atteindra l’astre lunaire, mais devra tout de même revenir sur terre. Il y a, d’après les Védas, deux façons de quitter ce monde: dans l’obscurité ou dans la lumière. L’une est la voie du retour, l’autre du non-retour. » (Bhagavad-gītā, 8.25-26)

Konke lokhu kwenzeka ngenhlanhla. Asazi ukuthi siyofa nini kungenzeka ingozi, sife noma nini. Kodwa lowo oyi-bhakti-yogī ophelele kulendlela yokwazi nokuzwa u-Kṛṣṇa, akathembeli enhlanhleni, yena unesiqiniseko.

Tout cela survient fortuitement. Nous ne savons pas quand nous allons mourir et à chaque instant nous pouvons quitter notre corps de façon accidentelle. Mais pour le dévot établi dans la conscience de Kṛṣṇa, il n’est pas question de hasard. Il possède toujours la certitude.

naite sṛtī pārtha jānan
yogī muhyati kaścana
tasmāt sarveṣu kāleṣu
yoga-yukto bhavārjuna
naite sṛtī pārtha jānan
yogī muhyati kaścana
tasmāt sarveṣu kāleṣu
yoga-yukto bhavārjuna

“Izikhonzi ezazi lezindlela zombili, Awu Arjuna azikhungatheki. Ngakho zinza enkonzweni yemisebenzi yothando.” (Gītā 8.27)

« Si les dévots connaissent ces deux voies, ils ne s’en soucient pas. Sois donc, ô Arjuna, toujours ferme dans la dévotion. » (Bhagavad-gītā, 8.27)

Sekuvele sekucacisiwe ukuthi lowo ocabanga u-Kṛṣṇa ngomzuzu wokufa, udluliselwa ekhaya lapho kuhlala khona u-Kṛṣṇa.

Il a été précisé que si au moment de la mort on peut penser à Kṛṣṇa on se trouve aussitôt élevé à Sa demeure :

anta-kāle ca mām eva
smaran muktvā kalevaram
yaḥ prayāti sa mad-bhāvaṁ
yāti nāsty atra saṁśayaḥ
anta-kāle ca mām eva
smaran muktvā kalevaram
yaḥ prayāti sa mad-bhāvaṁ
yāti nāsty atra saṁśayaḥ
abhyāsa-yoga-yuktena
cetasā nānya-gāminā
paramaṁ puruṣaṁ divyaṁ
yāti pārthānucintayan
abhyāsa-yoga-yuktena
cetasā nānya-gāminā
paramaṁ puruṣaṁ divyaṁ
yāti pārthānucintayan

“Noma ngubani okhumbula Mina ngesikhathi ehlukana nomzimba wakhe, ekuphelelni kwempilo, khona lapho uzuza indawo kweYami imvelo, lokhu akungabazeki.” (Gītā 8.5 ).

“Lowo ozindla Ngami njengenhloko ePhakeme yeZulu, engikhumbula njalo emicabangweni yakhe, engachezuki kuleyo ndlela, Yebo Arjuna, nakanjani uyofinyelela Kimi.” (Gītā 8.8)

« Celui qui, à la fin de sa vie, quitte son corps en pensant à Moi seul partage aussitôt Ma nature, n’en doute pas. Celui qui médite sur Moi, la Personne Suprême, et toujours se souvient de Moi, sans jamais dévier, celui-là vient à Moi sans nul doute, ô Pārtha. » (Bhagavad-gītā, 8.5 et 8.8)

Ukuzindla kanjena ngo-Kṛṣṇa kungabukeka kuyinto elukhuni kodwa cha akunjalo. Uma uzijwayeza ukuzikhumbuza u-Kṛṣṇa ngokuhlala njalo usho lomthandazo i-mahā-mantra Hare Kṛṣṇa Hare Kṛṣṇa Kṛṣṇa Kṛṣṇa Hare Hare /Hare Rama Hare Rama Rama Rama Hare Hare. Uzothola usizo ngokushesha. U-Kṛṣṇa kanye negama Lakhe abahlukene, futhi u-Kṛṣṇa nekhaya Lakhe abahlukene. Kulomsindo noma ngalomsindo siyakwazi ukumsondeza sibendawonye Naye. Uma nje mhlasimbe sihamba emgwaqeni sihuba wona lomkhuleko, sizobona ukuthi u-Kṛṣṇa ukhona kanye nathi lapho. Ngokufanayo njengoba usuke uhamba ebusuku ubuka phezulu, uyaye ubone ukuthi inyanga isuke ihambisana kanye nawe. Uma ngabe lamandla amancane kangaka ka-Kṛṣṇa ekwazi ukuhambisana nathi, pho akulona yini iqiniso ukuthi Naye usuke ehamba kanye nathi uma sihuba ngamagama Akhe? Yena uzoba nathi kodwa thina kumele sibe sesimweni esifanele ukuba Naye. Uma ngabe-ke sihlale sicwile emicabangweni Ngaye siqinisekisiwe ukuthi Yena uhlala enathi. INkosi u-Caitanya Mahāprabhu ikhuleka ithi:

Une telle méditation centrée sur Kṛṣṇa peut paraître très difficile, mais il n’en est rien. Si l’on pratique la conscience de Kṛṣṇa, en chantant le mahā-mantra Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare / Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare, on sera rapidement aidé. Kṛṣṇa et Son nom ne sont pas différents, de même que Kṛṣṇa et Sa demeure transcendantale. Ainsi, par le son, nous pouvons avoir Kṛṣṇa à nos côtés. Si par exemple nous chantons Hare Kṛṣṇa dans la rue, nous verrons Kṛṣṇa Se joindre à nous. Tout comme lorsque nous regardons la lune au-dessus de nous, nous avons l’impression qu’elle nous suit, Kṛṣṇa nous suit partout où nous chantons Son nom. Si l’énergie inférieure de Kṛṣṇa peut ainsi sembler nous accompagner, combien plus est-il possible à Kṛṣṇa Lui-même d’être avec nous lorsque nous chantons Ses noms. Il nous tiendra compagnie, mais nous devons acquérir les qualités requises pour vivre à Son contact. Toutefois, si nous sommes toujours absorbés dans la pensée de Kṛṣṇa, nous pouvons être assurés que Kṛṣṇa Se trouve constamment avec nous. Caitanya Mahāprabhu priait ainsi :

nāmnām akāri bahudhā nija-sarva-śaktis
tatrārpitā niyamitaḥ smaraṇe na kālaḥ
etādṛśī tava kṛpā bhagavan mamāpi
durdaivam īdṛśam ihājani nānurāgaḥ
nāmnām akāri bahudhā nija-sarva-śaktis
tatrārpitā niyamitaḥ smaraṇe na kālaḥ
etādṛśī tava kṛpā bhagavan mamāpi
durdaivam īdṛśam ihājani nānurāgaḥ

“Awu Nkosi yami! Igama lakho elingcwele kuphela elingakwazi ukubusisa zonke izidalwa eziphilayo, ingakho unezigidi ngezigidi zamagama, anjengo-Kṛṣṇa, no-Govinda. Ngaphakathi kuwo lamagama akho angcwele ufake wonke amandla Akho eZulu, kanti futhi akunamithetho namigomo yokuhuba lamagama angcwele. Awu Nkosi yami! Ngomusa Wakho usuwenze kwalula ukuthi ukuzisondeza Kuwe ngalamagama angcwele, kodwa mina ngineshwa, angithathekile yilamagama.” (Śikṣāṣṭaka 2)

« Ton saint nom peut seul, ô Seigneur, combler l’âme de toutes les grâces. Or, des noms divins, Tu en possèdes à l’infini, tels Kṛṣṇa ou Govinda, que Tu as investis de toutes Tes puissances spirituelles ; pour les chanter, aucune règle stricte. Dans Ton infinie miséricorde, ô Seigneur, Tu permets qu’on s’approche aisément de Toi par le chant de Tes saints noms, mais dans mon infortune, je n’ai aucun attrait pour eux. » (Śikṣāṣtakam 2)

Ngokuhuba lomkhuleko nje uwodwa singazuza konke okuzuzwa uma uno-Kṛṣṇa siqu Sakhe. INkosi u-Caitanya Mahāprabhu akagcini ngokuthathwa njengo khululiwe kuphela kodwa uthathwa njengo- Kṛṣṇa uqobo lwakhe owehlele esimweni sika-Mahāprabhu, ukuphawulile ukuthi kulesikhathi samanje isikhathi sika Kali, yize abantu bengenandlela yokufinyelela ekukhanyisekeleni ngesiqu sabo soqobo, kodwa u-Kṛṣṇa unomusa ngendlela eyisimangaliso ngokuthi usinikeze lomsindo sabda njenge siqu Sakhe ukuthi kube yindlela yakulesikhathi samanje yuga-dhārma, esizofinyelela ngayo ekukhanyiselekeni. Kulendlela awudingi ukuthi ube nemfundo yanoma iluphi uhlobo ukuthi ufanele ukuyihamba, awudingi ngisho ukwazi lolu limi lwe-Sanskrit okubhalwe ngalo. Lomsindo we-mahā-matra ye-Hare Kṛṣṇa inamandla ngokumangalisayo ngokuthi ingashiwo inanoma ngubani ngisho engalwazi ulimi lwe-Sanskrit.

Simplement en chantant ou en récitant Son saint nom, nous pouvons jouir de tous les avantages de la compagnie personnelle de Kṛṣṇa. Caitanya Mahāprabhu n’est pas seulement considéré comme une âme réalisée, mais comme une manifestation de Kṛṣṇa Lui-même. Il souligne que dans cet âge de Kali, l’âge où nous vivons, bien que les hommes n’aient pas vraiment de facilités pour réaliser leur identité spirituelle, Kṛṣṇa, montrant Son infinie bonté, nous a donné cette manifestation sonore de Sa personne pour qu’elle nous serve de moyen de réalisation spirituelle. Aucune qualité particulière n’est requise pour pratiquer cette méthode ; il n’est même pas besoin de connaître le sanskrit. Le mantra Hare Kṛṣṇa est en effet si puissant que n’importe qui peut immédiatement commencer à le chanter, sans la moindre connaissance du sanskrit.

vedeṣu yajñeṣu tapaḥsu caiva
dāneṣu yat puṇya-phalaṁ pradiṣṭam
atyeti tat sarvam idaṁ viditvā
yogī paraṁ sthānam upaiti cādyam
vedeṣu yajñeṣu tapaḥsu caiva
dāneṣu yat puṇya-phalaṁ pradiṣṭam
atyeti tat sarvam idaṁ viditvā
yogī paraṁ sthānam upaiti cādyam

“Umuntu owamukele indlela yokukhonza ngemisenzi yothando akalahlekelwa izithelo eziyinzuzo yokucwaninga ama-Vedas, yokuphila impilo engahlotshisiwe, yokupha abahluphekile nangokulandela indlela yokufunda ngokomqondo, indlela yenzuzo. Ekugcineni ufinyelela ekhaya lamakhaya” (emphelandaba). (Gītā 8.28)

« Celui qui emprunte la voie du service de dévotion n’est en rien privé des fruits que confèrent l’étude des Védas, les sacrifices, les austérités, les actes charitables, la recherche philosophique et l’action intéressée. Par sa seule pratique dévotionnelle, il les obtient tous et atteint à la fin le royaume suprême et éternel. » (Bhagavad-gītā, 8.28)

Lapha u-Kṛṣṇa uthi inhloso yayo yonke imiyalelo yama-Veda ukuzuza iqophelo eliphezulu lokuphila okungu-kufinyelela ekhaya eZulwini, kulowo oyinhloko yeZulu. Yonke imibhalo engcwele kuwo wonke amazwe acijela kuyo lenhloso. Lona futhi wumyalezo olethwa yibo bonke abavuseleli bokholo noma abafundisi abakhulu (ācāryas). Isibonelo nje emazweni aseNtshonalanga iNkosi uJesu yafafaza lomyalezo. Ngokufanayo ne Nkosi u-Buddha no-Mohamed. Akekho oyaleza ngokuthi asenze lomhlaba ikhaya lethu laphakade. Kungaba khona umehluko omncane odalwa isimo sezwe, isikhathi kanye nesimo sokuhlala, futhi nangokokuncoma kwemibhalo. Kodwa okubaluleke ukudlula konke ukuthi asibona abakulomhlaba singabaseZulwini, kuyinto eyamukelwa yibo bonke abafika nomyalezo waseZulwini, abaqotho. Zonke izimpawu zokweneliseka ngokugcwele komphefumulo womuntu zisikhomba kuleyondawo enganeno kokuzalwa nangale kwethuna.

Kṛṣṇa affirme ici que l’objet de tous les enseignements védiques consiste à atteindre le but ultime de l’existence : retourner à Dieu. Toutes les Écritures saintes de tous les pays visent ce but, qui a également fait l’objet du message de tous les réformateurs religieux. Nul ne nous conseille de nous installer définitivement dans l’univers matériel. Il peut y avoir de légères différences, selon le pays, l’époque et les diverses circonstances ou les différentes injonctions scripturaires, mais le principe directeur, reconnu par tous les spiritualistes authentiques, reste le même : nous ne sommes pas destinés à vivre dans l’univers matériel mais devons regagner le monde spirituel. Toutes les indications relatives à la satisfaction du plus profond désir de notre âme, nous orientent vers ce royaume de Kṛṣṇa, Dieu la Personne Suprême, par-delà la naissance et la mort.