Skip to main content

ГЛАВА СІМНАДЦЯТА

SEITSMETEISTKÜMNES PEATÜKK

Різновиди віри

Usu jaotused

TEXT 1:
Арджуна запитав: О Кр̣шн̣о, яким є становище тих, хто не дотримується принципів ш́а̄стр, а поклоняється згідно з власними уподобаннями? Перебувають вони в благочесті, пристрасті, чи в невігластві?
TEXT 1:
Arjuna küsis: Oo, Kṛṣṇa, millises olukorras on inimesed, kes ei järgi pühakirjade printsiipe, vaid kummardavad kedagi või midagi omaenda ettekujutuse kohaselt? Kas nad viibivad vooruses, kires või teadmatuses?
TEXT 2:
Верховний Бог-Особа сказав: Відповідно до того, які ґун̣и природи переважно впливають на втілену душу, її віра може бути трьох типів — в благочесті, в пристрасті або в невігластві. Слухай же тепер про це.
TEXT 2:
Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Vastavalt looduse guṇadele, mille mõju all kehastunud hing viibib, võib tema usk olla kolme liiki – vooruses, kires või teadmatuses. Kuula nüüd sellest lähemalt.
TEXT 3:
О сину Бгарати, згідно з впливом на неї різних ґун̣ природи, людина розвиває певний тип віри. Таким чином, приналежність людини до тої чи іншої релігії залежить від ґун̣, які переважають у ній.
TEXT 3:
Oo, Bharata poeg, igaüks arendab endas teatud usku vastavalt sellele, milliste materiaalse looduse guṇade mõjuvallas ta elab. Öeldakse, et elusolend tunnustab ühte või teist usku vastavalt guṇadele, milles ta viibib.
TEXT 4:
Люди в ґун̣і благочестя поклоняються напівбогам, у ґун̣і пристрасті — демонам, а ті, хто перебуває в ґун̣і невігластва, вшановують привидів та духів.
TEXT 4:
Vooruse guṇas viibivad inimesed kummardavad pooljumalaid, kire guṇas viibijad deemoneid ning need, kes asuvad teadmatuse guṇas, kummardavad vaime ja viirastusi.
TEXTS 5-6:
Тих, хто з гордощів та егоїзму накладає на себе суворі тапасйі, не згадані в ш́а̄страх, кого спонукує хтивість й прив’язаність, тих ворогів духовного поступу, які мордують матеріальні елементи тіла й Наддушу в ньому,—називають демонами.
TEXTS 5-6:
Deemoniteks nimetatakse neid, kes uhkusest ja egoismist ajendatutena teevad läbi raskeid askeese, mida pühakirjades pole soovitatud. Neid ajendavad tegevustesse iha ja kiindumused, nad on rumalad ning piinavad nii enda keha materiaalseid elemente kui ka südames viibivat Ülihinge.
TEXT 7:
Навіть їжа, якій віддає перевагу людина, буває трьох різновидів, залежно від трьох ґун̣ матеріальної природи. Те ж саме стосується й жертвопринесень, аскетизму й благодійності. Тепер же послухай про відмінності між ними.
TEXT 7:
Ka toit, mida inimesed eelistavad, jaguneb kolme kategooriasse, vastavalt materiaalse looduse kolmele guṇale. Sama kehtib ka ohverduste, askeeside ja heategevuse kohta. Kuula nüüd, millised on nendevahelised erinevused.
TEXT 8:
Їжа, яка збільшує тривалість життя, очищує існування, дає силу, здоров’я, щастя й вдоволеність — така їжа приваблює тих, хто перебуває в ґун̣і благочестя. Вона соковита, масляниста, корисна для здоров’я й приємна серцю.
TEXT 8:
Vooruse guṇas viibivale inimesele meeldivad toidud, mis pikendavad eluiga, puhastavad eksistentsi ning annavad jõudu, tervist, õnne ja rahuldust. Sellised toidud on mahlased, rammusad, tervislikud ja südant rõõmustavad.
TEXT 9:
Їжа надто гірка, надто кисла, солона, перчена, гостра, суха й гаряча приваблює людей в ґун̣і пристрасті. Така їжа викликає страждання, нещастя й хвороби.
TEXT 9:
Kire guṇas viibijatele meeldivad liiga mõrud, liiga hapud, soolased, vürtsised, teravamaitselised, kuivad ja kuumad toidud. Sellised toidud põhjustavad kannatusi, hädasid ja haigusi.
TEXT 10:
Їжа, яку приготували більш ніж за три години до їди, їжа несмачна, зіпсована й гнила, їжа, яка складається з рештків чиєїсь їжі й непридатних продуктів, — дорога тим, хто перебуває в ґун̣і пітьми.
TEXT 10:
Pimeduse guṇas viibijatele meeldib aga toit, mis on valmistatud rohkem kui kolm tundi enne söömist, mis on maitsetu, mädanenud ja roiskunud, mis sisaldab teiste poolt söödud toidu jäänuseid ning sobimatuid toiduaineid.
TEXT 11:
Жертвопринесення, які здійснюють згідно з настановами ш́а̄стр, з почуттям обов’язку, тими, хто не прагне винагороди, — такі жертвопринесення перебувають у ґун̣і благочестя.
TEXT 11:
Ohverdust, mida sooritatakse kohusetundest ning vastavuses pühakirjade juhendustega, ihaldamata nautida nende tulemusi, peetakse vooruslikuks.
TEXT 12:
Але знай, о вищий з Бга̄рат, що жертвопринесення, здійснюване задля якоїсь матеріальної вигоди, або із гордощів, перебуває в ґун̣і пристрасті.
TEXT 12:
Kuid ohverdus, mis on sooritatud materiaalse kasu eesmärgil või lihtsalt uhkusest, oo, Bhāratate juht, kuulub kire guṇasse.
TEXT 13:
Будь-яке жертвопринесення, здійснюване із зневагою до засад ш́а̄стр, без роздачі прасаду (духовної їжі), без співу ведичних гімнів, без винагороди священникам і без віри, належить до ґун̣и пітьми.
TEXT 13:
Igat ohverdust, mida sooritatakse usuta ja pühakirjade juhendusi järgimata ning millega seoses ei jagata prasādamit [vaimset toitu], ei laulda vedalikke hümne ega tasustata preestreid, tuleb pidada teadmatuse guṇasse kuuluvaks.
TEXT 14:
Аскетизм тіла полягає в поклонінні Верховному Господеві, бра̄хман̣ам, духовному вчителеві, старшим, якими є батько й мати, а також в чистоті, простоті, цнотливості й незастосуванні сили.
TEXT 14:
Kehalisteks askeesideks on Kõigekõrgema Jumala, brāhmaṇate, vaimse õpetaja ning kõrgemalseisvate isikute nagu isa ja ema teenimine ning puhtus, lihtsus, tsölibaat ja vägivallast hoidumine.
TEXT 15:
Аскеза мови полягає в користуванні правдивими, приємними, цілющими словами, які не турбують інших, а також в реґулярному оспівуванні ведичних гімнів.
TEXT 15:
Inimene peab rääkima tõde moonutamata, meeldivalt ja teistele kasutooval viisil, kedagi ärritamata ning regulaarselt vedakirjandust tsiteerides. Selline on kõneline askees.
TEXT 16:
А вдоволеність, простота, серйозність, самовладання та очищення свого існування складають аскетизм розуму.
TEXT 16:
Ning rahuldatus, lihtsus, tõsidus, enesekontroll ja eksistentsi puhastamine on mõistuse askeesid.
TEXT 17:
Такий аскетизм трьох різновидів, здійснюваний з трансцендентною вірою, без прагнення матеріальної вигоди і лише задля Всевишнього — називають аскетизмом в благочесті.
TEXT 17:
Neid kolme liiki askeese, mida praktiseerivad transtsendentaalset usku omavad inimesed ainsa eesmärgiga rahuldada Kõigekõrgemat ning ihaldamata nautida oma tegude vilju, nimetatakse voorusesse kuuluvateks askeesideks.
TEXT 18:
Аскеза, яку людина здійснює з гордощів й задля того, щоб інші поважали, шанували й поклонялись їй, перебуває в ґун̣і пристрасті. Плоди її непевні й скороминущі.
TEXT 18:
Austuse, lugupidamise ja kummardamise nimel ning uhkusest sooritatavad askeesid kuuluvad kire guṇasse. Sellised askeesid on ebapüsivad ja ajalikud.
TEXT 19:
Аскеза, до якої вдаються із дурості, і яку супроводжує самокатування, або яке приносить шкоду й призводить до загибелі інших, належить до ґун̣и невігластва.
TEXT 19:
Öeldakse, et rumalusest sooritatud askeesid, mis on seotud enese piinamisega või mille eesmärgiks on teistele vigastuste tekitamine või nende hävitamine, kuuluvad teadmatuse guṇasse.
TEXT 20:
Благодійність, здійснювана із почуття до обов’язку, без бажання отримати щось натомість, в належний час, в належному місці щодо гідної особи, вважають, перебуває в ґун̣і благочестя.
TEXT 20:
Sellist annetust, mida antakse kohusetundest ja vastutasu ootamata, sobival ajal ja sobivas paigas ning seda väärivale inimesele, tuleb pidada vooruse guṇasse kuuluvaks.
TEXT 21:
У ґун̣і пристрасті перебуває благодійність, здійснювана із сподівання на якийсь прибуток, в надії отримати щось натомість, а також та, яку здійснюють неохоче.
TEXT 21:
Kuid annetus, mis on sooritatud vastutasu nimel või sooviga nautida selle teo vilju või vastumeelselt, on kire guṇasse kuuluv annetus.
TEXT 22:
А милостиня, яку подано в нечистому місці, в невідповідний час, негідній особі або без належної уваги та поваги, перебуває в ґун̣і невігластва.
TEXT 22:
Ning ebapuhtas paigas, ebasobival ajal, ebaväärilistele isikutele või nõutava tähelepanu ja austuseta tehtud annetused kuuluvad teadmatuse guṇasse.
TEXT 23:
Від сотворіння світу три слова — «ом̇ тат сат» — використовували, щоб вказати на Вищу Абсолютну Істину. Цими трьома символічними образами користуються бра̄хман̣и, оспівуючи ведичні гімни, й здійснюючи жертвопринесення задля вдоволення Всевишнього.
TEXT 23:
Loome algusest alates on Kõrgeima Absoluutse Tõe tähistamiseks kasutatud kolme sõna: oṁ tat sat. Neid kolme sümboolset sõna kasutasid brāhmaṇad vedalikke hümne lauldes ning Kõigekõrgema rahuldamiseks sooritatud ohverduste ajal.
TEXT 24:
Тому трансценденталісти, які здійснюють жертвопринесення, творять благодійність й вдаються до аскез згідно з настановами ш́а̄стр, щоб досягти Всевишнього, завжди починають зі складу «ом̇».
TEXT 24:
Seepärast alustavad transtsendentalistid ohverdusi, annetusi ja askeese, vastavalt pühakirjade regulatsioonidele, alati silbiga oṁ, et jõuda sedasi toimides Kõigekõrgemani.
TEXT 25:
Не бажаючи плодів, людина повинна здійснювати різні форми жертвопринесення, благодійності й аскези зі словом «тат». Метою такої трансцендентної діяльності є звільнення з матеріальних пут.
TEXT 25:
Ihaldamata oma tegude vilju, peaks inimene sooritama mitmesuguseid ohverdusi ja askeese ning andma annetusi, lausudes sõna „tat". Selliste transtsendentaalsete tegevuste eesmärk on vabaneda materiaalse maailma köidikuist.
TEXTS 26-27:
Абсолютна Істина є метою жертвопринесення, яке здійснюють через віддане служіння, і визначають Її словом «сат». Того, хто здійснює таке жертвопринесення, також називають «сат». У всіх різновидах діяльності, яка пов’язана з жертвопринесеннями, аскетизмом і благодійністю, яка правдиво відтворює абсолютну природу й яку виконують заради вдоволення Верховної Особи, о сину Пр̣тги, також застосовують слово «сат».
TEXTS 26-27:
Oo, Pṛthā poeg, pühendumusega sooritatud ohverdused on suunatud Absoluutsele Tõele ning sellele viidatakse sõnaga „sat". Sellise ohverduse sooritaja kannab samuti nimetust „sat", niisamuti nagu kõik need ohverdused, askeesid ja annetused, mis on oma olemuselt absoluutsed ning mille eesmärgiks on rõõmustada Kõrgeimat Isikut.
TEXT 28:
Але будь-які жертвопринесення, аскези й благодійність, що виконуються без віри у Всевишнього, є ненадійними, о сину Пр̣тги, і плоди їх недовговічні. Їх називають «асат» і вони не приносять користі ні в цьому житті, ні в наступному.
TEXT 28:
Oo, Pṛthā poeg, iga ohverduse, annetuse või askeesi, mis on sooritatud ilma usuta Kõigekõrgemasse, tulemus on ebapüsiv. Seda tähistatakse sõnaga „asat" ning see ei too kasu ei selles ega järgmises elus.