Skip to main content

Tretji verz

Kolmas värss

Besedilo

Tekst

utsāhān niścayād dhairyāt
tat-tat-karma-pravartanāt
saṅga-tyāgāt sato vṛtteḥ
ṣaḍbhir bhaktiḥ prasidhyati
utsāhān niścayād dhairyāt
tat-tat-karma-pravartanāt
saṅga-tyāgāt sato vṛtteḥ
ṣaḍbhir bhaktiḥ prasidhyati

Synonyms

Synonyms

utsāhāt — z navdušenjem; niścayāt — z zaupanjem; dhairyāt — s potrpljenjem; tat-tat-karma — različnih dejavnosti, ki so ugodne za vdano služenje Kṛṣṇi; pravartanāt — z opravljanjem; saṅga-tyāgāt — z izogibanjem družbe abhakt; sataḥ — velikih prejšnjih ācārij; vṛtteḥ — z ravnanjem po zgledu; ṣaḍbhiḥ — s temi šestimi; bhaktiḥ — vdano služenje Kṛṣṇi; prasidhyati — napreduje oziroma je uspešno.

utsāhāt — entusiasmiga; niścayāt — veendumusega; dhairyāt — kannatlikkusega; tat-tat-karma — erinevate tegevuste, mis soodustavad pühendunud teenimist; pravartanāt — sooritamisega; saṅga-tyāgāt — mittepühendunutega suhtlemisest loobumisega; sataḥ — minevikus elanud väljapaistvate ācāryate; vṛtteḥ — eeskuju järgimisega; ṣaḍbhiḥ — tänu nendele kuuele; bhaktiḥ — pühendunud teenimine; prasidhyati — areneb või muutub edukaks.

Translation

Translation

Obstaja šest ugodnih načel za čisto vdano služenje Kṛṣṇi: (1) navdušenje, (2) prizadevanje z zaupanjem, (3) potrpljenje, (4) ravnanje po predpisanih načelih (śravaṇaṁ kīrtanaṁ viṣṇoḥ smaraṇam – poslušanje o Kṛṣṇi ter opevanje in spominjanje Kṛṣṇe), (5) izogibanje družbe tistih, ki niso bhakte, in (6) ravnanje po zgledu prejšnjih ācārij. S temi šestimi načeli bomo brez dvoma dosegli popoln uspeh v čistem vdanem služenju Kṛṣṇi.

Eksisteerib kuus printsiipi, mille järgimine soodustab puhta pühendunud teenimise saavutamist: (1) entusiasm, (2) veendumus oma püüdlustes, (3) kannatlikkus, (4) tegutsemine reguleerivate printsiipide [nagu śravaṇaṁ kīrtanaṁ viṣṇoḥ smaraṇam – kuulamine, kordamine ja Kṛṣṇa meenutamine] alusel, (5) mittepühendunutega suhtlemisest loobumine ja (6) minevikus elanud ācāryate eeskuju järgimine. Nende kuue printsiibi järgimine kindlustab pühendunule kahtlematult täieliku edu – puhta pühendunud teenimise.

Purport

Purport

KOMENTAR: Pri vdanem služenju Kṛṣṇi ne gre za čustveno razglabljanje ali namišljen zanos, njegovo bistvo je praktično delovanje. Śrīla Rūpa Gosvāmī ga je v Bhakti-rasāmṛta-sindhuju (1.1.11) opredelil takole:

Pühendunud teenimine ei ole sentimentaalne spekulatsioon või väljamõeldud ekstaas. Selle olemuseks on praktiline tegevus. Śrīla Rūpa Gosvāmī annab oma raamatus „Bhakti-rasāmṛta-sindhu" (1.1.11) pühendunud teenimisele järgmise määratluse:

anyābhilāṣitā-śūnyaṁ
jñāna-karmādy-anāvṛtam
ānukūlyena kṛṣṇānu-
śīlanaṁ bhaktir uttamā
anyābhilāṣitā-śūnyaṁ
jñāna-karmādy-anāvṛtam
ānukūlyena kṛṣṇānu-
śīlanaṁ bhaktir uttamā

»Uttamā bhakti oziroma čista vdanost Śrī Kṛṣṇi, Vsevišnji Božanski Osebnosti, pomeni, da Mu vdano služimo z naklonjenostjo. To moramo početi brez drugih nagibov, karme, katere sadove hočemo uživati, impersonalistične jñāne in vseh drugih sebičnih želja.«

Uttamā bhakti ehk puhas pühendumus Jumala Kõrgeimale Isiksusele, Śrī Kṛṣṇale, eeldab pühendunud teenimise sooritamist moel, mida Jumal on heaks kiitnud. Selline pühendunud teenimine peab olema vaba igasugustest tagamõtetest ja viljadele suunatud karmast, impersonaalsest jñānast ja teistest enesekesksetest soovidest."

Pri bhakti gre za vrsto gojenja. Beseda gojenje nakazuje delovanje. Duhovno življenje ne pomeni nedejavnega sedenja v meditaciji, kot učijo nekateri lažni jogiji. Tako meditiranje je morda primerno za tiste, ki ne vedo za vdano služenje Kṛṣṇi. Zato je včasih priporočljivo za prekinitev zavajajočega posvetnega delovanja, saj vsaj med meditacijo ne počnemo nesmiselnih reči. Z vdanim služenjem Kṛṣṇi pa poleg tega, da prekinemo vse nesmiselne posvetne dejavnosti, opravljamo nekaj smiselnega. Mahārāja Śrī Prahlāda pravi:

Bhakti on teatud laadi praktika. Niipea kui me kasutame sõna „praktika", peame me silmas tegevust. Vaimne praktika ei seisne passiivses meditatsioonis, nagu mõned pseudojoogid õpetavad. Selline passiivne meditatsioon võib olla kasulik neile, kes ei oma teadmisi pühendunud teenimisest ning seetõttu võime me vahel leida juhendusi, milles seda soovitatakse vahendina häirivate materiaalsete tegevuste peatamiseks. Meditatsioon tähendab kõikide mõttetute tegevuste lõpetamist vähemalt teatud ajaks. Kuid pühendunud teenimise läbi on võimalik teha lõpp mitte üksnes kõikidele mõttetutele ilmalikele tegevustele, vaid ka hõivata end mõtestatud tegevusega. Śrī Prahlāda Mahārāja soovitab:

śravaṇaṁ kīrtanaṁ viṣṇoḥ
smaraṇaṁ pāda-sevanam
arcanaṁ vandanaṁ dāsyaṁ
sakhyam ātma-nivedanam
śravaṇaṁ kīrtanaṁ viṣṇoḥ
smaraṇaṁ pāda-sevanam
arcanaṁ vandanaṁ dāsyaṁ
sakhyam ātma-nivedanam

Vsevišnjemu Gospodu Kṛṣṇi lahko vdano služimo na devet načinov, tako da:

Pühendunud teenimise üheksa protsessi on järgmised:

1. poslušamo petje Njegovih imen in opisovanje Njegove slave,

1. Jumala Kõrgeima Isiksuse nime ja ülistuse kuulamine.

2. Ga opevamo,

2. Jumala ülistamine.

3. se Ga spominjamo,

3. Jumala meelespidamine.

4. služimo Njegovim stopalom,

4. Jumala jalgade teenimine.

5. častimo Božanstva,

5. Jumaluse kummardamine.

6. Mu izkazujemo spoštovanje,

6. Jumalale austuse avaldamine.

7. postanemo Njegov služabnik,

7. Jumala teenrina tegutsemine.

8. se sprijateljimo z Njim,

8. Jumalaga sõbrustamine.

9. se Mu popolnoma predamo.

9. Täielik alistumine Jumalale.

Śravaṇam oziroma poslušanje je prvi korak v pridobivanju duhovnega znanja. Tega ne bi smeli sprejemati iz neverodostojnih virov, temveč bi se morali obrniti na pravega človeka, kot nam svetuje Bhagavad-gītā (4.34):

Śravaṇam ehk kuulamine on esimene samm transtsendentaalsete teadmiste omandamise teel. Pühendunu ei tohi kuulata mitteautoriteetseid isiksusi, vaid peab pöörduma väärilise inimese poole, nagu seda soovitatakse „Bhagavad-gītās" (4.34):

tad viddhi praṇipātena
paripraśnena sevayā
upadekṣyanti te jñānaṁ
jñāninas tattva-darśinaḥ
tad viddhi praṇipātena
paripraśnena sevayā
upadekṣyanti te jñānaṁ
jñāninas tattva-darśinaḥ

»Poskusi izvedeti resnico tako, da se predaš duhovnemu učitelju. Ponižno mu postavljaj vprašanja in mu služi. Samospoznane duše ti lahko razkrijejo znanje, ker so videle resnico.«

„Ürita teada saada tõde, pöördudes vaimse õpetaja poole. Esita talle alandlikult küsimusi ning teeni teda. Eneseteadvustamiseni jõudnud hinged suudavad anda sulle teadmisi, sest nemad on näinud tõde."

Tudi Muṇḍaka Upaniṣad nam priporoča: tad-vijñānārthaṁ sa gurum evābhigacchet. »Da bi razumeli transcendentalno znanost, se moramo obrniti na verodostojnega duhovnega učitelja.« Postopek ponižnega sprejemanja zaupnega duhovnega znanja torej ne temelji na golem razglabljanju. Śrī Caitanya Mahāprabhu je s tem v zvezi rekel Rūpi Gosvāmīju:

Ka „Muṇḍaka Upaniṣadis" soovitatakse: tad-vijñānārthaṁ sa gurum evābhigacchet. „Selleks, et mõista transtsendentaalset teadust, peab inimene pöörduma autoriteetse vaimse õpetaja poole." Seega ei ole transtsendentaalsete salajaste teadmiste omandamine alandliku kuulamise teel lihtsalt väljamõeldis. Śrī Caitanya Mahāprabhu andis Śrīla Rūpa Gosvāmīle sellel teemal järgmise juhenduse:

brahmāṇḍa bhramite kona bhāgyavān jīva
guru-kṛṣṇa-prasāde pāya bhakti-latā-bīja
brahmāṇḍa bhramite kona bhāgyavān jīva
guru-kṛṣṇa-prasāde pāya bhakti-latā-bīja

»Med tavanjem po Brahmovem vesoljnem stvarstvu lahko kakšna srečna duša dobi seme bhakti-late, ovijalke vdanega služenja. To se zgodi le po gurujevi in Kṛṣṇovi milosti.« (Caitanya-caritāmṛta, Madhya 19.151) Materialni svet je zapor za živa bitja, ki so po naravi ānanda-maya, kar pomeni, da iščejo zadovoljstvo. V resnici bi se rada rešila spon tega sveta, kjer je sreča negotova, ker pa ne poznajo poti do osvoboditve, se morajo seliti iz telesa v telo, iz ene življenjske vrste v drugo in z enega planeta na drugega. Tako tavajo po celotnem materialnem vesolju. Kdor pa po sreči naleti na čistega bhakto in mu potrpežljivo prisluhne, stopi na pot vdanega služenja Kṛṣṇi. Tako priložnost dobijo tisti, ki so iskreni. Mednarodna skupnost za zavest Krišne jo ponuja vsemu človeštvu. Tistim, ki imajo srečo, da izkoristijo to priložnost in začnejo vdano služiti Kṛṣṇi, se takoj odpre pot do osvoboditve.

„Ekseldes Brahmā poolt loodud kõiksuses, omandavad üksikud õnnelikud hinged bhakti-latā-bīja, pühendunud teenimise ronitaime seemne. See kõik on võimalik üksnes guru ja Kṛṣṇa armulikkusest." (Cc. Madhya 19.151) Materiaalne maailm on vangla elusolendeile, kes oma algselt olemuselt on ānandamaya – need, kes otsivad naudingut. Nad tahavad tegelikult vabadust sellest maailmast, milles õnn sõltub tingimustest, ent teadmata teed vabanemisele, on nad sunnitud rändama ühest eluliigist teise ja ühelt planeedilt teisele. Sel moel rändavad elusolendid läbi kogu materiaalse universumi. Ent kui kellelegi langeb osaks õnn kohtuda puhta pühendunuga ning kuulata teda kannatlikult, siis astub ta pühendunud teenimise teele. Selline võimalus avaneb inimesele, kes on siiras. Rahvusvaheline Kṛṣṇa Teadvuse Ühing pakub sellist võimalust kogu inimkonnale. Kui keegi õnneliku juhuse läbi kasutab seda võimalust rakendada end pühendunud teenimisse, avaneb talle otsekohe tee vabanemisele.

Priložnost za vrnitev domov k Bogu bi morali sprejeti z velikim navdušenjem. Brez navdušenja ni uspeha. Tudi v materialnem svetu moramo biti zelo zagreti, če hočemo uspeti na določenem področju. Študenti, poslovneži, umetniki in vsi drugi, ki hočejo uspeti v svojem poklicu, morajo biti res prizadevni. Tako je tudi pri vdanem služenju Kṛṣṇi. Zagnanost pomeni, da smo dejavni. Ampak za koga? Odgovor je, da moramo biti ves čas dejavni za Kṛṣṇo, kṛṣṇārthākhila-ceṣṭā (Bhakti-rasāmṛta-sindhu).

Me peame kasutama seda võimalust pöörduda tagasi koju, tagasi Jumala juurde, väga entusiastlikult. Ilma entusiasmita ei ole eduni jõudmine võimalik. Isegi materiaalses maailmas peab inimene omama suurt entusiasmi selleks, et saada oma tegevusalal edukaks. Tudeng, ärimees, kunstnik – igaüks, kes soovib oma tegevusvaldkonnas saada edukaks, peab omama entusiasmi. Samamoodi on entusiasm äärmiselt oluline pühendunud teenimises. Entusiasm tähendab tegutsemist – kuid kelle nimel? Vastus on: kṛṣṇārthākhila-ceṣṭā („Bhakti-rasāmṛta-sindhu") – me peame alati tegutsema Kṛṣṇa heaks.

Če hočemo doseči popolnost v bhakti-yogi, moramo pod vodstvom duhovnega učitelja v vseh življenjskih obdobjih vdano služiti Kṛṣṇi. Ni nam treba omejiti oziroma zožiti svojega delovanja. Ker je Kṛṣṇa povsod, ni nič neodvisno od Njega, kar sam potrjuje v Bhagavad-gīti (9.4):

Kõikidel eluetappidel peame me bhakti-joogas täiuslikkuse saavutamiseks sooritama pühendunud teenimist vaimse õpetaja juhendamise all. Ekslik oleks arvata, et me peame oma tegevusi piirama või kitsendama. Kṛṣṇa on kõikeläbiv ning seetõttu ei ole mitte miski Kṛṣṇast sõltumatu. Kṛṣṇa Ise kinnitab seda „Bhagavad-gītās" (9.4):

mayā tatam idaṁ sarvaṁ
jagad avyakta-mūrtinā
mat-sthāni sarva-bhūtāni
na cāhaṁ teṣv avasthitaḥ
mayā tatam idaṁ sarvaṁ
jagad avyakta-mūrtinā
mat-sthāni sarva-bhūtāni
na cāhaṁ teṣv avasthitaḥ

»V Svoji nepojavni obliki prežemam celotno vesolje. Vsa živa bitja so v Meni, Jaz pa nisem v njih.« Pod vodstvom verodostojnega duhovnega učitelja moramo vse koristno uporabiti pri služenju Kṛṣṇi. Zdaj na primer uporabljamo diktafon. Materialist, ki ga je izumil, ga je namenil poslovnežem ali piscem posvetnih tem. Gotovo ni nikoli pomislil, da bi z njim služili Bogu, mi pa ga uporabljamo za pisanje knjig o zavesti Kṛṣṇe. Izdelava diktafona seveda v celoti poteka v okviru Kṛṣṇove energije. Vsi njegovi sestavni deli, tudi elektronski, so narejeni iz različnih spojev in prepletov petih osnovnih elementov materialne energije, ki se imenujejo bhūmi, jala, agni, vāyu in ākāśa. Iznajditelj je za izdelavo te zapletene naprave uporabil možgane, ki mu jih je tako kot sestavine priskrbel Kṛṣṇa. To je v skladu s Kṛṣṇovimi besedami: mat-sthāni sarva-bhūtāni. »Vse je podrejeno Moji energiji.« Bhakta razume, da moramo vse uporabiti za služenje Kṛṣṇi, saj nič ni neodvisno od Njegove energije.

„Oma mitteavaldunud kujul läbin Ma kogu seda universumit. Kõik elusolendid asuvad Minus, kuid Mina ei asu neis." Vaimse õpetaja juhendamise all tuleb meil muuta kõik Kṛṣṇa teenimist soodustavaks. Näiteks kasutame me käesoleval ajal diktofoni. Selle leiutanud materialist lõi selle ärimeeste ja ilmalikel teemadel kirjutavate autorite jaoks. Kindlasti ei mõelnud ta kunagi selle kasutamisest Jumala teenimiseks, kuid meie kasutame diktofoni just Kṛṣṇa teadvust õpetavate raamatute kirjutamiseks. Loomulikult jääb kogu diktofoni loomise protsess Kṛṣṇa energia tegevussfääri. Kõik selle instrumendi osad, sealhulgas elektroonika, kujutavad endast materiaalse energia viie põhilise elemendi – bhūmi, jala, agni, vāyu ja ākāśa – kombineerumise ja vastastikuse mõju tagajärge. Samuti kasutas leidur selle keeruka masina valmistamiseks oma aju, ent Kṛṣṇa oli see, kes andis talle nii masina loomiseks vajalikud koostisosad kui ka aju. Kṛṣṇa kinnitab: mat-sthāni sarva-bhūtāni. „Kõik on sõltuv Minu energiast." Seepärast ei ole pühendunul raske mõista, et kuna mitte miski ei ole Kṛṣṇa energiast sõltumatu, tuleks kõike kasutada Tema teenimiseks.

Premišljenemu prizadevanju na poti zavesti Kṛṣṇe pravimo utsāha ali navdušenje. Bhakte najdejo pravi način, da lahko vse uporabijo za služenje Gospodu (nirbandhaḥ kṛṣṇa-sambandhe yuktaṁ vairāgyam ucyate). Vdano služenje Kṛṣṇi ni nedejavna meditacija, temveč praktično delovanje, ki je v duhovnosti na prvem mestu.

Jõupingutusi, mis on sooritatud arukusega ja Kṛṣṇa teadvuses, nimetatakse utsāhaks ehk entusiasmiks. Pühendunud oskavad leida õige tee, kuidas kasutada kõike Jumala teenimiseks (nirbandhaḥ kṛṣṇa- sambandhe yuktaṁ vairāgyam ucyate). Pühendunud teenimise sooritamine ei tähenda mitte passiivset meditatsiooni, vaid praktilist tegevust vaimse elu kontekstis.

Delovati moramo s potrpežljivostjo. Pri prebujanju zavesti Kṛṣṇe ne smemo biti neučakani. Gibanje za zavest Kṛṣṇe sem organiziral sam in sprva ni bilo nobenega odziva. Ker pa smo še naprej potrpežljivo vdano služili Kṛṣṇi, so ljudje polagoma začeli razumeti pomen tega gibanja in zdaj vneto sodelujejo. Pri vdanem služenju ne smemo biti nepotrpežljivi, vztrajno se moramo držati napotkov duhovnega učitelja ter se zanašati na njegovo in Kṛṣṇovo milost. Za uspešno služenje Kṛṣṇi potrebujemo potrpljenje in zaupanje. Mladoporočenka gotovo pričakuje, da bosta z možem imela otroka, vendar ga ne more dobiti kar po poroki. Ko se poroči, si seveda lahko takoj začne prizadevati za to, vendar se mora predati možu in zaupati, da bo zanosila in po določenem času rodila. Tudi pri vdanem služenju se moramo z zaupanjem predati Kṛṣṇi. Bhakta razmišlja takole: avaśya rakṣibe kṛṣṇa. »Kṛṣṇa me bo zagotovo zaščitil in mi pomagal, da Mu bom uspešno vdano služil.« To je zaupanje.

Selliseid tegevusi tuleb sooritada kannatlikult. Kannatamatust tuleb Kṛṣṇa teadvuses vältida. Näiteks see Kṛṣṇa teadvuse liikumine algatati üheainsa inimese poolt ning algul ei leidnud see mitte mingit vastukaja, ent kuna me jätkasime kannatlikult pühendunud teenimist, hakkasid inimesed vähehaaval mõistma selle liikumise tähtsust ning nüüdseks osalevad nad innukalt selle töös. Pühendunud teenimise sooritamises ei tohi olla kannatamatu. Me peame kuulama vaimse õpetaja juhendusi ning täitma neid kannatlikult, lootes guru ja Kṛṣṇa armulikkusele. Kṛṣṇa teadvuse praktika edukaks sooritamiseks on vaja nii kannatlikkust kui ka veendumust. Äsja abiellu astunud tüdruk loodab loomulikult saada oma abikaasalt lapsi, kuid tal ei tasu loota, et tema lapsed sünnivad kohe pärast pulmi. Loomulikult võib ta püüda kohe peale abiellu astumist last saada, kuid ta peab alistuma oma mehele, olles kindel, et aja jooksul tema laps areneb ja tuleb lõpuks ilmale. Samamoodi tähendab alistumine pühendunud teenimises, et meis tekib veendumus. Pühendunu mõtleb: avaśya rakṣibe kṛṣṇa. „Kṛṣṇa kaitseb mind kindlasti ja aitab mul sooritada pühendunud teenimist edukalt." Seda nimetatakse veendumuseks.

Pojasnili smo že, da ne bi smeli biti nedejavni, temveč bi morali zelo zavzeto upoštevati predpisana načela – tat-tat-karma-pravartana. Če jih ne upoštevamo, se nam vdano služenje izjalovi. V gibanju za zavest Kṛṣṇe imamo štiri osnovna predpisana načela, ki prepovedujejo zunajzakonsko spolnost, uživanje mesa, igre na srečo in omamljanje z opojnimi sredstvi. Bhakta se mora teh načel držati z veliko vnemo. Če pri katerem koli popusti, bo gotovo nehal napredovati. Zato Śrīla Rūpa Gosvāmī priporoča: tat-tat-karma-pravartanāt. »Strogo se moramo držati predpisanih načel vaidhī bhakti.« Poleg teh štirih prepovedi (yama) imamo tudi pozitivna načela (niyama), kot je vsakodnevno izgovarjanje šestnajstih krogov mahā-mantre z japa-mālo. Po teh načelih se moramo ravnati z vero in navdušenjem. To je tat-tat-karma-pravartana, raznovrstno vdano služenje.

Nagu eespool juba selgitatud, ei tohi pühendunu olla passiivne, vaid peab suure entusiasmiga järgima reguleerivaid printsiipe – tat-tat-karma- pravartana. Reguleerivate printsiipide eiramine hävitab pühendunud teenimise. Selles Kṛṣṇa teadvuse liikumises on kehtestatud neli reguleerivat printsiipi – keelatud on astuda ebaseaduslikku seksuaalellu, tarvitada toiduks liha, osaleda hasartmängudes ja tarvitada uimastavaid aineid. Pühendunu peab järgima neid printsiipe suure entusiasmiga. Kui ta muutub nende järgimises loiuks, pidurdab ta sellega kahtlematult oma vaimset arengut. Seetõttu annab Rūpa Gosvāmī soovituse: tat-tat-karma- pravartanāt. „Pühendunu peab rangelt kinni pidama vaidhī bhakti reguleerivatest printsiipidest." Lisaks nimetatud neljale keelule (ehk yamale), eksisteerivad ka positiivsed reguleerivad printsiibid (niyamad), näiteks nagu kuueteistkümne ringi mahā-mantra kordamine japa-mālā palvehelmestel. Neid reguleerivaid printsiipe tuleb järgida kõrvalekaldumatult ja entusiastlikult. Seda nimetatakse tat-tat-karma-pravartanaks ehk mitmekesiseks tegevuseks pühendunud teenimises.

Če hočemo uspešno vdano služiti Kṛṣṇi, se moramo tudi izogibati neprimerne družbe, v katero sodijo karmīji, jñānīji, jogiji in drugi abhakte. Nekoč je Śrī Caitanyo Mahāprabhuja eden od njegovih bhakt, ki je živel z družino, povprašal o splošnih načelih vaiṣṇavizma in vsakdanjih dolžnostih vaiṣṇav. Śrī Caitanya Mahāprabhu mu je takoj odgovoril: asat-saṅga-tyāga, – ei vaiṣṇava-ācāra. »Za vaiṣṇave je značilno, da se ne družijo s posvetnimi ljudmi oziroma abhaktami.« Zato Śrīla Narottama dāsa Ṭhākura priporoča: tāṅdera caraṇa sevi bhakta-sane vāsa. »Živeti moramo v družbi čistih bhakt in se ravnati po načelih, ki so jih določili prejšnji ācārye oziroma šest gosvāmījev (Śrī Rūpa Gosvāmī, Śrī Sanātana Gosvāmī, Śrī Jīva Gosvāmī, Śrī Raghunātha dāsa Gosvāmī, Śrī Gopāla Bhaṭṭa Gosvāmī in Śrī Raghunātha Bhaṭṭa Gosvāmī).« Če živimo v družbi bhakt, se skoraj gotovo ne bomo družili z drugimi. Mednarodna skupnost za zavest Krišne številne centre odpira samo zato, da bi ljudje lahko živeli z bhaktami in se po predpisanih načelih posvetili duhovnosti.

Veelgi enam, selleks, et saavutada edu pühendunud teenimises, peab inimene loobuma ebasoovitavast suhtluskonnast, see tähendab suhtlemisest karmīde, jñānīde, joogide ja teiste mittepühendunutega. Kord pöördus üks perekondlikku elu elav pühendunu Śrī Caitanya Mahāprabhu poole palvega selgitada vaiṣṇava filosoofia üldiseid põhimõtteid ning Śrī Caitanya Mahāprabhu vastas talle otsekohe: asat-saṅga- tyāga, — ei vaiṣṇava-ācāra.Vaiṣṇava tunnuseks on see, et ta on loobunud suhtlemisest ilmalike inimeste ehk mittepühendunutega." Seetõttu on Śrīla Narottama dāsa Ṭhākura andnud meile soovituse: tāṅdera caraṇa sevi bhakta-sane vāsa. „Inimene peab elama koos puhaste pühendunutega ja järgima reguleerivaid printsiipe, mille on kehtestanud varasemad ācāryad – kuus Gosvāmīt (nimelt Śrī Rūpa Gosvāmī, Śrī Sanātana Gosvāmī, Śrī Jīva Gosvāmī, Śrī Raghunātha dāsa Gosvāmī, Śrī Gopāla Bhaṭṭa Gosvāmī ja Śrī Raghunātha Bhaṭṭa Gosvāmī). Kui inimene elab pühendunute keskel, ei ole tal kuigivõrd võimalust suhelda mittepühendunutega. Rahvusvaheline Kṛṣṇa Teadvuse Ühing avab mitmeid keskuseid lihtsalt selleks, et kutsuda inimesi elama pühendunute keskel ning järgima vaimse elu reguleerivaid printsiipe.

Vdano služenje pomeni duhovne dejavnosti. Na transcendentalni ravni nismo onesnaženi s tremi guṇami materialne narave. To je viśuddha-sattva, raven čiste vrline, ki nima primesi strasti ali nevednosti. V gibanju za zavest Kṛṣṇe od vseh pričakujemo, da zgodaj vstajajo (pred četrto uro zjutraj), prisostvujejo maṅgala-āratiju oziroma jutranjemu čaščenju, berejo Śrīmad-Bhāgavatam, izvajajo kīrtano in tako naprej. Tako ves čas vdano služimo Kṛṣṇi, štiriindvajset ur na dan. To je sato vṛtti, ravnanje po zgledu prejšnjih ācārij, ki so se ves čas vešče posvečali Kṛṣṇe zavestnim opravilom.

Jumala pühendunud teenimine tähendab transtsendentaalseid tegevusi. Transtsendentaalne tasand on puhas materiaalse looduse kolme guṇa saastavast mõjust. Seda nimetatakse viśuddha-sattvaks – puhta vooruse tasandiks ehk vooruseks, mis on vaba madalamate omaduste – kire ja teadmatuse – saastavast mõjust. Selles Kṛṣṇa teadvuse liikumises me nõuame, et kõik pühendunud tõuseksid hommikul vara, enne kella nelja, osaleksid maṅgala-āratil ehk hommikusel jumalateenistusel, seejärel loeksid „Śrīmad-Bhāgavatami", osaleksid kīrtanal ja nii edasi. Sedasi tegeleme me iga päev kakskümmend neli tundi pidevalt pühendunud teenimisega. Seda tähendab sato vṛtti – järgida minevikus elanud ācāryate eeskuju, kes oskasid kasutada iga oma hetke Kṛṣṇa teadvuses tegutsemiseks.

Če se dosledno držimo nasveta Śrīla Rūpe Gosvāmīja iz tega verza – da naj delujemo z navdušenjem, zaupanjem in potrpljenjem, se izogibamo slabe družbe, upoštevamo predpisana načela in ostanemo med bhaktami – bomo zagotovo vedno bolj vdano služili Kṛṣṇi. Śrīla Bhaktisiddhānta Sarasvatī Ṭhākura v zvezi s tem dodaja, da so kopičenje znanja s filozofsko spekulacijo, zgrinjanje posvetnega bogastva z vse uspešnejšim delom, katerega sadove hočemo uživati, in želja po jogijskih siddhijih oziroma materialnih močeh, v nasprotju z načeli vdanega služenja. Popolnoma moramo biti ravnodušni do takih minljivih dejavnosti in namesto tega živeti po predpisanih načelih vdanega služenja. Bhagavad-gītā (2.69) pravi:

Kui pühendunu järgib täpselt Rūpa Gosvāmī poolt käesolevas värsis antud nõuannet – tegutsedes entusiastlikult, veendunult ja kannatlikult, loobudes ebasoovitavast suhtlemisest, järgides reguleerivaid printsiipe ning viibides alati pühendunute keskel – siis pole kahtlust, et ta areneb pühendunud teenimises. Śrīla Bhaktisiddhanta Sarasvatī Ṭhākura mainib seda värssi selgitades, et teadmiste arendamine filosoofiliste spekulatsioonide kaudu, maise külluse kogumine karmaliste tegevuste protsessi abil ning soov omandada yoga-siddhisid ehk materiaalseid täiuslikkusi on kõik vastuolus pühendunud teenimise printsiipidega. Pühendunu peab olema selliste ajutiste tegevuste suhtes täiesti ükskõikne ja pöörama oma tähelepanu hoopis pühendunud teenimise reguleerivatele printsiipidele. „Bhagavad-gītās" (2.69) kinnitatakse:

yā niśā sarva-bhūtānāṁ
tasyāṁ jāgarti saṁyamī
yasyāṁ jāgrati bhūtāni
sā niśā paśyato muneḥ
yā niśā sarva-bhūtānāṁ
tasyāṁ jāgarti saṁyamī
yasyāṁ jāgrati bhūtāni
sā niśā paśyato muneḥ

»Kar je za vsa bitja noč, je za samoobvladanega čas budnosti, kar je za vsa bitja čas budnosti, pa je za introspektivnega modreca noč.«

„See, mis on öö kõigile elusolendeile, on ärkamise aeg end kontrolliva inimese jaoks; ning kõikide elusolendite ärkamise aeg on öö endasse süvenenud targale."

Vdano služenje Gospodu je živemu bitju vse. To je končni cilj in najvišja popolnost človeškega življenja. O tem moramo biti prepričani in se hkrati zavedati, da razen vdanega služenja nobena dejavnost – kot so filozofsko razglabljanje, delovanje z željo po posvetni koristi in prizadevanje za dosego mističnih moči – nikoli ne bo obrodila trajnega sadu. Na poti vdanega služenja bomo s popolnim zaupanjem dosegli želeni cilj, druge poti pa nam bodo prinesle le nemir. V desetem spevu Śrīmad-Bhāgavatama piše: »Mirno smo lahko prepričani, da tisti, ki se namesto vdanega služenja z drugačnimi nameni posvečajo strogi askezi, kljub velikemu trudu nimajo čistega uma, saj ničesar ne vedo o transcendentalnem služenju Gospodu z ljubeznijo.«

Jumala pühendunud teenimine on iga elusolendi jaoks elulise tähtsusega. See on inimelu ihaldatud eesmärk ja kõrgeim täiuslikkus. Me peame selles veenduma, nagu selleski, et mitte ükski tegevus peale pühendunud teenimise, nagu näiteks mõistuse spekulatsioonid, karmaline tegevus ja püüd omandada müstilisi võimeid, ei too meile kunagi igavest kasu. Täielik veendumus pühendunud teenimise protsessis võimaldab meil jõuda ihaldatud eesmärgini, samas kui püüdlused käia mõnd teist teed lõpevad üksnes rahutusega. „Śrīmad-Bhāgavatami" seitsmendas laulus öeldakse: „Inimene peab omama kindlat veendumust, et need, kes on loobunud pühendunud teenimisest teistele eesmärkidele suunatud ränkade askeeside nimel, ei ole saavutanud puhast mõistust hoolimata erakordsetest askeesidest, sest nad ei oma teadmisi Jumala transtsendentaalsest armastuslikust teenimisest."

Piše pa tudi to: »Čeprav lahko tisti, ki spekulativno razglabljajo, in tisti, ki si želijo sadov svojega dela, živijo zelo asketsko in delajo pokore, jim vseeno spodleti. Gospodovim bhaktam pa se to nikoli ne zgodi. V Bhagavad-gīti (9.31) Vsevišnja Božanska Osebnost zagotavlja Arjuni: kaunteya pratijānīhi na me bhaktaḥ praṇaśyati. »O Kuntījin sin, odločno razglasi, da Moj bhakta nikoli ne propade.«

Seejärel räägitakse seitsmendas laulus: "Ehkki mõistuse tasandil spekuleerijad ja karmīd võivad olla sooritanud suuri askeese, on nad sunnitud langema, sest neil puuduvad teadmised Jumala lootosjalgadest." Jumala pühendunud, seevastu, ei lange aga kunagi. Jumala Kõrgeim Isiksus kinnitab „Bhagavad-gītās" (9.31) Arjunale: kaunteya pratijānīhi na me bhaktaḥ praṇaśyati. „Oo, Kuntī poeg, kuuluta julgelt, et Minu pühendunu ei hukku kunagi."

Kṛṣṇa v Bhagavad-gīti (2.40) pravi tudi to:

Samuti lausub Kṛṣṇa „Bhagavad-gītās" (2.40):

nehābhikrama-nāśo ’sti
pratyavāyo na vidyate
svalpam apy asya dharmasya
trāyate mahato bhayāt
nehābhikrama-nāśo ’sti
pratyavāyo na vidyate
svalpam apy asya dharmasya
trāyate mahato bhayāt

»Človek, ki gre po tej poti, ničesar ne izgubi in nikoli ne nazaduje, že majhen napredek pa ga lahko reši pred najstrašnejšo nevarnostjo.«

„Nendes püüdlustes ei kohata ei kaotust ega kahju ning väikseimgi edasiliikumine sellel teel võib kaitsta inimest hirmsaimategi ohtude eest."

Vdano služenje Kṛṣṇi je tako čisto in popolno, da nas z neustavljivo močjo ponese h končnemu uspehu, če se mu posvetimo. Včasih kdo opusti običajne posvetne dolžnosti in se iz čustvenega vzgiba zateče k lotosovim stopalom Vsevišnjega Gospoda. Tako Mu že začne vdano služiti. Tak nezrel bhakta ničesar ne izgubi, tudi če zaide s poti. Kakšno korist pa ima tisti, ki opravlja predpisane dolžnosti svoje varṇe in āśrame, vendar ne služi Kṛṣṇi? Čeprav se neuspešen bhakta utegne roditi v družini nizkega rodu, vseeno nadaljuje duhovno pot tam, kjer jo je prekinil. Vdano služenje je ahaituky apratihatā, kar pomeni, da nima nikakršnega posvetnega vzroka in da ga nič posvetnega ne more ustaviti ali trajno ovirati. Zato mora biti bhakta prepričan o tem, kar počne, in se ne sme preveč zanimati za dejavnosti karmījev, jñānījev in jogijev.

Pühendunud teenimine on sedavõrd puhas ja täiuslik, et see, kes on kord sellega algust teinud, jõuab isegi vastu oma tahtmist lõpliku eduni. Vahel võib mõni inimene loobuda oma tavapärastest materiaalsetest tegevustest ja mõne sentimendi tõttu pöörduda varjupaiga saamiseks Kõigekõrgema Jumala lootosjalgade juurde, tehes sedasi algust pühendunud teenimisega. Isegi kui selline ebaküps pühendunu seejärel langeb, ei kaota ta mitte midagi. Teisest küljest, mis kasu saab aga see, kes täidab ettekirjutatud kohustusi vastavalt oma varṇale ja āśramale, kuid ei rakenda end pühendunud teenimisse? Ehkki langenud pühendunu võib sündida järgmises elus madalas perekonnas, jätkab ta ikkagi pühendunud teenimist, tasandilt, mille ta eelmises elus saavutas. Pühendunud teenimine on ahaituky apratihatā – sel puudub materiaalne põhjus ning mitte mingid materiaalsed põhjused või tõkked ei suuda seda katkestada või lõplikult peatada. Seepärast peab pühendunu olema kindel oma tegevuses ja mitte ilmutama suurt huvi karmīde, jñānīde ja joogide tegevuste vastu.

Tisti, ki si želijo sadov svojega dela, spekulativni filozofi in mistični jogiji imajo vsekakor veliko odlik, ampak vse te se v bhaktovem značaju razvijejo samodejno. Za to si mu ni treba posebej prizadevati. Śrīmad-Bhāgavatam (5.18.12) potrjuje, da bo tisti, ki s čisto vdanostjo služi Kṛṣṇi, postopoma razvil vse odlike, kakršne imajo polbogovi. Ker bhakte posvetno delovanje ne zanima, se materialno ne onesnaži in takoj doseže transcendentalno raven. Kdor pa opravlja posvetne dejavnosti – pa naj bo tako imenovani jñānī, jogi, karmī, človekoljub, rodoljub ali kaj drugega – se ne more dvigniti na višjo raven mahātme, temveč ostane durātmā, ozkosrčnež. Bhagavad-gītā (9.13) pravi:

Karmīd, jñānīd ja müstilise jooga praktiseerijad omavad kahtlematult mitmeid häid omadusi, kuid pühendunu iseloomus arenevad kõik head omadused automaatselt. Ta ei pea selleks tegema mitte mingeid täiendavaid jõupingutusi. Nagu kinnitatakse „Śrīmad-Bhāgavatamis" (5.18.12), avalduvad kõik pooljumalate head omadused järk-järgult isiksuses, kes on saavutanud puhta pühendunud teenimise tasandi. Kuna pühendunu ei tunne huvi ühegi materiaalse tegevuse vastu, ei saa mateeria teda saastada. Ta saavutab otsekohe transtsendentaalse elu tasandi. Seevastu selline inimene, kes rakendab end maistesse tegevustesse – olgu ta siis niinimetatud jñānī, joogi, karmī, filantroop, natsionalist või kes iganes – ei suuda kunagi saavutada kõrgeimat, mahātmā tasandit. Ta jääb durātmāks ehk omakasupüüdlikuks inimeseks. „Bhagavad-gītās" (9.13) kinnitatakse:

mahātmānas tu māṁ pārtha
daivīṁ prakṛtim āśritāḥ
bhajanty ananya-manaso
jñātvā bhūtādim avyayam
mahātmānas tu māṁ pārtha
daivīṁ prakṛtim āśritāḥ
bhajanty ananya-manaso
jñātvā bhūtādim avyayam

»O Pṛthin sin, tisti, ki niso v iluziji, so pod zaščito božanske narave. Take velike duše se popolnoma posvetijo vdanemu služenju, saj vedo, da sem izvorna in neizčrpna Vsevišnja Božanska Osebnost.«

„Oo, Pṛthā poeg, suured hinged, kes ei ole sattunud eksiteele, viibivad jumaliku looduse kaitse all. Nad rakendavad end täielikult pühendunud teenimisse, sest teavad, et Mina olen Jumala Kõrgeim Isiksus, algne ja ammendamatu."

Ker vse bhakte ščiti Gospodova vrhovna energija, ne bi smeli zaiti s poti vdanega služenja in posnemati karmījev, jñānījev ali jogijev. To je utsāhān niścayād dhairyāt tat-tat-karma-pravartanāt, predpisano vdano služenje z navdušenjem, potrpljenjem in zaupanjem. Tako lahko neovirano napredujemo na poti vdanega služenja Kṛṣṇi.

Kuna kõik Jumala pühendunud asuvad Tema kõrgema energia kaitse all, ei ole neil mingit vajadust pöörduda teele, mida käivad karmīd, jñānīd või joogid ning sel moel pühendunud teenimise teelt kõrvale kalduda. Sellist tähendust omavad sõnad utsāhān niścayād dhairyāt tat-tat-karma-pravartanāt – tegeleda pühendunud teenimise reguleeritud praktikaga entusiasmi, kannatlikkuse ja veendumusega. Sel moel avaneb inimesele võimalus pühendunud teenimises takistusteta edasi areneda.