Prva mantra

Esimene Mantra

Besedilo

Tekst

īśāvāsyam idaḿ sarvaṁ
yat kiñca jagatyāṁ jagat
tena tyaktena bhuñjīthā
mā gṛdhaḥ kasya svid dhanam

Synonyms

īśa — od Gospoda; āvāsyam — nadzorovano; idam — to; sarvam — vse; yat kiñca — kar koli; jagatyām — v vesolju; jagat — vse živo ali neživo; tena — od Njega; tyaktena — odmerjeno; bhuñjīthāḥ — bi morali sprejeti; mā — ne; gṛdhaḥ — prizadevati si za; kasya svit — kogar koli drugega; dhanam — bogastvo.

īśa — Jumalaga; āvāsyam — kontrollitav; idam — see; sarvam — kõik; yat kiñca — mis ka ei oleks; jagatyām — universumis; jagat — elav ja elutu; tena — Tema poolt; tyaktena — eraldatud; bhuñjīthāḥ — peab tunnistama; mā — mitte; gṛdhaḥ — soov omandada; kasya svit — veel millegi; dhanam — rikkust.

Translation

Vse živo in neživo v vesolju je v Gospodovi lasti in pod Njegovim nadzorom. Zato bi si smeli vzeti le tisto, kar potrebujemo in nam je odmerjeno, drugih stvari pa ne, saj moramo dobro vedeti, komu pripadajo.

Kõik elav ja elutu selles universumis kuulub Jumalale ja on Tema poolt juhitav. Seepärast peab igaüks võtma ainult seda hädavajalikku, mis on temale eraldatud nagu tema osa ja hoiduma ülejäänust, hästi teades, kellele kõik kuulub.

Purport

Vedsko znanje je nezmotljivo, saj sestopa po popolnem nasledstvu duhovnih učiteljev in učencev, začenši s samim Gospodom. Vir vedskega znanja je božanski, saj je njegovo prvo besedo izgovoril sam Gospod. Božje besede imenujemo apauruṣeya, kar pomeni, da jih ni izrekel navaden smrtnik. Živo bitje materialnega sveta ima štiri pomanjkljivosti: (1) zagotovo dela napake, (2) je zaslepljeno, (3) nagnjeno je k varanju in (4) ima nepopolna čutila. Nihče s takimi lastnostmi ne more podati popolnega znanja. Ved ne more ustvariti nepopolno bitje. Gospod je vedsko znanje izvorno razodel v srcu Brahme, prvoustvarjenega živega bitja, ta pa ga je prenesel svojim sinovom in učencem, ki so ga skozi zgodovino prenašali naprej.

Vedalik tarkus on eksimatu, kuna see jõuab meieni jüngrite pärimustena, vaimsete õpetajate läbi, saades alguse Jumalast Enesest. Vedalik tarkus pärineb transtsedentaalsetest allikatest ja esimese sõna ütles Jumal Ise. Sõnu, mida ütles Jumal Ise, nimetatakse apauruṣeya, mis tähendab, et nad ei ole pärit ilmalikult isikult. Selle ilmaliku maailma elavail olendeil on neli puudust: 1) ta on määratud tegema vigu, 2) ta on sõltuv illusioonidest, 3) tal on kalduvus teisi petta, 4) tema meeled on ebatäiuslikud. Taolise nelja liiki ebatäiuslikkuse tõttu pole võimalik anda edasi täiuslikku informatsiooni kõikeläbivast tarkusest. Vedad ei ole loodud niisuguste ebatäiuslike autorite poolt. Vedade tarkus anti algselt edasi esimese elava olendi, Brahmā, südamesse ning Brahmā levitas seda omakorda oma poegade ja jüngrite seas, kes jätkasid seda kogu ajaloo vältel.

Gospod je pūrṇam, vsepopoln, zato nikakor ne more biti podrejen zakonom materialne narave, ki jih nadzira. Nasprotno pa zakoni narave pod upravo Gospodove energije gotovo vplivajo tako na živa bitja kot nežive predmete. Īśopaniṣad je del Yajur Vede, zato govori tudi o lastništvu vsega v vesolju.

Kuna Jumal on pūrṇam, ehk täiesti täiuslik, siis ei allu Ta materiaalse looduse seadustele, samal ajal kui kõik elavad ja elutud olendid alluvad loodusseaduste kontrollile ning sõltuvad seega Jumala võimust. "Īśopaniṣad" on osa "Yajur vedast" ning sisaldab informatsiooni selle kohta, kellele kuulub kõik, mis eksisteerib universumis.

Sedmo poglavje Bhagavad-gīte (7.4–5), ki govori o parā in aparā prakṛti, potrjuje Gospodovo lastništvo nad vsem v vesolju. Naravni elementi – zemlja, voda, ogenj, eter, um, razum in lažni jaz – pripadajo Gospodovi nižji, materialni energiji (aparā prakṛti), medtem ko so živa bitja, organska energija, Njegova višja energija (parā prakṛti). Obe prakṛti oziroma energiji izvirata iz Gospoda, ki končno nadzoruje vse, kar obstaja. Vse v vesolju je bodisi del parā ali aparā prakṛti, zato vse pripada Vrhovnemu Bitju.

See leiab kinnitust "Bhagavad-gītā" seitsmendas peatükis (7.4-5), kus on arutlusel parā ja aparā prakṛti. Kõik looduse elemendid — maa, tuli, õhk, vesi, vaim, intelligents ja ego — see kõik on Jumala alama astme, ehk materiaalse energia võimuses, samal ajal kui elav olend, orgaaniline energia on sõltuv Jumala kõrgema astme energiast, parā prakṛtist. Kogu energia tuleneb Jumalast, järelikult on Tema kõige kontrollija. Maailmas ei ole midagi, mis ei kuuluks parā või aparā prakṛti alla, järelikult kuulub kõik otseselt Kõrgeimale Olevusele.

Ker je Vrhovno Bitje, Absolutna Božanska Osebnost, popolno, vse upravlja s popolnim razumom s pomočjo Svojih raznih energij. Pogosto Ga primerjamo z ognjem, vse organsko in anorgansko pa z njegovo svetlobo in toploto. Gospod razodeva Svojo energijo na različne načine, kakor ogenj širi svojo v obliki svetlobe in toplote. Tako ostaja najvišji nadzornik, vzdrževalec in usmerjevalec vsega. Je lastnik vseh energij, poznavalec vsega in vsakogaršnji dobrotnik. Je poln nepojmljivega bogastva, moči, slave, lepote, znanja in nenavezanosti.

Kõrgeimal Olevusel, Jumaluse Absoluutsel Isiksusel, kes on Täiuslik Isik, on veatu ja lõplik intelligents korraldamaks kõike Oma erinevate potentsiaalide abil. Kõrgeimat Olendit võrreldakse tihti tulega ning kõike orgaanilist ja anorgaanilist võrreldakse tule soojuse ja valgusega. Tuli annab energiat ära soojuse ja valguse kaudu ning samuti jaotab Jumal Oma energiat erineval kombel ning jääb kõige kontrollijaks, ülalhoidjaks ja ainuvalitsejaks. Ta on Kõikvõimas, Ta on kõige Teadja, kõigi Heategija ning Tal on kujutelmatult palju võimu, rikkust, kuulsust, tarkust ja loobumust.

Zato bi morali biti dovolj razumni in se zavedati, da razen Gospoda nihče ni lastnik ničesar. Sprejeti bi morali le tisto, kar nam odmeri Gospod. Krava, na primer, daje mleko, ki ga sama ne pije. Prehranjuje se s travo in senom, njeno mleko pa je namenjeno za hrano ljudem. Tako je uredil Gospod. Zato bi Mu morali biti hvaležni za vse, kar nam je dobrotljivo odmeril, in se ves čas zavedati, komu naša lastnina pravzaprav pripada.

Seetõttu peaks inimene olema küllaldaselt tark mõistmaks, et kõik kuulub Jumalale ning, et vastu võib võtta seda, mis kuulub Jumala juurde. Näiteks annab lehm piima, kuid ei joo seda. Tema piim on määratud inimestele joomiseks. Lehm sööb rohtu ja õlgi, kuid ei joo oma piima. Selliselt on Jumal korraldanud ning meiegi peame rahulduma asjadega, mida Ta on oma helduses kõrvale pannud. Me ei tohi ära unustada, kellele kuuluvad tegelikult asjad, mida me omame.

Vzemimo na primer svoje domovanje, ki je narejeno iz zemlje, lesa, kamna, železa, betona in številnih drugih snovi. Če razmišljamo v skladu s Śrī Īśopaniṣad, se moramo zavedati, da sami ne moremo proizvesti teh gradbenih materialov. S svojim delom jih lahko le združujemo in preoblikujemo. Delavec si ne more lastiti stvari samo zato, ker jih je s trudom proizvedel.

Võtke näiteks elumaja, mis on valmistatud mullast, puust, kivist, metallist, tsemendist ja paljudest teistest materjalidest. Kui me mõtleme "Śrī Īśopaniṣadi" terminites, siis teame me, et ühtki neist ülalmainitud ehitusmaterjalidest ei suuda me ise luua. Me võime need lihtsalt kokku panna ja anda neile oma tööga erinevaid vorme. Tööline ei saa väita, et asi kuulub talle ainult seetõttu, et ta on selle kallal tööd teinud.

V sodobni družbi se delavci in kapitalisti nenehno ostro prepirajo. Sprli so se tudi na mednarodni ravni, zato ogrožajo ves svet. Ljudje se gledajo s sovraštvom ter renčijo in pihajo kakor psi in mačke. Śrī Īśopaniṣad ne more svetovati mačkam in psom, lahko pa po verodostojnih ācāryah (svetih učiteljih) ljudem oznanja Gospodov nauk. Človeštvo bi moralo sprejeti vedsko modrost Śrī Īśopaniṣad in se ne bi smelo prepirati o lastništvu nad materialnimi stvarmi. Zadovoljni bi morali biti s pravicami, ki smo jih dobili po Gospodovi milosti. Če si bodo komunisti, kapitalisti ali katera koli druga skupina ljudi lastili naravne vire, ki v celoti pripadajo Gospodu, ne bo miru. Kapitalisti ne morejo ustaviti komunistov samo s političnim manevriranjem, komunisti pa ne bodo premagali kapitalistov z bojevanjem za ukradeni kos kruha. Če ne uvidijo, da vse pripada Vsevišnji Božanski Osebnosti, je ukradeno vse, kar trdijo, da je njihovo, in bodo kaznovani po zakonih narave. Tako komunisti kot kapitalisti imajo atomske bombe, ki bodo zagotovo uničile obe strani, če ne bosta sprejeli, da vse pripada Vsevišnjemu Gospodu. Oboji bi se morali držati navodil Śrī Īśopaniṣad, da bi lahko rešili sebe in svetu prinesli mir.

Tänapäeva ühiskonnas on töölised ja kapitalistid pidevas riius. Riid on praeguseks võtnud rahvusvahelised mõõtmed ja maailm on hädaohus. Inimesed lõrisevad vastamisi nagu koerad ja kassid. "Śrī Īśopaniṣad" ei saa anda nõu koertele ja kassidele, kuid see on Jumala teade inimestele, edasiantuna tõeliste ācāryade, pühade õpetajate kaudu. Ning inimkond peaks selle Vedade tarkuse vastu võtma; keegi ei peaks kaklema materiaalsete omanduste pärast. Inimene peaks rahulduma nende privileegidega, mis talle Jumala poolt antud on. Niikaua ei saa olema rahu kuni kommunistlik, kapitalistlik või ükskõik milline teine partei väidab end omavat loodusrikkusi, mis kuuluvad tervikuna Jumalale. Kapitalistid ei suuda hoida kommuniste vaos vaid poliitilise manööverdamisega, samuti ei saa kommunistid kapitalistidest võitu, võideldes lihtsalt varastatud leiva eest. Kuni nad ei tunnista, et kõik kuulub Jumalale, on kõik, mida nad väidavad end omavat, varastatud ning seetõttu saavad nad karistatud looduse seaduste järgi. Pomm on olemas nii kapitalistidel kui ka kommunistidel ning, kui nad ei tunnista Kõrgeima Jumaluse omandust, siis võib olla täiesti kindel, et lõpptulemusena hävitab pomm mõlemad pooled. Seetõttu peaksid mõlemad pooled järgima "Śrī Īśopaniṣadi" õpetust ning tooma selle abil maailmale rahu.

Ljudje ne obstajamo zato, da bi se prepirali kot mačke in psi. Biti bi morali dovolj modri, da bi spoznali smisel človeškega življenja. Vedski spisi so namenjeni ljudem, ne pa mačkam in psom. Ti brez greha pobijajo druge živali za hrano, če pa človek ubije žival, da bi zadovoljil svojo slo po okušanju mesa, je odgovoren za kršenje naravnih zakonov in je zato kaznovan.

Inimolendid ei ole määratud kaklema nagu koer ja kass. Neil peaks olema küllaldaselt mõistust taipamaks inimelu tähtsust ning saamaks aru inimelu mõttest. Vedalik kirjandus on mõeldud inimestele ja mitte kassidele ja koertele. Kassid ja koerad võivad tappa toiduks teisi loomi ja sealjuures ei räägita patust. Kuid kui inimene tapab looma, et rahuldada oma tärkavat isu, siis on ta vastutav looduse seaduste rikkumise eest ning peab saama karistatud.

Živali ne morejo živeti po človeških merilih. Tiger ne more jesti riža ali pšenice niti piti kravjega mleka, saj je njegova hrana živalsko meso. Med številnimi vrstami živali so nekatere rastlinojede, druge mesojede, nobena pa ne krši naravnih zakonov, ki jih je Gospod postavil po Svoji volji. Živali, kot so sesalci, ptice, plazilci in druge nižje vrste, se dosledno držijo naravnih zakonov, zato zanje greh ne obstaja, prav tako pa jim niso namenjena vedska navodila. Samo ljudje smo odgovorni za svoje življenje.

Inimolendite elu on loomadest erineval tasandil. Tiiger ei söö riisi ja nisu ega joo piima, kuna talle on tema osa jäetud loomade näol. On olemas palju loomi ja linde, kes on taime- või lihatoidulised, kuid ükski neist ei astu üle loodusseadustest, kuna nii on korraldanud Jumal. Loomad, linnud, roomajad, on otseselt seotud loodusseadustega ja selletõttu ei ole nende jaoks olemas küsimust eksimises, samuti pole Vedalikud õpetused mõeldud nende jaoks. Ainult inimelul on kohustused.

Zmotno je misliti, da se lahko kršenju naravnih zakonov izognemo samo z vegetarijanstvom. Tudi rastline so živa bitja in po naravnem zakonu je eno bitje hrana drugemu, naloga ljudi pa je spoznati Vsevišnjega Gospoda. Zato na svoje dosledno vegetarijanstvo ne bi smeli biti ponosni. Živali nimajo dovolj razvite zavesti, da bi lahko spoznale Gospoda, človek pa je dovolj razumen, da lahko sprejme nauk vedskih spisov, tako spozna delovanje naravnih zakonov in ima od tega korist. Kdor se ne zmeni za navodila vedskih spisov, živi zelo tvegano. Ljudje bi torej morali sprejeti oblast Vsevišnjega Gospoda in postati Njegovi vdani služabniki oziroma bhakte. Vse bi morali uporabiti v služenju Gospodu in jesti le ostanke Gospodu darovane hrane. Le tako bomo lahko pravilno izpolnjevali svojo dolžnost. V Bhagavad-gīti (9.26) Gospod neposredno pravi, da sprejme vegetarijansko hrano iz rok čistega bhakte. Zato ne bi smeli postati samo dosledni vegetarijanci, temveč tudi Gospodovi bhakte, darovati bi Mu morali vso hrano in jesti prasādam oziroma Gospodovo milost. Samo če delujemo na ta način, lahko pravilno izpolnjujemo dolžnosti, ki jih prinaša človeško življenje. Tisti, ki ne darujejo hrane Gospodu, jedo samo greh, zato trpijo na številne načine (Bhagavad-gītā 3.13).

Ei ole õige arvata, et aitab ainult taimetoitlusest, et mitte üle astuda looduse seadustest. Ka taimedes on elu. Üks elu on mõeldud toitma teist elu. See on looduse seadus. Inimene ei peaks olema selle üle uhke, et ta on taimetoitlane. Tähtis on tunnetada Kõrgeimat Jumalat. Loomadel ei ole arenenud teadvust, et nad võiksid tunnetada Jumalat, kuid inimolend on küllaldaselt tark selleks, et võtta õppust Vedalikust kirjandusest ning seeläbi aru saada, kuidas toimivad looduse seadused. Kui inimene eitab Vedaliku kirjanduse õpetusi, siis on tema elu täis ohte. Seetõttu nõutakse inimeselt, et ta tunnistaks Kõrgeima Jumala ülemvõimu. Ta peab olema pühendunud Jumalale. Ta peab kõik ohverdama Jumalale ja võtma osa vaid Jumalale ohverdatud toidu jääkidest. Nii on tema õige kohus. "Bhagavad-gītās" (9.26) väidab Jumal selgelt, et Ta võtab vastu vaid taimetoitu, mis tuleb puhta pühendunu kätest. Seetõttu ei pea me olema vaid rangelt taimetoitlased, vaid olema ka pühendunud Jumalale, andma Jumalale kogu oma toidu ja võtma osa vaid prasādamist, Jumala armust.

Selline pühendunu elab õiget elu. Need, kes seda ei tee, söövad vaid patustades ja kannatavad mitmete hädade all, mis on mitmesuguste eksimuste tulemus (Bg. 3.13).

Namerna nepokorščina naravnim zakonom, zaradi katere se ne zmenimo za Gospodovo lastnino, je vir greha. Upiranje tem zakonom in Gospodovemu ukazu človeka uniči. Gospod pa zagotovo sprejme razumnega človeka, ki pozna naravne zakone in ni pod vplivom nepotrebne navezanosti in odbojnosti ter se zato usposobi, da se vrne k Bogu v svoj večni dom.

Patu juur on oma olemuselt looduse seadustele mittekuuletumine, selle eitamine, et kõik kuulub Jumalale. Looduse seadustele või Jumala käskudele mitteallumine toob endaga kaasa inimolendi hävimise. Kui inimene on mõistlik ja teab looduse seadusi, olemata mõjutatud mittevajalikest sidemeist ja põlastusest, siis võib ta olla kindel, et Jumal tunnistab ta omaks ning ta on kõlvulik minema tagasi Jumala juurde, tagasi oma igavesse koju.