Skip to main content

VERŠ 54

TEXT 54

Verš

Tekst

brahma-bhūtaḥ prasannātmā
na śocati na kāṅkṣati
samaḥ sarveṣu bhūteṣu
mad-bhaktiṁ labhate parām
brahma-bhūtaḥ prasannātmā
na śocati na kāṅkṣati
samaḥ sarveṣu bhūteṣu
mad-bhaktiṁ labhate parām

Synonyma

Synonyms

brahma-bhūtaḥ — zjednotený s Absolútnym; prasanna-ātmā — dokonale šťastný; na — nikdy; śocati — narieka; na — nikdy; kāṅkṣati — túži; samaḥ — rovnaký; sarveṣu — všetky; bhūteṣu — živé bytosti; mat-bhaktim — oddaná služba Mne; labhate — dosiahne; parām — transcendentálny.

brahma-bhūtaḥ — olles Absoluudiga üks; prasanna-ātmā — läbinisti rõõmus; na — mitte kunagi; śocati — kurdab; na — mitte kunagi; kāṅkṣati — soovib; samaḥ — suhtudes võrdselt; sarveṣu — kõikidesse; bhūteṣu — elusolenditesse; mat-bhaktim — Minu pühendunud teenimise; labhate — saavutab; parām — transtsendentaalse.

Překlad

Translation

Kto zaujal toto transcendentálne postavenie, realizuje Najvyšší Brahman a je naplnený radosťou. Nikdy sa netrápi, ani po ničom netúži a k všetkým bytostiam je rovnaký. Za tohoto stavu dosiahne čistej oddanej služby Mne.

Sellise transtsendentaalse positsiooni saavutanud inimene teadvustab kohe Kõrgeimat Brahmanit ning muutub läbinisti rõõmsaks. Ta ei kurda kunagi ega ihalda midagi. Ta suhtub võrdselt kõikidesse elusolenditesse. Sellel tasandil jõuab ta Minu puhta pühendunud teenimiseni.

Význam

Purport

Pre impersonalistov je konečným cieľom štádium brahma-bhūta alebo dosiahnutie jednoty s Absolútnym. Aby sa však niekto stal personalistom, čistým oddaným, musí pokročiť ďalej a zapojiť sa do čistej oddanej služby. To znamená, že ten, kto slúži Najvyššiemu Pánovi s čistou oddanosťou, sa už oslobodil a dosiahol jednoty s Absolútnym, zvanej brahma-bhūta. Nik nemôže slúžiť Najvyššiemu, ak sa s Ním nezjednotil. Na absolútnej úrovni nejestvuje rozdiel medzi tým, kto slúži, a tým, kto je obsluhovaný, no z hľadiska vyššieho duchovného poňatia tu rozdiel je.

Impersonalisti jaoks on brahma-bhūta tasandi saavutamine ning Absoluudiga üheks saamine lõplik eesmärk. Personalist ehk puhas pühendunu on seadnud endale aga kõrgema eesmärgi ning püüab seetõttu sellelt tasandilt tõusta edasi, puhta pühendunud teenimiseni. See tähendab, et isik, kes on rakendanud end Kõigekõrgema Jumala puhtasse pühendunud teenimisse, asub juba vabanemise brahma-bhūta tasandil ning on saanud Absoluudiga üheks. Jõudmata sellele tasandile, pole võimalik Kõigekõrgemat, Absoluuti, teenima hakata. Absoluutse kontseptsiooni kohaselt pole teenija ja teenitava vahel mingit erinevust, kuid kõrgemas, vaimses mõttes eksisteerib siin siiski erinevus.

Utrpenie jestvuje v hmotnom poňatí života, keď človek pracuje pre zmyslový pôžitok, no ak je zapojený do čistej oddanej služby v absolútnom svete, nijaké utrpenie nezažíva. Oddaný, vedomý si Kṛṣṇu, sa nemá prečo trápiť a ani nemá nič, po čom by túžil. Keďže Boh je dokonalý, osoba, ktorá Mu oddane a láskyplne slúži, sa stane takisto dokonalou. Bude ako rieka, ktorá sa zbavila všetkej mútnej vody. Keďže oddaný nemyslí na nič iné ako na Kṛṣṇu, je vždy prirodzene veselý. Nad hmotnou stratou alebo ziskom nenarieka, ani nejasá, pretože je úplne spokojný so svojou službou Pánovi. Vie, že každý tvor je malou čiastočkou Najvyššieho Pána, a teda Jeho služobníkom, a preto netúži po hmotnom pôžitku. V hmotnom svete nevidí nikoho vyššie alebo nižšie, pretože také rozlíšenie je iba dočasné a oddaný nemá nič spoločné s dočasnými javmi. Kameň a zlato majú pre neho rovnakú hodnotu. To je štádium brahma-bhūta a oddaný ho môže ľahko dosiahnuť. Pomyslenie na splynutie s Najvyšším Brahmanom mu pripadá diabolské, pretože znamená zánik individuality. Podobne predstava života v nebeskom kráľovstve je pre neho obyčajnou fantazmagóriou. Zmysly sú preňho ako polámané zuby hada — tak, ako sa človek nemusí báť hada s polámanými zubami, tak sa nemusí báť ani ovládnutých zmyslov. Pre človeka nakazeného hmotou je život v hmotnom svete utrpením, no pre oddaného je celý svet Vaikuṇṭha, duchovné nebo. Najvyššia osobnosť tohoto hmotného vesmíru nemá pre oddaného väčší význam než obyčajný mravec. Na túto úroveň môže človek dospieť milosťou Śrī Caitanyu, ktorý v tomto veku kázal čistú oddanú službu.

Materialistliku elukäsitluse kohaselt elades, tehes tööd vaid enda meelelise rahuldamise nimel, eksisteerivad alati kannatused, kuid absoluutses maailmas, kui elusolend rakendab end puhtasse pühendunud teenimisse, ei tule kannatusi kogeda. Kṛṣṇa teadvuses viibival pühendunul pole millegi üle hädaldada või midagi ihaldada. Kuna Jumal on Eneses täielik, muutub ka Jumalat teeniv elusolend Kṛṣṇa teadvuses eneses täielikuks. Ta saab justkui jõeks, milles voolab üksnes puhas vesi. Kuna puhas pühendunu ei mõtle muust kui Kṛṣṇast, on ta loomulikult alati rõõmus. Ta ei hädalda materiaalse kaotuse üle ega ihalda ka midagi materiaalset saada, sest Jumalat teenides on ta eneses täielik. Ta ei ihalda materiaalseid naudinguid, sest teab, et iga elusolend on Kõigekõrgema Jumala igavene lahutamatu osake ning seega ka Tema igavene teener. Ta ei näe materiaalses maailmas kedagi kõrgemal või madalamal seisvana, sest materiaalses maailmas on sellised positsioonid ajutised ning pühendunut ei huvita mitte millegi ajutise avaldumine või kadumine. Tema jaoks on kivid ja kuld samaväärsed. Selline on brahma-bhūta tasand ning puhas pühendunu tõuseb sellele tasandile ilma suuremate raskusteta. Sellel eksistentsi tasandil tundub mõte Kõrgeima Brahmaniga üheks saamisest ning seeläbi oma individuaalsuse hävitamisest põrgulikuna, mõte taevalikku kuningriiki jõudmisest muutub aga nõiduspildiks ning meeled on kui murtud hammastega maod. Nii nagu murtud hammastega madu pole põhjust karta, ei tule karta ka meeli, kui nad asuvad elusolendi kontrolli all. Mateeriast nakatunud inimese jaoks on maailm kannatusterohke paik, kuid pühendunu jaoks on kogu universum sama hea elukoht kui Vaikuṇṭha ehk vaimne taevas. Selle materiaalse universumi tähtsaim isik pole pühendunu jaoks tähtsam kõige väiksemast sipelgast. Sellisele tasandile on võimalik jõuda Jumal Caitanya armust, kes levitas õpetust puhtast pühendunud teenimisest käesoleval ajastul.