Skip to main content

VERŠ 10

TEXT 10

Verš

Tekst

utkrāmantaṁ sthitaṁ vāpi
bhuñjānaṁ vā guṇānvitam
vimūḍhā nānupaśyanti
paśyanti jñāna-cakṣuṣaḥ
utkrāmantaṁ sthitaṁ vāpi
bhuñjānaṁ vā guṇānvitam
vimūḍhā nānupaśyanti
paśyanti jñāna-cakṣuṣaḥ

Synonyma

Synonyms

utkrāmantam — opustenie tela; sthitam — zotrvávajúci v tele; vā api — ani; bhuñjānam — užíva si; — alebo; guṇa-anvitam — pod vplyvom kvalít hmotnej prírody; vimūḍhāḥ — hlupáci; na — nikdy; anupaśyanti — nevidia; paśyanti — môže vidieť; jñāna-cakṣuṣaḥ — tí, ktorí vidia zrakom poznania.

utkrāmantam — kehast lahkudes; sthitam — kehas asetsedes; vā api — kas; bhuñjānam — nautides; — või; guṇa-anvitam — materiaalse looduse guṇade lummuses; vimūḍhāḥ — rumalad inimesed; na — mitte kunagi; anupaśyanti — suudavad näha; paśyanti — suudavad näha; jñāna-cakṣuṣaḥ — need, kelle silmad on täis teadmisi.

Překlad

Translation

Hlupáci nemôžu pochopiť, ako živá bytosť opúšťa svoje telo a ako si užíva určitého tela pod vplyvom kvalít hmotnej prírody. Tí však, ktorých oči sú cvičené v poznaní, toto všetko vidia.

Need, kes on rumalad, ei suuda mõista ei seda, kuidas võib elusolend kehast lahkuda ega sedagi, missugust keha nad looduse guṇade lummuses naudivad. Kuid see, kelle silmad on täidetud teadmistega, suudab seda kõike näha.

Význam

Purport

Slová jñāna-cakṣuṣaḥ sú veľmi dôležité. Bez poznania nemôžeme pochopiť, ako živá bytosť opúšťa svoje telo, aké telo dostane v budúcom živote alebo prečo teraz žije práve v tomto tele. Aby sme mohli všetkému porozumieť, musíme dobre poznať Bhagavad-gītu a podobné písma a musíme toto poznanie prijať od duchovného učiteľa. Človek, ktorý chápe všetky tieto veci, je šťastný. Živá bytosť žije, raduje sa a opúšťa svoje telo za určitých okolností, pod vplyvom kvalít hmotnej prírody. Následkom toho musí znášať rozkoše a bolesti, oklamaná ilúziou zmyslového pôžitku. Ľudia, ktorí sa nechávajú neustále unášať žiadostivosťou a pôžitkom, nedokážu pochopiť, ako duša prebýva v tele a ako ho opúšťa, aby prijala ďalšie. Nemôžu to pochopiť. Kto si však osvojil duchovné poznanie, môže pochopiť, že duša sa líši od tela, že telá mení a že si užíva rôznymi spôsobmi. Taký človek chápe, ako sa podmienená duša trápi v hmotnom bytí. Preto sa chcú tí, ktorí sú pokročilí vo vedomí Kṛṣṇu, čo najviac podeliť s ostatnými o toto poznanie, pretože podmienený život je plný útrap. Podmienené duše by sa mali vyslobodiť z podmieneného života a stať sa vedomými si Kṛṣṇu, aby sa mohli premiestniť do duchovného sveta.

Selles värsis on väga oluline sõna jñāna-cakṣuṣaḥ. Ilma teadmisteta ei suuda inimene mõista, kuidas elusolend lahkub oma praegusest kehast või millise keha omandab ta järgmises elus, ega isegi mitte seda, miks ta hetkel elab just sellises kehas. Nende asjade mõistmine nõuab suurt hulka teadmisi, mida saab omandada „Bhagavad-gītāst" ja teistest taolistest teostest, kuulates neid autoriteetse vaimse õpetaja suust. Õnnelik on see, keda on õpetatud kõike eespool nimetatut nägema. Iga elusolend lahkub oma kehast teatud tingimustes, elab teatud tingimustes ning naudib elu teatud tingimustes, olles materiaalse looduse lummuses. Nii kogevad elusolendid meeleliste naudingute illusiooni kütkes erinevaid naudinguid ja kannatusi. Isiksused, keda iha ja himu lõputult petavad, kaotavad igasuguse võime mõista kehade vahetamist ning teatud liiki kehas viibimise põhjuseid. See jääb lihtsalt väljapoole nende mõistmise piire. Ent need, kes on arendanud vaimseid teadmisi, suudavad mõista, et hing on kehast erinev, et hing vahetab kehasid ning naudib erinevatel viisidel. Selliseid teadmisi omav inimene suudab näha, kuidas tingimustest sõltuv elusolend kannatab materiaalses eksistentsis. Seepärast püüavad need, kes on jõudnud Kṛṣṇa teadvuse arendamises juba kaugemale, anda neid teadmisi ka teistele inimestele, teades, et nende tingimustest sõltuv elu on väga vaevarohke. Nad peaksid sellisest elust kõrgemale tõusma, endas Kṛṣṇa teadvust arendama, ning ennast vaimsesse maailma tagasipöördumiseks vabastama.