Skip to main content

VERŠ 17

TEXT 17

Verš

Tekst

avibhaktaṁ ca bhūteṣu
vibhaktam iva ca sthitam
bhūta-bhartṛ ca taj jñeyaṁ
grasiṣṇu prabhaviṣṇu ca
avibhaktaṁ ca bhūteṣu
vibhaktam iva ca sthitam
bhūta-bhartṛ ca taj jñeyaṁ
grasiṣṇu prabhaviṣṇu ca

Synonyma

Synonyms

avibhaktam — bez rozdelenia; ca — tiež; bhūteṣu — vo všetkých živých tvoroch; vibhaktam — rozdelená; iva — akoby; ca — tiež; sthitam — situovaný; bhūta-bhartṛ — udržovateľ všetkých živých tvorov; ca — tiež; tat — to; jñeyam — pochopiť; grasiṣṇu — pohlcuje; prabhaviṣṇu — vyvíja; ca — tiež.

avibhaktam — mittejagunenud; ca — samuti; bhūteṣu — kõikides elusolendites; vibhaktam — jagatud; iva — just kui; ca — samuti; sthitam — asetsev; bhūta-bhartṛ — kõikide elusolendite alalhoidja; ca — samuti; tat — see; jñeyam — tuleb mõista; grasiṣṇu — neelates; prabhaviṣṇu — arendades; ca — samuti.

Překlad

Translation

Aj keď sa Nadduša zdá byť rozdelená vo všetkých živých tvoroch, nikdy rozdelená nie je. Je jedna jediná. Hoci je udržiavateľom všetkých živých bytostí, človek by mal vedieť, že ich všetky pohlcuje aj rozvíja.

Ehkki Ülihing näib olevat jagunenud kõikide olendite vahel, ei ole Teda tegelikult kunagi võimalik jagada. Ta on üks tervik. Ehkki Ta on kõikide elusolendite alalhoidja, tuleb mõista, et tänu Temale leiavad aset ka häving ja areng.

Význam

Purport

Najvyšší Pán sídli v srdci každého ako Nadduša. Znamená to snáď, že sa rozdelil? Nie. V skutočnosti je jeden jediný. Môžme použiť príklad so Slnkom. Slnko ako meridián svieti súčasne na všetky strany. Keď sa vyberieme na miesto vzdialené päťtisíc kilometrov a spýtame sa: „Kde je Slnko?“, každý odpovie, že nám svieti rovno nad hlavou. Preto sa nám môže zdať, že jestvuje niekoľko sĺnc. Ale Slnko je iba jedno. Tento príklad sa uvádza vo vedskych písmach na ilustráciu toho, že hoci sa Najvyšší Pán zdá byť rozdelený, nikdy rozdelený nie je. Vo Vedach sa píše, že jeden Viṣṇu je prítomný vďaka Svojej všemohúcnosti všade, podobne ako sa jedno Slnko zjavuje rôznym ľuďom na rôznych miestach. Hoci je Najvyšší Pán udržovateľom všetkých živých tvorov, v čase zániku sám všetko zničí. To je potvrdené v jedenástej kapitole, kde Kṛṣṇa hovorí, že zostúpil, aby zabil všetkých bojovníkov na Kurukṣetre. Zmieňuje sa aj o tom, že vo Svojej podobe času všetko ničí. Je ničiteľom všetkého a všetkých. V okamihu stvorenia všetko stvorí a v čase zániku všetko zničí. Vedske hymny potvrdzujú skutočnosť, že je zdrojom a útočiskom všetkých živých tvorov. Po stvorení všetko spočíva v Jeho všemohúcnosti a v čase zániku sa do Neho všetko navráti. Yato vā imāni bhūtāni jāyante yena jātāni jīvanti yat prayanty abhisaṁ-viśanti tad brahma tad vijijñāsasva (Taittirīya Upaniṣad 3.1).

Jumal asub Ülihingena igaühe südames. Kas tähendab see seda, et Ta on jagunenud? Ei, tegelikult on Ta alati üks. Tihti tuuakse sellega seoses näide Päikesest. Päike püsib alati meridiaani kohal, ent kui me liigume kõik näiteks viis tuhat miili erinevates suundades ning küsime siis: „Kus on Päike?", näitaks igaüks meist oma pea kohale. Vedakirjanduses tuuakse see näide osutamaks tõsiasjale, et ehkki Jumal on jagamatu, näib Ta olevat mitmeks jagunenud. Vedakirjanduses öeldakse ka seda, et üks ja sama Viṣṇu viibib kõikjal tänu Oma kõikvõimsusele, samamoodi nagu üks ja sama Päike paistab korraga paljudele inimestele paljudes eri paikades. Ning kuigi Kõigekõrgem Jumal on kõikide elusolendite alalhoidja, on Ta hävituse hetkel ka kõige hävitaja. Sellele leidub kinnitus üheteistkümnendas peatükis, kus Jumal ütleb, et Ta on tulnud hävitama kõiki Kurukṣetra väljale kogunenud sõdalasi. Samuti mainis Ta, et ka aja kujul hävitab Ta kõik. Tema on kõige hävitaja ja surmaja. Kui toimub loomine, siis äratab Jumal kõik elusolendid nende algupärasest seisundist, hävitamise hetkel aga neelab Ta kõik nad endasse. Vedalikud hümnid kinnitavad, et Jumal Kṛṣṇa on kõikide elusolendite allikas ja rahupaik. Loomise järel lebab kõik Tema kõikvõimsuses ning hävitamise järel pöördub kõik taas tagasi Temasse puhkama. Sedasi kinnitavad meile vedalikud hümnid. Yato vā imāni bhūtāni jāyante yena jātāni jīvanti yat prayanty abhisaṁviśanti tad brahma tad vijijñāsasva. („Taittirīya Upaniṣad" 3.1)