Skip to main content

Verso Três

Kolmas värss

Texto

Tekst

utsāhān niścayād dhairyāt
tat-tat-karma-pravartanāt
saṅga-tyāgāt sato vṛtteḥ
ṣaḍbhir bhaktiḥ prasidhyati
utsāhān niścayād dhairyāt
tat-tat-karma-pravartanāt
saṅga-tyāgāt sato vṛtteḥ
ṣaḍbhir bhaktiḥ prasidhyati

Sinônimos

Synonyms

utsāhāt — com entusiasmo; niścayāt — com confiança; dhairyāt — com paciência; saṅga-tyāgāt — por abandonar a companhia de não-devotos; sataḥ — dos grandes ācāryas anteriores; vṛtteḥ — por seguir os passos; ṣaḍbhiḥ — por estes seis; bhaktiḥ — serviço devocional

utsāhāt — entusiasmiga; niścayāt — veendumusega; dhairyāt — kannatlikkusega; tat-tat-karma — erinevate tegevuste, mis soodustavad pühendunud teenimist; pravartanāt — sooritamisega; saṅga-tyāgāt — mittepühendunutega suhtlemisest loobumisega; sataḥ — minevikus elanud väljapaistvate ācāryate; vṛtteḥ — eeskuju järgimisega; ṣaḍbhiḥ — tänu nendele kuuele; bhaktiḥ — pühendunud teenimine; prasidhyati — areneb või muutub edukaks.

Tradução

Translation

Há seis princípios favoráveis à prática do serviço devocional puro: (1) ser entusiasta, (2) esforçar-se com confiança, (3) ser paciente, (4) agir segundo os princípios reguladores [tais como: śravaṇaṁ kīrtanaṁ viṣṇoḥ smaraṇam (SB. 7.5.23) - ouvir, cantar e lembrar-se de Kṛṣṇa], (5) abandonar a companhia de não-devotos e (6) seguir os passos dos ācāryas anteriores. Esses seis princípios garantem, indubitavelmente, o pleno êxito do serviço devocional puro.

Eksisteerib kuus printsiipi, mille järgimine soodustab puhta pühendunud teenimise saavutamist: (1) entusiasm, (2) veendumus oma püüdlustes, (3) kannatlikkus, (4) tegutsemine reguleerivate printsiipide [nagu śravaṇaṁ kīrtanaṁ viṣṇoḥ smaraṇam – kuulamine, kordamine ja Kṛṣṇa meenutamine] alusel, (5) mittepühendunutega suhtlemisest loobumine ja (6) minevikus elanud ācāryate eeskuju järgimine. Nende kuue printsiibi järgimine kindlustab pühendunule kahtlematult täieliku edu – puhta pühendunud teenimise.

Comentário

Purport

O serviço devocional não é uma questão de especulação sentimental ou êxtase imaginativo. Sua essência é a atividade prática. Em seu Bhakti-rasāmṛta-sindhu (1.1.11), Śrīla Rūpa Gosvāmī define o serviço devocional como segue:

Pühendunud teenimine ei ole sentimentaalne spekulatsioon või väljamõeldud ekstaas. Selle olemuseks on praktiline tegevus. Śrīla Rūpa Gosvāmī annab oma raamatus „Bhakti-rasāmṛta-sindhu" (1.1.11) pühendunud teenimisele järgmise määratluse:

anyābhilāṣitā-śūnyaṁ
jñāna-karmādy-anāvṛtam
ānukūlyena kṛṣṇānu-
śīlanaṁ bhaktir uttamā
anyābhilāṣitā-śūnyaṁ
jñāna-karmādy-anāvṛtam
ānukūlyena kṛṣṇānu-
śīlanaṁ bhaktir uttamā

Uttamā bhakti, ou devoção pura pela Suprema Personalidade de Deus, Śrī Kṛṣṇa, implica em se prestar serviço devocional de maneira favorável ao Senhor. Este serviço devocional deve estar livre de qualquer motivação à parte e desprovido de karma fruitivo, de jñāna impessoal e de todos os outros desejos egoístas.”

Uttamā bhakti ehk puhas pühendumus Jumala Kõrgeimale Isiksusele, Śrī Kṛṣṇale, eeldab pühendunud teenimise sooritamist moel, mida Jumal on heaks kiitnud. Selline pühendunud teenimine peab olema vaba igasugustest tagamõtetest ja viljadele suunatud karmast, impersonaalsest jñānast ja teistest enesekesksetest soovidest."

Bhakti é uma espécie de cultivo. Ao dizermos “cultivo”, referimo-nos necessariamente à atividade. “Cultivar espiritualidade” não significa sentar-se ociosamente para fazer meditações, como ensinam certos pseudo-yogīs Tal meditação ociosa pode ser boa para aqueles que não têm informação sobre o serviço devocional, sendo, por esta razão, recomendada às vezes como uma forma de se conter atividades materialistas distrativas. Meditação significa parar com todas as atividades despropositadas, pelo menos temporariamente. Contudo, o serviço devocional não apenas produz um fim a todas as atividades mundanas e tolas, como também nos ocupa em atividades devocionais significativas. Śrī Prahlāda Mahārāja recomenda:

Bhakti on teatud laadi praktika. Niipea kui me kasutame sõna „praktika", peame me silmas tegevust. Vaimne praktika ei seisne passiivses meditatsioonis, nagu mõned pseudojoogid õpetavad. Selline passiivne meditatsioon võib olla kasulik neile, kes ei oma teadmisi pühendunud teenimisest ning seetõttu võime me vahel leida juhendusi, milles seda soovitatakse vahendina häirivate materiaalsete tegevuste peatamiseks. Meditatsioon tähendab kõikide mõttetute tegevuste lõpetamist vähemalt teatud ajaks. Kuid pühendunud teenimise läbi on võimalik teha lõpp mitte üksnes kõikidele mõttetutele ilmalikele tegevustele, vaid ka hõivata end mõtestatud tegevusega. Śrī Prahlāda Mahārāja soovitab:

śravaṇaṁ kīrtanaṁ viṣṇoḥ
smaraṇaṁ pāda-sevanam
arcanaṁ vandanaṁ dāsyaṁ
sakhyam ātma-nivedanam
śravaṇaṁ kīrtanaṁ viṣṇoḥ
smaraṇaṁ pāda-sevanam
arcanaṁ vandanaṁ dāsyaṁ
sakhyam ātma-nivedanam

Nove são os processos de serviço devocional:

Pühendunud teenimise üheksa protsessi on järgmised:

  1. ouvir o nome e as glórias da Suprema Personalidade de Deus.

1. Jumala Kõrgeima Isiksuse nime ja ülistuse kuulamine.

  2. cantar as Suas glórias.

2. Jumala ülistamine.

  3. lembrar-se do Senhor.

3. Jumala meelespidamine.

  4. servir aos pés do Senhor.

4. Jumala jalgade teenimine.

  5. adorar à Deidade.

5. Jumaluse kummardamine.

  6. prestar reverências ao Senhor.

6. Jumalale austuse avaldamine.

  7. atuar como servo do Senhor.

7. Jumala teenrina tegutsemine.

  8. fazer amizade com o Senhor.

8. Jumalaga sõbrustamine.

  9. render-se plenamente ao Senhor.

9. Täielik alistumine Jumalale.

Śravaṇaṁ, ou ouvir, é o primeiro passo para adquirir conhecimento transcendental. Não devemos dar ouvidos a pessoas desautorizadas, mas sim aproximar-nos da pessoa correta, como recomenda o Bhagavad-gītā (4.34):

Śravaṇam ehk kuulamine on esimene samm transtsendentaalsete teadmiste omandamise teel. Pühendunu ei tohi kuulata mitteautoriteetseid isiksusi, vaid peab pöörduma väärilise inimese poole, nagu seda soovitatakse „Bhagavad-gītās" (4.34):

tad viddhi praṇipātena
paripraśnena sevayā
upadekṣyanti te jñānaṁ
jñāninas tattva-darśinaḥ
tad viddhi praṇipātena
paripraśnena sevayā
upadekṣyanti te jñānaṁ
jñāninas tattva-darśinaḥ

“Tenta aprender a verdade aproximando-te de um mestre espiritual. Faze-lhe perguntas com submissão e presta-lhe serviço. As almas autorrealizadas podem transmitir-te conhecimento porque viram a verdade.”

„Ürita teada saada tõde, pöördudes vaimse õpetaja poole. Esita talle alandlikult küsimusi ning teeni teda. Eneseteadvustamiseni jõudnud hinged suudavad anda sulle teadmisi, sest nemad on näinud tõde."

Recomenda-se ainda na Muṇḍaka Upaniṣad: tad-vijñānār- thaṁ sa gurum evābhigacchet: “Para compreender esta ciência transcendental, é preciso aproximar-se de um mestre espiritual autêntico”. Deste modo, este método em que se recebe com submissão o confidencial conhecimento transcendental não se baseia meramente na especulação mental. A este respeito, Śrī Caitanya Mahāprabhu disse a Rūpa Gosvāmī:

Ka „Muṇḍaka Upaniṣadis" soovitatakse: tad-vijñānārthaṁ sa gurum evābhigacchet. „Selleks, et mõista transtsendentaalset teadust, peab inimene pöörduma autoriteetse vaimse õpetaja poole." Seega ei ole transtsendentaalsete salajaste teadmiste omandamine alandliku kuulamise teel lihtsalt väljamõeldis. Śrī Caitanya Mahāprabhu andis Śrīla Rūpa Gosvāmīle sellel teemal järgmise juhenduse:

brahmāṇḍa bhramite kona bhāgyavān jīva
guru-kṛṣṇa-prasāde pāya bhakti-latā-bīja
brahmāṇḍa bhramite kona bhāgyavān jīva
guru-kṛṣṇa-prasāde pāya bhakti-latā-bīja

“Enquanto atravessa a criação universal de Brahmā, pode ser que alguma alma afortunada receba a semente de bhakti-latā, a trepadeira do serviço devocional. Tudo isto acontece pela graça do guru e de Kṛṣṇa.” (Cc. Madhya 19.151) O mundo material é uma prisão para as entidades vivas que, por natureza, são ānandamaya, ou seja, que buscam o prazer. Na verdade, elas querem livrar-se do cárcere deste mundo de felicidade condicional, mas, desconhecendo o processo de liberação, são obrigadas a transmigrar de uma espécie de vida para outra e de um planeta para outro. Dessa maneira, as entidades vivas vagueiam pelo universo material. Quando, por boa fortuna, alguém entra em contato com um devoto puro e o ouve com paciência, ele começa a trilhar o caminho do serviço devocional. Uma oportunidade assim é proporcionada a uma pessoa que seja sincera. A Sociedade Internacional Para a Consciência de Krishna está dando tal chance à humanidade em geral. Se, por boa fortuna, alguém tira proveito desta oportunidade de se ocupar em serviço devocional, o caminho da libertação lhe é aberto imediatamente.

„Ekseldes Brahmā poolt loodud kõiksuses, omandavad üksikud õnnelikud hinged bhakti-latā-bīja, pühendunud teenimise ronitaime seemne. See kõik on võimalik üksnes guru ja Kṛṣṇa armulikkusest." (Cc. Madhya 19.151) Materiaalne maailm on vangla elusolendeile, kes oma algselt olemuselt on ānandamaya – need, kes otsivad naudingut. Nad tahavad tegelikult vabadust sellest maailmast, milles õnn sõltub tingimustest, ent teadmata teed vabanemisele, on nad sunnitud rändama ühest eluliigist teise ja ühelt planeedilt teisele. Sel moel rändavad elusolendid läbi kogu materiaalse universumi. Ent kui kellelegi langeb osaks õnn kohtuda puhta pühendunuga ning kuulata teda kannatlikult, siis astub ta pühendunud teenimise teele. Selline võimalus avaneb inimesele, kes on siiras. Rahvusvaheline Kṛṣṇa Teadvuse Ühing pakub sellist võimalust kogu inimkonnale. Kui keegi õnneliku juhuse läbi kasutab seda võimalust rakendada end pühendunud teenimisse, avaneb talle otsekohe tee vabanemisele.

Devemos aceitar com muito entusiasmo esta oportunidade de voltar ao lar, ao Supremo. Sem entusiasmo, não se pode ter êxito. Mesmo no mundo material, precisamos ser muito entusiastas em nosso campo particular de atividade para podermos sair exitosos. Um estudante, um homem de negócios, um artista ou qualquer outra pessoa que almeje o êxito em sua atividade têm de ser entusiastas. Similarmente, devemos ser muito entusiastas no serviço devocional. Entusiasmo quer dizer ação. Mas ação para quem? A resposta é que devemos sempre agir para Kṛṣṇa – kṛṣṇārthākhila-ceṣṭā (Bhakti-rasāmṛta-sindhu).

Me peame kasutama seda võimalust pöörduda tagasi koju, tagasi Jumala juurde, väga entusiastlikult. Ilma entusiasmita ei ole eduni jõudmine võimalik. Isegi materiaalses maailmas peab inimene omama suurt entusiasmi selleks, et saada oma tegevusalal edukaks. Tudeng, ärimees, kunstnik – igaüks, kes soovib oma tegevusvaldkonnas saada edukaks, peab omama entusiasmi. Samamoodi on entusiasm äärmiselt oluline pühendunud teenimises. Entusiasm tähendab tegutsemist – kuid kelle nimel? Vastus on: kṛṣṇārthākhila-ceṣṭā („Bhakti-rasāmṛta-sindhu") – me peame alati tegutsema Kṛṣṇa heaks.

Em todas as fases da vida, devemos executar atividades devocionais sob a orientação do mestre espiritual para atingir a perfeição no bhakti-yoga. Não é que precisemos nos confinar ou limitar nossas atividades. Kṛṣṇa é onipenetrante. Portanto, nada é independente dEle, como o próprio declara no Bhagavad-gītā (9.4):

Kõikidel eluetappidel peame me bhakti-joogas täiuslikkuse saavutamiseks sooritama pühendunud teenimist vaimse õpetaja juhendamise all. Ekslik oleks arvata, et me peame oma tegevusi piirama või kitsendama. Kṛṣṇa on kõikeläbiv ning seetõttu ei ole mitte miski Kṛṣṇast sõltumatu. Kṛṣṇa Ise kinnitab seda „Bhagavad-gītās" (9.4):

mayā tatam idaṁ sarvaṁ
jagad avyakta-mūrtinā
mat-sthāni sarva-bhūtāni
na cāhaṁ teṣv avasthitaḥ
mayā tatam idaṁ sarvaṁ
jagad avyakta-mūrtinā
mat-sthāni sarva-bhūtāni
na cāhaṁ teṣv avasthitaḥ

“Sob Minha forma imanifesta, Eu penetro este Universo inteiro. Todos os seres estão em Mim, mas Eu não estou neles.” Sob a orientação do mestre espiritual genuíno, devemos fazer tudo o que seja favorável ao serviço de Kṛṣṇa. Por exemplo, neste momento estamos usando um ditafone. O materialista que inventou esta máquina planejou-a para que fosse usada por homens de negócios ou escritores de assuntos mundanos. Certamente, ele jamais pensou em usar o ditafone a serviço de Deus. Nós, porém, estamos usando-o para escrever livros sobre a consciência de Kṛṣṇa. Naturalmente, a fabricação dele está totalmente dentro da energia de Kṛṣṇa. Todas as peças do aparelho, incluindo as funções eletrônicas, são feitas a partir de diferentes combinações e interações das cinco espécies básicas de energia material: bhūmi, jala, agni, vāyu e ākāśa. O inventor utilizou-se do cérebro para fazer esta máquina complicada, e seu cérebro, bem como os ingredientes, foram fornecidos por Kṛṣṇa. Segundo a declaração de Kṛṣṇa, mat-sthāni sarva-bhūtāni: “Tudo depende da Minha energia”. Assim, o devoto pode compreender que, como nada é independente da energia de Kṛṣṇa, deve-se encaixar tudo em Seu serviço.

„Oma mitteavaldunud kujul läbin Ma kogu seda universumit. Kõik elusolendid asuvad Minus, kuid Mina ei asu neis." Vaimse õpetaja juhendamise all tuleb meil muuta kõik Kṛṣṇa teenimist soodustavaks. Näiteks kasutame me käesoleval ajal diktofoni. Selle leiutanud materialist lõi selle ärimeeste ja ilmalikel teemadel kirjutavate autorite jaoks. Kindlasti ei mõelnud ta kunagi selle kasutamisest Jumala teenimiseks, kuid meie kasutame diktofoni just Kṛṣṇa teadvust õpetavate raamatute kirjutamiseks. Loomulikult jääb kogu diktofoni loomise protsess Kṛṣṇa energia tegevussfääri. Kõik selle instrumendi osad, sealhulgas elektroonika, kujutavad endast materiaalse energia viie põhilise elemendi – bhūmi, jala, agni, vāyu ja ākāśa – kombineerumise ja vastastikuse mõju tagajärge. Samuti kasutas leidur selle keeruka masina valmistamiseks oma aju, ent Kṛṣṇa oli see, kes andis talle nii masina loomiseks vajalikud koostisosad kui ka aju. Kṛṣṇa kinnitab: mat-sthāni sarva-bhūtāni. „Kõik on sõltuv Minu energiast." Seepärast ei ole pühendunul raske mõista, et kuna mitte miski ei ole Kṛṣṇa energiast sõltumatu, tuleks kõike kasutada Tema teenimiseks.

Chama-se utsāha, ou entusiasmo, o esforço realizado com inteligência em consciência de Kṛṣṇa. Os devotos encontram o método correto por meio do qual tudo pode ser utilizado a serviço do Senhor (nirbandhaḥ kṛṣṇa-sambandhe yuktaṁ vairāgyam ucyate). Executar serviço devocional não é meditar ociosamente, mas sim agir de modo prático no primeiro plano da vida espiritual.

Jõupingutusi, mis on sooritatud arukusega ja Kṛṣṇa teadvuses, nimetatakse utsāhaks ehk entusiasmiks. Pühendunud oskavad leida õige tee, kuidas kasutada kõike Jumala teenimiseks (nirbandhaḥ kṛṣṇa- sambandhe yuktaṁ vairāgyam ucyate). Pühendunud teenimise sooritamine ei tähenda mitte passiivset meditatsiooni, vaid praktilist tegevust vaimse elu kontekstis.

Devemos ter paciência ao realizarmos estas atividades. Na consciência de Kṛṣṇa não se deve ser impaciente. De fato, este movimento da consciência de Kṛṣṇa foi iniciado sem nenhuma ajuda, e no princípio não houve resposta. Mas, como continuamos a realizar nossas atividades devocionais com paciência, aos poucos as pessoas começaram a compreender a importância deste movimento e agora participam dele intensamente. No cumprimento do serviço devocional, não devemos ser impacientes, mas devemos aceitar as instruções do mestre espiritual e pô-las em prática com paciência, dependendo da misericórdia do guru e de Kṛṣṇa. Para que a realização das atividades conscientes de Kṛṣṇa seja exitosa, é necessário ter tanto paciência quanto confiança. É natural que uma jovem recém-casada espere ter filhos com seu esposo, só que ela não pode esperar tê-los logo após o casamento. Evidentemente, quando se casar, ela poderá tentar ter um filho, mas terá de se entregar a seu esposo, confiante de que seu filho desenvolver-se-á e nascerá no momento oportuno. Analogamente, em serviço devocional entregar-se significa ter confiança. O devoto pensa que avaśya rakṣibe kṛṣṇa: “Com toda a certeza, Kṛṣṇa vai me proteger e ajudar para que eu saia exitoso no cumprimento do serviço devocional”. Isto é chamado ‘confiança’.

Selliseid tegevusi tuleb sooritada kannatlikult. Kannatamatust tuleb Kṛṣṇa teadvuses vältida. Näiteks see Kṛṣṇa teadvuse liikumine algatati üheainsa inimese poolt ning algul ei leidnud see mitte mingit vastukaja, ent kuna me jätkasime kannatlikult pühendunud teenimist, hakkasid inimesed vähehaaval mõistma selle liikumise tähtsust ning nüüdseks osalevad nad innukalt selle töös. Pühendunud teenimise sooritamises ei tohi olla kannatamatu. Me peame kuulama vaimse õpetaja juhendusi ning täitma neid kannatlikult, lootes guru ja Kṛṣṇa armulikkusele. Kṛṣṇa teadvuse praktika edukaks sooritamiseks on vaja nii kannatlikkust kui ka veendumust. Äsja abiellu astunud tüdruk loodab loomulikult saada oma abikaasalt lapsi, kuid tal ei tasu loota, et tema lapsed sünnivad kohe pärast pulmi. Loomulikult võib ta püüda kohe peale abiellu astumist last saada, kuid ta peab alistuma oma mehele, olles kindel, et aja jooksul tema laps areneb ja tuleb lõpuks ilmale. Samamoodi tähendab alistumine pühendunud teenimises, et meis tekib veendumus. Pühendunu mõtleb: avaśya rakṣibe kṛṣṇa. „Kṛṣṇa kaitseb mind kindlasti ja aitab mul sooritada pühendunud teenimist edukalt." Seda nimetatakse veendumuseks.

Como já explicado, não se deve ficar inativo, mas sim ser entusiasta por executar os princípios reguladores - tat-tat-karma-pravartana. A negligência aos princípios reguladores destrói o serviço devocional. Neste movimento da consciência de Kṛṣṇa, há quatro princípios reguladores básicos, que proíbem o sexo ilícito, o consumo de carne, os jogos de azar e a intoxicação. O devoto deve seguir estes preceitos com muito entusiasmo. Se ele deixar de seguir qualquer um desses, é certo que terá o seu progresso impedido. Por isso, Śrīla Rūpa Gosvāmī recomenda que tat-tat-karma-pravartanāt: “Deve-se seguir estritamente os princípios reguladores de vaidhī bhakti”. Além das quatro proibições (yama), há princípios reguladores positivos (niyama), como, por exemplo, o cantar diário de dezesseis voltas nas contas da japa-mālā. Devemos realizar estas atividades reguladoras com fé e entusiasmo. Isto se chama tat-tat-karma-pravartana, ou seja, ocupar-se de formas variadas no serviço devocional.

Nagu eespool juba selgitatud, ei tohi pühendunu olla passiivne, vaid peab suure entusiasmiga järgima reguleerivaid printsiipe – tat-tat-karma- pravartana. Reguleerivate printsiipide eiramine hävitab pühendunud teenimise. Selles Kṛṣṇa teadvuse liikumises on kehtestatud neli reguleerivat printsiipi – keelatud on astuda ebaseaduslikku seksuaalellu, tarvitada toiduks liha, osaleda hasartmängudes ja tarvitada uimastavaid aineid. Pühendunu peab järgima neid printsiipe suure entusiasmiga. Kui ta muutub nende järgimises loiuks, pidurdab ta sellega kahtlematult oma vaimset arengut. Seetõttu annab Rūpa Gosvāmī soovituse: tat-tat-karma- pravartanāt. „Pühendunu peab rangelt kinni pidama vaidhī bhakti reguleerivatest printsiipidest." Lisaks nimetatud neljale keelule (ehk yamale), eksisteerivad ka positiivsed reguleerivad printsiibid (niyamad), näiteks nagu kuueteistkümne ringi mahā-mantra kordamine japa-mālā palvehelmestel. Neid reguleerivaid printsiipe tuleb järgida kõrvalekaldumatult ja entusiastlikult. Seda nimetatakse tat-tat-karma-pravartanaks ehk mitmekesiseks tegevuseks pühendunud teenimises.

Além disso, para que se tenha êxito no serviço devocional, deve-se abandonar a companhia de pessoas indesejáveis. Isto inclui os karmīs, os jñānīs, os yogīs e outros não-devotos. Certa vez, um dos devotos casados de Śrī Caitanya Mahāprabhu perguntou-Lhe acerca dos princípios gerais do vaishnavismo, bem como sobre as atividades rotineiras do vaiṣṇava, ao que Śrī Caitanya Mahāprabhu respondeu imediatamente que asat-saṅga-tyāga, - ei vaiṣṇava-ācāra: “Caracteristicamente, o vaiṣṇava é aquele que abandona a companhia de pessoas mundanas, ou não-devotos”. Portanto, Śrīla Narottama dāsa Ṭhākura recomenda que tāṅdera caraṇa sevi bhakta-sane vāsa: deve-se viver na companhia de devotos puros e seguir os princípios reguladores estabelecidos pelos ācāryas anteriores, os seis Gosvāmīs (Śrī Rūpa Gosvāmī, Śrī Sanātana Gosvāmī, Śrī Jīva Gosvāmī, Śrī Raghunātha dāsa Gosvāmī, Śrī Gopāla Bhaṭṭa Gosvāmī e Śrī Raghunātha Bhaṭṭa Gosvāmī). Se uma pessoa vive na companhia dos devotos, é pouco provável que se associe com não-devotos. A Sociedade Internacional Para a Consciência de Krishna está abrindo muitos centros com o intuito único de convidar as pessoas a viver na companhia dos devotos e praticar os princípios reguladores da vida espiritual.

Veelgi enam, selleks, et saavutada edu pühendunud teenimises, peab inimene loobuma ebasoovitavast suhtluskonnast, see tähendab suhtlemisest karmīde, jñānīde, joogide ja teiste mittepühendunutega. Kord pöördus üks perekondlikku elu elav pühendunu Śrī Caitanya Mahāprabhu poole palvega selgitada vaiṣṇava filosoofia üldiseid põhimõtteid ning Śrī Caitanya Mahāprabhu vastas talle otsekohe: asat-saṅga- tyāga, — ei vaiṣṇava-ācāra.Vaiṣṇava tunnuseks on see, et ta on loobunud suhtlemisest ilmalike inimeste ehk mittepühendunutega." Seetõttu on Śrīla Narottama dāsa Ṭhākura andnud meile soovituse: tāṅdera caraṇa sevi bhakta-sane vāsa. „Inimene peab elama koos puhaste pühendunutega ja järgima reguleerivaid printsiipe, mille on kehtestanud varasemad ācāryad – kuus Gosvāmīt (nimelt Śrī Rūpa Gosvāmī, Śrī Sanātana Gosvāmī, Śrī Jīva Gosvāmī, Śrī Raghunātha dāsa Gosvāmī, Śrī Gopāla Bhaṭṭa Gosvāmī ja Śrī Raghunātha Bhaṭṭa Gosvāmī). Kui inimene elab pühendunute keskel, ei ole tal kuigivõrd võimalust suhelda mittepühendunutega. Rahvusvaheline Kṛṣṇa Teadvuse Ühing avab mitmeid keskuseid lihtsalt selleks, et kutsuda inimesi elama pühendunute keskel ning järgima vaimse elu reguleerivaid printsiipe.

Serviço devocional quer dizer “atividades transcendentais”. Na plataforma transcendental, a contaminação pelos três modos qualitativos da natureza material não existe. Esta plataforma se chama viśuddha-sattva, a plataforma da bondade pura, ou a bondade livre da contaminação pelas qualidades da paixão e ignorância. Neste movimento da consciência de Kṛṣṇa, pedimos a todos que se levantem de manhã cedo, por volta das quatro horas, que assistam ao maṅgala-ārati, ou seja, à adoração matinal, que, então, leiam o Śrīmad-Bhāgavatam, façam kīrtana e assim por diante. De tal modo, dedicamo-nos continuamente a atividades dentro do serviço devocional, vinte e quatro horas por dia. Isto se chama sato vṛtti: seguir os passos dos ācāryas anteriores que, com perícia, preencheram todos os momentos do dia com atividades conscientes de Kṛṣṇa.

Jumala pühendunud teenimine tähendab transtsendentaalseid tegevusi. Transtsendentaalne tasand on puhas materiaalse looduse kolme guṇa saastavast mõjust. Seda nimetatakse viśuddha-sattvaks – puhta vooruse tasandiks ehk vooruseks, mis on vaba madalamate omaduste – kire ja teadmatuse – saastavast mõjust. Selles Kṛṣṇa teadvuse liikumises me nõuame, et kõik pühendunud tõuseksid hommikul vara, enne kella nelja, osaleksid maṅgala-āratil ehk hommikusel jumalateenistusel, seejärel loeksid „Śrīmad-Bhāgavatami", osaleksid kīrtanal ja nii edasi. Sedasi tegeleme me iga päev kakskümmend neli tundi pidevalt pühendunud teenimisega. Seda tähendab sato vṛtti – järgida minevikus elanud ācāryate eeskuju, kes oskasid kasutada iga oma hetke Kṛṣṇa teadvuses tegutsemiseks.

Caso sigamos estritamente o conselho dado por Śrīla Rūpa Gosvāmī neste verso - isto é, se formos entusiastas, confiantes, pacientes, se abandonarmos a companhia de pessoas não desejadas, se seguirmos os princípios reguladores e nos mantivermos na companhia dos devotos não resta dúvida de que avançaremos em serviço devocional. A este respeito, Śrīla Bhaktisiddhānta Sarasvatī Ṭhākura observa que o cultivo de conhecimento por intermédio da especulação filosófica, o acúmulo de opulência mundana por meio do avanço em atividades fruitivas e o desejo de obter yoga-siddhis, perfeições materiais, são contrários aos princípios do serviço devocional. Temos de nos tornar totalmente indiferentes a tais atividades impermanentes e voltar nossa atenção para os princípios reguladores do serviço devocional. Segundo o Bhagavad-gītā (2.69):

Kui pühendunu järgib täpselt Rūpa Gosvāmī poolt käesolevas värsis antud nõuannet – tegutsedes entusiastlikult, veendunult ja kannatlikult, loobudes ebasoovitavast suhtlemisest, järgides reguleerivaid printsiipe ning viibides alati pühendunute keskel – siis pole kahtlust, et ta areneb pühendunud teenimises. Śrīla Bhaktisiddhanta Sarasvatī Ṭhākura mainib seda värssi selgitades, et teadmiste arendamine filosoofiliste spekulatsioonide kaudu, maise külluse kogumine karmaliste tegevuste protsessi abil ning soov omandada yoga-siddhisid ehk materiaalseid täiuslikkusi on kõik vastuolus pühendunud teenimise printsiipidega. Pühendunu peab olema selliste ajutiste tegevuste suhtes täiesti ükskõikne ja pöörama oma tähelepanu hoopis pühendunud teenimise reguleerivatele printsiipidele. „Bhagavad-gītās" (2.69) kinnitatakse:

yā niśā sarva-bhūtānāṁ
tasyāṁ jāgarti saṁyamī
yasyāṁ jāgrati bhūtāni
sā niśā paśyato muneḥ
yā niśā sarva-bhūtānāṁ
tasyāṁ jāgarti saṁyamī
yasyāṁ jāgrati bhūtāni
sā niśā paśyato muneḥ

“Aquilo que é noite para todos os seres é a hora de despertar para o autocontrolado; e a hora de despertar para todos os seres é noite para o sábio introspectivo.”

„See, mis on öö kõigile elusolendeile, on ärkamise aeg end kontrolliva inimese jaoks; ning kõikide elusolendite ärkamise aeg on öö endasse süvenenud targale."

A ocupação no serviço devocional ao Senhor é a vida e alma da entidade viva. Nela repousa a meta desejada e a perfeição suprema da vida humana. Devemos ter confiança nisto, além da certeza de que, à exceção do serviço devocional, todas as atividades - tais como a especulação mental, o trabalho fruitivo ou o esforço místico - jamais produzirão benefícios duradouros. A plena confiança no caminho do serviço devocional capacitar-nos-á a alcançar o objetivo que almejamos. Mas, se tentarmos trilhar outros caminhos, isto simplesmente nos deixará inquietos. No Sétimo Canto do Śrīmad-Bhāgavatam afirma-se: “Devemos estar calmamente convencidos de que aqueles que desistem do serviço devocional para praticarem rigorosas austeridade com outros fins não têm suas mentes purificadas, a despeito de suas austeridades avançadas, visto que não têm informação acerca do transcendental serviço amoroso ao Senhor”.

Jumala pühendunud teenimine on iga elusolendi jaoks elulise tähtsusega. See on inimelu ihaldatud eesmärk ja kõrgeim täiuslikkus. Me peame selles veenduma, nagu selleski, et mitte ükski tegevus peale pühendunud teenimise, nagu näiteks mõistuse spekulatsioonid, karmaline tegevus ja püüd omandada müstilisi võimeid, ei too meile kunagi igavest kasu. Täielik veendumus pühendunud teenimise protsessis võimaldab meil jõuda ihaldatud eesmärgini, samas kui püüdlused käia mõnd teist teed lõpevad üksnes rahutusega. „Śrīmad-Bhāgavatami" seitsmendas laulus öeldakse: „Inimene peab omama kindlat veendumust, et need, kes on loobunud pühendunud teenimisest teistele eesmärkidele suunatud ränkade askeeside nimel, ei ole saavutanud puhast mõistust hoolimata erakordsetest askeesidest, sest nad ei oma teadmisi Jumala transtsendentaalsest armastuslikust teenimisest."

No Sétimo Canto, declara-se ainda: “Apesar das grandes austeridades e penitências que executam, os especuladores mentais e os trabalhadores fruitivos caem por não terem informação sobre os pés de lótus do Senhor”. No entanto, os devotos do Senhor jamais caem. No Bhagavad-gītā (9.31), a Suprema Personalidade de Deus garante a Arjuna que kaunteya pratijānīhi na me bhaktaḥ praṇaśyati: “Ó filho de Kuntī, declara ousadamente que Meu devoto jamais perece”.

Seejärel räägitakse seitsmendas laulus: "Ehkki mõistuse tasandil spekuleerijad ja karmīd võivad olla sooritanud suuri askeese, on nad sunnitud langema, sest neil puuduvad teadmised Jumala lootosjalgadest." Jumala pühendunud, seevastu, ei lange aga kunagi. Jumala Kõrgeim Isiksus kinnitab „Bhagavad-gītās" (9.31) Arjunale: kaunteya pratijānīhi na me bhaktaḥ praṇaśyati. „Oo, Kuntī poeg, kuuluta julgelt, et Minu pühendunu ei hukku kunagi."

Ainda no Bhagavad-gītā (2.40), Kṛṣṇa diz:

Samuti lausub Kṛṣṇa „Bhagavad-gītās" (2.40):

nehābhikrama-nāśo ’sti
pratyavāyo na vidyate
svalpam apy asya dharmasya
trāyate mahato bhayāt
nehābhikrama-nāśo ’sti
pratyavāyo na vidyate
svalpam apy asya dharmasya
trāyate mahato bhayāt

“Neste esforço, não há perda nem diminuição, e um pequeno progresso neste caminho pode proteger a pessoa do mais perigoso tipo de medo.”

„Nendes püüdlustes ei kohata ei kaotust ega kahju ning väikseimgi edasiliikumine sellel teel võib kaitsta inimest hirmsaimategi ohtude eest."

O serviço devocional é tão puro e perfeito que, uma vez iniciado, arrasta-nos praticamente à força para o sucesso final. Às vezes, pode acontecer de uma pessoa abandonar suas ocupações materiais comuns e, por sentimentalismo, refugiar-se aos pés de lótus do Senhor Supremo, começando, então, a realização preliminar do serviço devocional. Mesmo que esse devoto imaturo caia, para ele não há perda. Por outro lado, qual é o benefício de quem cumpre os deveres prescritos segundo seu varṇa e āśrama, mas não adota o serviço devocional? Mesmo no caso de um devoto caído nascer em família inferior, ele retomará seu serviço devocional do mesmo ponto onde parou. O serviço devocional é ahaituky apratihatā: não é o efeito de alguma causa mundana, nem tampouco pode ser interrompido por algo semelhante ou cerceado permanentemente por uma interrupção material. Por isso, o devoto deve ter confiança em relação à sua ocupação, não devendo se interessar muito pelas atividades dos karmīs, dos jñānīs e dos yogīs.

Pühendunud teenimine on sedavõrd puhas ja täiuslik, et see, kes on kord sellega algust teinud, jõuab isegi vastu oma tahtmist lõpliku eduni. Vahel võib mõni inimene loobuda oma tavapärastest materiaalsetest tegevustest ja mõne sentimendi tõttu pöörduda varjupaiga saamiseks Kõigekõrgema Jumala lootosjalgade juurde, tehes sedasi algust pühendunud teenimisega. Isegi kui selline ebaküps pühendunu seejärel langeb, ei kaota ta mitte midagi. Teisest küljest, mis kasu saab aga see, kes täidab ettekirjutatud kohustusi vastavalt oma varṇale ja āśramale, kuid ei rakenda end pühendunud teenimisse? Ehkki langenud pühendunu võib sündida järgmises elus madalas perekonnas, jätkab ta ikkagi pühendunud teenimist, tasandilt, mille ta eelmises elus saavutas. Pühendunud teenimine on ahaituky apratihatā – sel puudub materiaalne põhjus ning mitte mingid materiaalsed põhjused või tõkked ei suuda seda katkestada või lõplikult peatada. Seepärast peab pühendunu olema kindel oma tegevuses ja mitte ilmutama suurt huvi karmīde, jñānīde ja joogide tegevuste vastu.

Certamente há muitas boas qualidades entre os trabalhadores fruitivos, os especuladores filosóficos e os yogīs místicos. Porém, todas as boas qualidades se desenvolvem de forma automática no caráter de um devoto. O devoto não precisa fazer nenhum esforço extrínseco. Como afirma o Śrīmad-Bhāgavatam (5.18.12), todas as boas qualidades dos semideuses se manifestam progressivamente em quem tenha desenvolvido serviço devocional puro. Como o devoto não se interessa por nenhuma atividade material, ele não se contamina materialmente. Ele se situa de imediato na plataforma de vida transcendental. Contudo, aquele que se dedica a atividades mundanas - qualquer que seja sua posição: pseudo-jñānī, yogī, karmī, filantropo, nacionalista - não pode alcançar a fase superior de mahātmā. Ele permanece durātmā, ou mentalmente limitado. Segundo o Bhagavad-gītā (9.13):

Karmīd, jñānīd ja müstilise jooga praktiseerijad omavad kahtlematult mitmeid häid omadusi, kuid pühendunu iseloomus arenevad kõik head omadused automaatselt. Ta ei pea selleks tegema mitte mingeid täiendavaid jõupingutusi. Nagu kinnitatakse „Śrīmad-Bhāgavatamis" (5.18.12), avalduvad kõik pooljumalate head omadused järk-järgult isiksuses, kes on saavutanud puhta pühendunud teenimise tasandi. Kuna pühendunu ei tunne huvi ühegi materiaalse tegevuse vastu, ei saa mateeria teda saastada. Ta saavutab otsekohe transtsendentaalse elu tasandi. Seevastu selline inimene, kes rakendab end maistesse tegevustesse – olgu ta siis niinimetatud jñānī, joogi, karmī, filantroop, natsionalist või kes iganes – ei suuda kunagi saavutada kõrgeimat, mahātmā tasandit. Ta jääb durātmāks ehk omakasupüüdlikuks inimeseks. „Bhagavad-gītās" (9.13) kinnitatakse:

mahātmānas tu māṁ pārtha
daivīṁ prakṛtim āśritāḥ
bhajanty ananya-manaso
jñātvā bhūtādim avyayam
mahātmānas tu māṁ pārtha
daivīṁ prakṛtim āśritāḥ
bhajanty ananya-manaso
jñātvā bhūtādim avyayam

Ó filho de Prtha, aqueles que não se iludem, as grandes almas, estão sob a proteção da natureza divina. Eles se ocupam completamente em serviço devocional porque sabem que Eu sou a original e inexaurível Suprema Personalidade de Deus.”

„Oo, Pṛthā poeg, suured hinged, kes ei ole sattunud eksiteele, viibivad jumaliku looduse kaitse all. Nad rakendavad end täielikult pühendunud teenimisse, sest teavad, et Mina olen Jumala Kõrgeim Isiksus, algne ja ammendamatu."

Já que todos os devotos do Senhor estão sob a proteção de Sua potência suprema, eles não devem se desviar do caminho de serviço devocional para adotar o caminho do karmī, do jñānī ou do yogī. Isto se chama utsāhān niścayād dhairyāt tat-tat-karma- pravartanāt: realizar as atividades reguladoras do serviço devocional com entusiasmo, paciência e confiança. Dessa maneira, pode-se avançar no serviço devocional sem obstáculos.

Kuna kõik Jumala pühendunud asuvad Tema kõrgema energia kaitse all, ei ole neil mingit vajadust pöörduda teele, mida käivad karmīd, jñānīd või joogid ning sel moel pühendunud teenimise teelt kõrvale kalduda. Sellist tähendust omavad sõnad utsāhān niścayād dhairyāt tat-tat-karma-pravartanāt – tegeleda pühendunud teenimise reguleeritud praktikaga entusiasmi, kannatlikkuse ja veendumusega. Sel moel avaneb inimesele võimalus pühendunud teenimises takistusteta edasi areneda.