Skip to main content

Mantra Seis

Kuues Mantra

Texto

Tekst

yas tu sarvāṇi bhūtāny
ātmany evānupaśyati
sarva-bhūteṣu cātmānaṁ
tato na vijugupsate
yas tu sarvāṇi bhūtāny
ātmany evānupaśyati
sarva-bhūteṣu cātmānaṁ
tato na vijugupsate

Sinônimos

Synonyms

yaḥ — aquele que; tu — mas; sarvāṇi — todas; bhūtāni — as entidades vivas; ātmani — em relação com o Senhor Supremo; eva — apenas; anupaśyati — observa de maneira sistemática; sarva-bhūteṣu — em todo ser vivo; ca — e; ātmānam — a Superalma; tataḥ — por conseguinte; na — não; vijugupsate — odeia ninguém.

yah — see kes; sarvāṇi — kõik; bhūtāni — elusolendid; ātmani — suhtes Kõigekõrgema Jumalaga; eva — ainult; anupaśyati — vaatleb süstemaatiliselt; sarva-bhūteṣu — igas elusolendis; ca — samuti; ātmānam — Ülihing; tataḥ — siis; na — ei; vijugupsate — midagi vihkama.

Tradução

Translation

Aquele que vê tudo relacionado com o Senhor Supremo, vê todas as entidades vivas como Suas partes integrantes, e vê o Senhor Supremo dentro de tudo, não odeia nada nem ninguém.

Ainult see, kes näeb kõike ühenduses Kõrgeima Jumalaga olevat ja kes näeb kõike tema lahutamatu osana ja selles kõiges Kõrgeimat Jumalat, ei tunneta iial vihkamist mitte kellegi ja mitte millegi vastu.

Comentário

Purport

Esta descrição aplica-se ao mahā-bhāgavata, uma grande personalidade que vê tudo relacionado com a Suprema Personalidade de Deus. A presença do Supremo é percebida em três etapas. O kaniṣṭha-adhikārī está na fase de compreensão inferior. De acordo com sua fé religiosa, ele se dirige a um lugar de adoração, tal como um templo, igreja ou mesquita, onde adora segundo os preceitos das escrituras. Os devotos que estão nessa fase consideram que o Senhor está presente no lugar onde se presta adoração, e em nenhuma outra parte. Eles não conseguem determinar em que posição situa-se alguém que presta serviço devocional, tampouco podem definir quem é que compreendeu o Senhor Supremo. Esses devotos seguem as fórmulas rotineiras e às vezes brigam entre si, considerando um tipo de devoção melhor do que outro. Na verdade, esses kaniṣṭha-adhikārīs são devotos materialistas que simplesmente tentam transcender os limites materiais para atingir o plano espiritual.

Siin on mahā-bhāgavata seletus. See on suur isiksus, kes näeb kõike ühenduses Kõrgema Jumala Isiksusega. On kolm astet Jumala Kõrgeima Isiksuse kohaloleku tunnetamisel. Neist esimene, kaniṣṭha-adhikārī, on isik, kes on Jumala tunnetamise madalaimal astmel, kes läheb palvetamiseks ühte kohta, nagu näiteks templisse, kirikusse või mosheesse, vastavalt oma usu tüübile ning palvetab seal pühakirja ettekirjutuste kohaselt. Sellised usklikud arvavad, et Jumal asub palvetamise kohas ja ei kusagil mujal. Sellised pühendunud ei saa jõuda äratundmisele, ega mõista ka Kõrgeima Jumala tunnetamise tingimusi. Nad järgivad rutiinselt eeskirju ning tülitsevad omavahel, väites, et üks kindel palvetamise viis on teistest parem. Neid kaniṣṭha-adhikārīsid, kes on pühendumise madalamail astmel, nimetatakse materialistlikeks pühendunuiks ehk neiks, kes parasjagu püüavad ületada materiaalsuse piiri, et jõuda vaimsele tasemele.

Aqueles que alcançaram a segunda fase de percepção chamam-se madhyama-adhikārīs. Esses devotos observam as distinções entre as quatro categorias de seres: (1) o Senhor Supremo; (2) os devotos do Senhor; (3) os inocentes, que não têm conhecimento acerca do Senhor, e (4) os ateístas, que não têm fé no Senhor e nem naqueles que prestam serviço devocional ao Senhor. O madhyama-adhikārī manifesta diferentes comportamentos diante dessas quatro classes de pessoas. Ele adora o Senhor, pois O considera seu objeto de amor; faz amizade com aqueles que prestam serviço devocional; tenta despertar nos corações dos inocentes o amor latente que eles têm por Deus, e evita os ateístas, que zombam do canto do nome do Senhor.

Kaniṣṭha-adhikārīdest järgmisel astmel on madhyama-adhikārīd. Nemad järgivad ühenduses Kõrgeima Jumalaga järgnevat nelja põhimõtet: 1) Nad näevad kõigepealt Kõrgeimat Jumalat, 2) Nad näevad järgmisena Jumalaile pühendunuid, 3) Nad näevad ka rumalaid, kellel pole mingeid teadmisi Jumalast, 4) Nad näevad ateiste, kes ei usu Jumalasse ning kes vihkavad pühendunuid.

Madhyama-adhikārī pühendunu suhtub ülalmainitud nelja põhimõttesse erinevalt. Ta armastab palavalt Jumalat, pidades Teda armastuse objektiks ning loob sõprust teiste pühendunutega. Ta püüab äratada uinuvat Jumalaarmastust rumalate südameis, kuid ei lähene ateistidele, kes hakkavad neid pilkama juba ainuüksi Jumala nime kuuldes.

Acima do madhyama-adhikārī está o uttama-adhikārī, que vê tudo relacionado ao Senhor Supremo. Semelhante devoto não discrimina entre um ateísta e um teísta, mas vê todos como partes integrantes de Deus. Ele sabe que não existe uma diferença essencial entre um brāhmaṇa altamente erudito e um cão na rua, porque ambos são partes integrantes do Senhor, embora estejam aprisionados em diferentes corpos como consequência das diferentes qualidades das atividades que executaram em vidas passadas. Ele vê que a partícula brāhmaṇa do Senhor Supremo não abusou da pequena independência que recebeu do Senhor, e que a partícula cão do Senhor abusou de sua independência e, portanto, está sendo punida pelas leis da natureza, que a forçaram a aceitar a forma de cão. Sem levar em consideração as respectivas ações executadas pelo brāhmaṇa e pelo cão, o uttama-adhikārī tenta fazer o bem a ambos. Semelhante devoto erudito não se deixa impressionar pelos corpos materiais, mas se sente atraído pela centelha espiritual que está dentro deles.

Madhyama-adhikārīst kõrgemal astmel on uttama-adhikārī, too, kes näeb kõike olevana ühenduses Jumalaga. Ta ei tee erilist vahet ateisti ja teoisti vahel, vaid näeb kõike ühenduses Jumalaga. Ta teab, et paljuõppinud brāhmaṇi ning tänaval hulkuva koera vahel pole erilist vahet, sest mõlemad on jumalast, ehkki oma tegude tulemustena erinevas kehastustes. Brāhmaṇ, Jumala osake, ei ole Jumala poolt antud vähest vabadust valesti kasutanud, kuid koer on seda teinud ning seega saanud karistada looduse seaduse poolt, saades koera kuju. Mõtlemata koera ja brāhmaṇi tegudest, püüab uttama-adhikārī olla hea mõlema vastu. Sellist õppinud Jumalale pühendunut ei vii eksiteele nende materiaalsed kujud.

Na verdade, aqueles que imitam o uttama-adhikārī, ostentando um sentimento de igualdade ou camaradagem, mas que agem na plataforma corpórea, não passam de falsos filantropos. É com o uttama-adhikārī que devemos aprender o conceito de fraternidade universal, e não com um tolo que não tenha a devida compreensão acerca da alma individual ou da Superalma, a expansão do Senhor Supremo que reside em toda parte.

Need, kes usuvad kõige ühtsusesse ja loovad sõprust nagu uttama-adhikārī, kuid kelle käitumine puudutab vaid keha, on vaid võltsid filantroobid. Üleüldise vendluse põhimõtet tuleb õppida uttama-adhikārīlt ja mitte rumalailt inimestelt, kellel pole õiget ettekujutlust ei Üksikhingest ega Ülihingest, Kõrgeima Jumala levimisest ega tema olemisest kõikjal.

Menciona-se claramente neste sexto mantra que a pessoa deve “observar”, ou ver sistematicamente. Isto quer dizer que ela deve seguir o ācārya anterior, o mestre perfeito. Anupaśyati é a palavra sânscrita usada exatamente nesse contexto. Anu significa “seguir”, e paśyati, “observar”. Logo, a palavra anupaśyati significa que ninguém deve ver as coisas com o olho nu, mas todos devem seguir os ācāryas anteriores. Devido a defeitos materiais, o olho nu não pode ter uma visão correta; só pode ver corretamente quem ouviu uma fonte superior, e a fonte mais elevada é a sabedoria védica, falada pelo próprio Senhor. A verdade védica é transmitida em sucessão discipular começando com o próprio Senhor e Seu discípulo Brahmā, e de Brahmā a Nārada, de Nārada a Vyāsa, e de Vyāsa a muitos de seus discípulos. Outrora, não era necessário registrar as mensagens dos Vedas, porque as pessoas de eras passadas eram mais inteligentes e tinham uma memória mais aguçada. Elas podiam seguir as instruções só por ouvirem uma única vez o mestre espiritual genuíno.

Antud mantras on selgelt öeldud, et inimene peab vaatlema või nägema. See tähendab, et peab järgima ācāryat, täiuslikkuseni jõudnud õpetajat. Täpne vaste sellele on anupaśyati. Paśyati tähendab jälgimist. Vaatlema ei pea mitte ainult silmadega. Silmad ei näe oma materiaalsete puuduste tõttu midagi korralikult. Ei ole võimalik näha, võtmata kuulda kõrgeimat allikat. Kõrgeim allikas on Vedalik tarkus, millest on rääkinud Jumal Ise. See tõde on meieni jõudnud jüngrite kaudu; Jumalalt Brahmāle, Brahmālt Nāradale, Nāradalt Vyāsale ja Vyāsalt paljudele tema õpilastele. Varem polnud tarvidust Vedade sõnumit kirja panna, sest inimesed olid intelligentsemad ja nende mälu oli parem, nad võisid õpetust järgida, olles kuulnud vaid ühe korra vaimse õpetaja sõnu.

Atualmente, existem muitos comentários sobre as escrituras reveladas, mas a maioria deles não está na linha de sucessão discipular proveniente de Śrīla Vyāsadeva, que compilou originalmente a sabedoria védica. A obra final mais perfeita e sublime escrita por Śrīla Vyāsadeva foi o Śrīmad-Bhāgavatam, que é um comentário natural sobre o Vedānta-sūtra. Há também a Bhagavad-gītā, que foi falada pelo próprio Senhor e registrada por Vyāsadeva. Estas são as escrituras reveladas mais importantes, e qualquer comentário que contradiga os princípios contidos na Bhagavad-gītā ou no Śrīmad-Bhāgavatam não é autorizado. Existe perfeita harmonia entre os Upaniṣads, o Vedānta-sūtra, os Vedas, a Bhagavad-gītā e o Śrīmad-Bhāgavatam, e não se deve tentar chegar a conclusão alguma sobre os Vedas sem receber as instruções transmitidas pelos membros da sucessão discipular de Vyāsadeva, que acreditam na Personalidade de Deus e em Suas diversas energias explicadas no Śrī Īśopaniṣad.

Praegusel ajal on palju pühakirjade kommentaare, kuid enamus neist ei ole kooskõlas Śrīla Vyāsadevaga, kes algselt õpetas Vedaliku tarkust. Lõplik, kõige täiuslikum ja hiilgavam Śrīla Vyāsadeva töö on "Śrīmad-Bhāgavatam", mis on "Vedānta-sūtra" õige kommentaar. Samuti on olemas "Bhagavad-gītā", kus on Vyāsadeva poolt kirja pandud Jumala enese sõnad. Need on tähtsaimad pühakirjad ning kõik ülejäänud kommentaarid, mis ei kinnita "Gītā" või "Śrīmad-Bhāgavatami" põhimõtteid, ei ole usaldusväärsed. Upaniṣadid, "Vedānta", Veda, "Bhagavad-gītā" ja "Śrīmad- Bhāgavatami" vahel on täielik kooskõla. Seetõttu ei tohiks keegi teha järeldusi Vedade kohta ilma Vyāsadeva liini liikmete õpetuseta või vähemalt nende nõuandeta, kes usuvad Jumala Isiksusse ning Tema erinevatesse energiatesse.

Segundo a Bhagavad-gītā (18.54), apenas alguém que já esteja na plataforma liberada (brahma-bhūta) pode tornar-se um devoto uttama-adhikārī e ver cada ser vivo como seu próprio irmão. Os políticos, que vivem atrás de ganhos materiais, não podem ter essa visão. Quem imita os sintomas de um uttama-adhikārī talvez sirva o corpo material em troca de fama ou recompensa material, mas não serve à alma espiritual. Semelhante imitador não recebe informações a respeito do mundo espiritual. O uttama-adhikārī vê a alma espiritual dentro do corpo material, à qual ele serve como espírito. Deste modo, o aspecto material é automaticamente servido.

Ainult vabanenud seisundisse jõudnu võib "Gītā" (6.9) järgi saada uttama-adhikārīka ning on võimeline nägema kõigis olendeis oma vendi. Sellest ei saa aru saada poliitikud, kellel on alati materiaalsed eesmärgid. Vabanenud seisundi jäljendamine on välise keha teenimine näiteks kuulsuse või millegi muu taolise saavutamiseks, kuid see ei teeni vaimset hinge. Sellised jäljendajad ei tea midagi vaimsest maailmast. Uttama-adhikārī näeb igas olendis hinge ning teenib teda nagu hinge, millega kaasneb automaatselt kõik väline.