Skip to main content

Mantra Quinze

Viieteistkümnes Mantra

Texto

Tekst

hiraṇmayena pātreṇa
satyasyāpihitaṁ mukham
tat tvaṁ pūṣann apāvṛṇu
satya-dharmāya dṛṣṭaye
hiraṇmayena pātreṇa
satyasyāpihitaṁ mukham
tat tvaṁ pūṣann apāvṛṇu
satya-dharmāya dṛṣṭaye

Sinônimos

Synonyms

hiraṇmayena — pela refulgência dourada; pātreṇa — por uma cobertura deslumbrante; satyasya — da Verdade Suprema; apihitam — coberto; mukham — rosto; tat — essa cobertura; tvam — Ele mesmo; pūṣan — ó sustentador; apāvṛṇu — por favor, remove; satya — puro; dharmāya — ao devoto; dṛṣṭaye — para mostrar.

hiraṇmayena — kuldse säraga; pātreṇa — pimestav kate; satyasya — Absoluutse Tõe; apihitam — kaetud; mukham — pale; tat — see kate; tvam — Sinu Isik; pūṣan — O Alalhoidja; apāvṛṇu — eemalda lahkelt; satya — puhas; dharmāya — pühendunule; dṛṣṭaye — näitamiseks.

Tradução

Translation

Ó meu Senhor, sustentador de tudo o que vive, o Teu rosto verdadeiro está coberto por Tua refulgência deslumbrante. Por favor, remove essa cobertura e manifesta-Te ao Teu devoto puro.

O, mu Jumal, kõige elava alalhoidja, Sinu pale on kaetud minu eest silmipimestava hiilgusega. Palun Sind, eemalda see kate ja ilmu ise Oma puhta pühendunu ette.

Comentário

Purport

Na Bhagavad-gītā (14.27), o Senhor faz a seguinte explicação a respeito de Seus raios pessoais (brahmajyoti), a refulgência deslumbrante de Sua forma pessoal:

"Bhagavad-gītās" (14.27) seletab Jumal Tema isiklikke kiiri, mida kutsutakse brahmajyotiks, Tema Isiksuse Kuju pimestavaks hiilguseks, järgmiselt:

brahmaṇo hi pratiṣṭhāham
amṛtasyāvyayasya ca
śāśvatasya ca dharmasya
sukhasyaikāntikasya ca
brahmaṇo hi pratiṣṭhāham
amṛtasyāvyayasya ca
śāśvatasya ca dharmasya
sukhasyaikāntikasya ca

“Eu sou a base do Brahman impessoal, que é imortal, imperecível e eterno e é a posição constitucional da felicidade última”.

Brahman, Paramātmā e Bhagavān são três aspectos da mesma Verdade Absoluta. Brahman é o aspecto mais facilmente percebido pelo iniciante. Quem progride ainda mais compreende Paramātmā, a Superalma. Por fim, visualizar Bhagavān é a percepção última acerca da Verdade Absoluta. Confirma isso a Bhagavad-gītā (7.7), onde o Senhor Kṛṣṇa diz que Ele é o conceito último acerca da Verdade Absoluta: mattaḥ parataraṁ nānyat. Portanto, Kṛṣṇa é a fonte do brahmajyoti e do Paramātmā onipenetrante. Em uma passagem posterior da Bhagavad-gītā (10.42), Kṛṣṇa continua Sua explicação:

"Mina olen umbisikulise Brahman aluseks, surematu ja kadumatu, igavene, täieliku õnne põhiasukoht."

Brahman, Paramātmān ja Bhagavān on Absoluutse Tõe kolm erinevat aspekti. Brahman on algajale kõige kättesaadavam faas. Pāramātān on Absoluutse Tõe faas edasijõudnutele. Ning Bhagavān on Absoluutse Tõe täielik tunnetus. See leiab kinnitust Bhagavad-gītās, kus jumal väidab, et Tema on Absoluutse tõe lõplik kontseptsioon. Tema on brahmajyoti allikas ning Paramātmāni kõikeläbiv omadus. Ta ütleb, et Ta on brahmajyoti lõplik varula, ehk Absoluutse Tõe lõplik kontseptsioon ning väidab "Bhagavad- gītās" (10.42), et ei ole vaja seletada Tema piiramatut võimu, seda on võimalik lühidalt iseloomustada, öeldes, et ühe osaga, kõikeläbiva Paramātmāniga, hoiab Ta alal kogu materiaalse kosmilist loomingut. Ta hoiab alal ka kõik vaimse maailma avaldused. Seetõttu on "Śrī Īśopaniṣadi" śruti mantras Tema poole pöördutud nagu pūṣani, lõpliku säilitaja poole.

atha vā bahunaitena
kiṁ jñātena tavārjuna
viṣṭabhyāham idaṁ kṛtsnam
ekāṁśena sthito jagat

“Mas qual a necessidade, Arjuna, de todo esse conhecimento minucioso? Com um simples fragmento de Mim mesmo, Eu penetro e sustento todo este universo”. Assim, com uma única porção plenária Sua, o Paramātmā onipenetrante, o Senhor mantém toda a criação material cósmica. Ele também mantém todas as manifestações existentes no mundo espiritual. Portanto, neste śruti-mantra do Śrī Īśopaniṣad, o Senhor é chamado de pūṣan, o mantenedor último.

Kṛṣṇa, a Pessoa Suprema, está sempre repleto de bem-aventurança transcendental (ānanda-mayo ’bhyāsāt). Desde o começo de Seus passatempos infantis em Vṛndāvana, Índia, há cinco mil anos, Kṛṣṇa sempre permaneceu em bem-aventurança transcendental. Matar vários demônios — tais como Agha, Baka, Pūtanā e Pralamba — foi para Ele uma simples recreação agradável. No Seu vilarejo, Vṛndāvana, Ele divertiu-Se com Sua mãe, irmão e amigos, e, ao agir como um travesso ladrão de manteiga, o roubo causou em Seus associados uma bem-aventurança celestial. Sua fama como ladrão de manteiga não é censurável, pois, roubando manteiga, o Senhor alegrou Seus devotos puros. Tudo o que o Senhor fazia em Vṛndāvana era para o prazer de Seus associados que estavam lá. O Senhor criou esses passatempos para atrair os que querem encontrar a Verdade Absoluta, tais como os especuladores áridos e os acrobatas do suposto sistema de haṭha-yoga.

Jumala Isiksus, Śrī Kṛṣṇa, on täidetud transtsendentaalse õndsusega (ānanda-mayo bhyāsāt). Olles 5000 aastat tagasi Indias, Vṛndāvanas, sai ta õndsaks juba alates lapsepõlvest. Paljude deemonite, nagu Agha, Baka, Pūtanā ja Pralamba tapmine oli talle naudinguks. Kodukülas nautis ta elu koos ema, venna ja sõpradega. Sõpradele mängis Ta kord ulaka võivarga rolli ja nemad nautisid Tema varastamise taevalikku õndsust. Jumalat tuntakse võivargana, kuid seda väljendit ei kasutata kunagi taunivas tähenduses. Väljend võivaras tähendab Jumala puhul Temale pühendunute naudingu mõistmist. Kõike, mida Jumal Vṛndāvanas tegi, tegi Ta oma sealsete kaaslaste meeleheaks. Sellised avaldused olid vajalikud transtsendentaalse suuna kuivade mõtlejate ja nn. haṭha-yoga akrobaatide ligimeelitamiseks, kes püüdsid leida Absoluutset Tõde.

A respeito das diversões infantis do Senhor e dos vaqueirinhos, Seus companheiros de folguedos, Śukadeva Gosvāmī diz no Śrīmad-Bhāgavatam (10.12.11):

Jumala lapsepõlvemängude kohta, Tema mängukaaslaste, lehmakarjustest poistega, ütleb Śukadeva Gosvāmī "Śrīmad-Bhāgavatamis" (10.12.11):

itthaṁ satāṁ brahma-sukhānubhūtyā
dāsyaṁ gatānāṁ para-daivatena
māyāśritānāṁ nara-dārakeṇa
sākaṁ vijahruḥ kṛta-puṇya-puñjāḥ
itthaṁ satāṁ brahma-sukhānubhūtyā
dāsyaṁ gatānāṁ para-daivatena
māyāśritānāṁ nara-dārakeṇa
sākaṁ vijahruḥ kṛta-puṇya-puñjāḥ

“A Personalidade de Deus, que os jñānīs percebem como o bem-aventurado Brahman impessoal; que os devotos que adotaram a atitude de servos adoram como o Senhor Supremo, e que as pessoas mundanas consideram um ser humano comum, divertia-Se com os vaqueirinhos, que alcançaram sua posição após acumularem os resultados de muitas atividades piedosas”.

"Jumala Isiksus, Keda tajutakse õndsuse umbisikulise Brahmana, Kelle poole kummardatakse ning Keda ilmalikud peavad harilikuks inimolendiks, mängis lehmakarjustest poistega, kes saavutasid Tema poolehoiu peale paljusid vagasid tegusid."

Assim, o Senhor ocupa-Se com Seus associados espirituais em amorosas atividades transcendentais, caracterizadas por várias espécies de relações, tais como śānta (neutralidade), dāsya (servidão), sakhya (amizade), vātsalya (afeição parental) e mādhurya (amor conjugal).

Nii on Jumal koos oma vaimsete kaaslastega hõivatud transtsendentaalse armastuse tegudega, mis väljenduvad erinevalt: śāntas (rahulikkuses), dāsyas (teenimises), sakhyas (sõpruses), vātsalyas (vanemlikus kiindumises) ja mādhuryas (abielulises armastuses).

Como se afirma que o Senhor Kṛṣṇa nunca sai de Vṛndāvana-dhāma, talvez alguém pergunte como Ele administra os afazeres da criação. A Bhagavad-gītā (13.14-18) dá esta resposta: através de Sua porção plenária conhecida como Paramātmā, Superalma, o Senhor penetra toda a criação material. Embora nada tenha a ver com a criação, manutenção e destruição materiais, o Senhor provoca todos esses fenômenos através de Sua expansão plenária, o Paramātmā. Cada entidade viva é conhecida como ātmā, e a principal ātmā que controla todas as demais é Paramātmā, a Superalma.

On öeldud, et Jumal ei välju kunagi Vṛndāvana-dhāmast. Nii võib tekkida küsimus, et kuidas Ta tuleb toime Oma erinevate loominguliste probleemidega. Ta täidab kogu materiaalse looduse Tema plenaarosaga, mida tuntakse puruṣa inkarnatsioonina. Jumalal ei ole materiaalse loomise, säilitamise ja hävinguga mitte mingit pistmist, kuid Ta põhjustab selle täidesaatmise Tema plenaarosa, Paramātmāni ehk Ülihinge iseärasuse abil. Igat elusolendit tuntakse nagu ātmāni, hinge. Peamine ātmān, kes neid kõiki kontrollib, on Ülihing.

O sistema para se compreender Deus é uma grande ciência. Os sāṅkhya-yogīs materialistas podem apenas analisar e meditar nos vinte e quatro fatores da criação material, pois têm pouquíssima informação sobre o puruṣa, o Senhor. E os transcendentalistas impersonalistas estão simplesmente perplexos com a refulgência deslumbrante do brahmajyoti. Para ver a Verdade Absoluta por inteiro, é preciso ultrapassar os vinte e quatro elementos materiais, bem como a refulgência deslumbrante. O Śrī Īśopaniṣad dirige-nos a esse ponto, orando pela remoção da hiraṇmaya-pātra, a cobertura refulgente do Senhor. Enquanto essa cobertura estiver presente, impedindo que se perceba o verdadeiro rosto da Personalidade de Deus, jamais se poderá obter verdadeira compreensão da Verdade Absoluta.

Kogu tunnetuse süsteem on suur teadus. Materialistid võivad teha analüüse ning mediteerida ainult materiaalse loomise kahekümne nelja elemendi üle. Neil on väga vähe informatsiooni puruṣa, Jumala üle. Impersonalistidest transtsendentalistid on vaid hämmastunud, vaadeldes brahmajyoti hiilgust.Kui keegi tahab näha Absoluutset Tõde kogu tema olemuses, peab Ta tungima läbi kahekümne nelja materiaalse elemendi ja pimestava valguse, et jõuda teisele poole."Śrī Īśopaniṣad" vihjab sellele, paludes lükata kõrvale pimestav kate, hiraṇmaya-pātra. Ilma katte kõrvaldamiseta ning ilma Kõrgema Jumal Isiku tajumiseta sellisena nagu Ta on, pole Absoluutse Tõe saavutamine võimalik.

O aspecto Paramātmā da Personalidade de Deus é uma das três expansões plenárias, ou viṣṇu-tattvas, que, no conjunto total, são conhecidas como puruṣa-avatāras. Um desses viṣṇu-tattvas que está dentro do universo é conhecido como Kṣīrodakaśāyī Viṣṇu. Ele é o Viṣṇu que compõe as três principais deidades — Brahmā, Viṣṇu e Śiva — e Ele é o Paramātmā onipenetrante situado em toda entidade viva individual. O segundo viṣṇu-tattva dentro do universo é o Garbhodakaśāyī Viṣṇu, a Superalma coletiva de todos os seres vivos. Além desses, há o Kāraṇodakaśāyī Viṣṇu, que repousa no oceano causal. Ele é o criador de todos os universos. O processo de yoga ensina ao estudante sério como encontrar os viṣṇu-tattvas após ter ultrapassado os vinte e quatro elementos materiais da criação cósmica. O cultivo da filosofia empírica ajuda a pessoa a perceber o brahmajyoti impessoal, o qual é a refulgência deslumbrante do corpo transcendental do Senhor Śrī Kṛṣṇa. A Bhagavad-gītā (14.27), bem como a Brahma-saṁhitā (5.40), confirmam que, de fato, o brahmajyoti é a refulgência de Kṛṣṇa:

Kõrgema Jumal Isiksuse Paramātmāni avaldus on üks kolmest plenaarsest levimisviisist, milliseid kõiki koos nimetatakse viṣṇu- tattvaks. Viṣṇu-tattvat (ühte kolmest põhijumalast: Brahmāst, Viṣṇust ja Śivast) tuntakse universumis nagu Kṣīrodakaśāyī Viṣṇut. Ta on kõikeläbiv Paramātmān igas üksikus elusolendis. Ja Garbhodakaśāyī Viṣṇu on kõigi kollektiivne Ülihing. Peale nende kahe on olemas veel Kāraṇodakaśāyī Viṣṇu, kes asub Põhjuste Ookeanis. Ta on kõigi universumite Looja. Yoga süsteem õpetab tõelisele tudengile viṣṇu-tattvani jõudmist peale kosmilise loomingu kahekümne neljast materiaalsest elemendist kõrgemale jõudmist. Empiirilise filosoofia kultuur aitab jõuda umbisikulise brahmajyoti tunnetuseni, mis on Jumal Śrī Kṛṣṇa transtsendentaalse keha pimestav sära. See leiab kinnitust nii "Bhagavad-gītās" (14.27) kui ka "Brahma-saṁhitās" (5.40):

yasya prabhā prabhavato jagad-aṇḍa-koṭi-
koṭiṣv aśeṣa-vasudhādi vibhūti-bhinnam
tad brahma niṣkalam anantam aśeṣa-bhūtaṁ
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi
yasya prabhā prabhavato jagad-aṇḍa-koṭi-
koṭiṣv aśeṣa-vasudhādi vibhūti-bhinnam
tad brahma niṣkalam anantam aśeṣa-bhūtaṁ
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi

“Nos milhões e milhões de universos, existem inumeráveis planetas, e, através da constituição cósmica, cada um deles difere do outro. Cada um desses planetas está situado num canto do brahmajyoti. Esse brahmajyoti são apenas os raios pessoais da Suprema Personalidade de Deus, Govinda, a quem eu adoro”. Este mantra da Brahma-saṁhitā foi falado a partir do estado de verdadeira compreensão da Verdade Absoluta, e o śruti-mantra do Śrī Īśopaniṣad que está sendo aqui comentado confirma-o como um processo de realização. O mantra do Īśopaniṣad é uma simples oração em que se pede ao Senhor que remova o brahmajyoti para que Seu verdadeiro rosto possa ser visto. Essa refulgência brahmajyoti é descrita em pormenores em vários mantras do Muṇḍaka Upaniṣad (2.2.10-12):

"Miljonites ja miljonites universumites on lõputu arv planeete, mis kõik erinevad üksteisest oma kosmilise ehituse poolest ning nad kõik asetsevad brahmajyoti nurkades. Brahmajyoti on Kõrgema Jumal Isiksuse, kelle poole me palvetame, isiklik kiir." See "Brahma-saṁhitā" mantra on Absoluutse Tõe tunnetuse fakti kirjeldus ning "Śrī Īśopaniṣadi" śruti-mantra kinnitab seda, rääkides tunnetuse protsessist. See on lihtne palve Jumalale, et Ta eemaldaks brahmajyoti, nii, et oleks võimalik näha Jumala tõelist palet.

hiraṇmaye pare kośe
virajaṁ brahma niṣkalam
tac chubhraṁ jyotiṣāṁ jyotis
tad yad ātma-vido viduḥ
na tatra sūryo bhāti na candra-tārakaṁ
nemā vidyuto bhānti kuto ’yam agniḥ
tam eva bhāntam anu bhāti sarvaṁ
tasya bhāsā sarvam idaṁ vibhāti
brahmaivedam amṛtaṁ purastād brahma
paścād brahma dakṣiṇataś cottareṇa
adhaś cordhvaṁ ca prasṛtaṁ brahmai-
vedaṁ viśvam idaṁ variṣṭham
brahmaivedam amṛtaṁ purastād brahma
paścād brahma dakṣiṇataś cottareṇa
adhaś cordhvaṁ ca prasṛtaṁ brahmai-
vedaṁ viśvam idaṁ variṣṭham

“No reino espiritual, situado além da cobertura material, está a ilimitada refulgência Brahman, que está livre da contaminação material. Os transcendentalistas compreendem que essa refulgente luz branca é a luz de todas as luzes. Naquele reino, não há necessidade de iluminação proveniente do sol, luar, fogo ou eletricidade. De fato, toda iluminação que aparece no mundo material é apenas um reflexo dessa iluminação suprema. Esse Brahman está na região anterior e posterior, no Norte e no Sul, no Leste e no Oeste, e também na parte superior e inferior. Em outras palavras, essa suprema refulgência Brahman espalha-se nos céus material e espiritual”.

Conhecimento perfeito significa conhecer Kṛṣṇa como a raiz dessa refulgência Brahman. Esse conhecimento pode ser obtido em escrituras como o Śrīmad-Bhāgavatam, que faz uma perfeita elaboração sobre a ciência de Kṛṣṇa. No Śrīmad-Bhāgavatam, o autor, Śrīla Vyāsadeva, estabelece que a Verdade Absoluta será descrita como Brahman, Paramātmā ou Bhagavān de acordo com nossa percepção. Śrīla Vyāsadeva jamais afirma que a Verdade Suprema é uma jīva, uma entidade viva comum. Jamais se deve considerar que o ser vivo é a Verdade Suprema todo-poderosa. Se ele fosse o Supremo, não precisaria orar pedindo para o Senhor remover Sua cobertura refulgente para poder ver Seu verdadeiro rosto.

Täielik tarkus tähendab Brahman juure teadmist. Brahma juur on Jumal Śrī Kṛṣṇa ning sellistest pühakirjadest nagu "Śrīmad- Bhāgavatam", on Kṛṣṇa teadus põhjalikult välja töötatud. "Śrīmad-Bhāgavatamis" kirjeldab autor, Śrīla Vyāsadeva, Kõrgemat Tõde, rääkides seda nagu Brahman, Paramātmāni või Bhagavāni. Kuid ta ei ütle kunagi, et Kõrgemat Tõde oleks kusagil kirjeldatud nagu jīvat, harilikku elusolendit. Seetõttu ei ole elusolend Kõikvõimas Tõde. Teisiti kaotaks ju elusolendi palve Jumalale oma mõtte, et too lükkaks kõrvale pimestava katte, et oleks võimalik näha Tema tõelist palet.

A conclusão é que, quando não temos conhecimento das potências da Verdade Absoluta, só percebemos o Brahman impessoal. De modo semelhante, ao compreendermos as potências materiais do Senhor, tendo pouca ou nenhuma informação sobre as potências espirituais, obtemos a percepção Paramātmā. Portanto, perceber a Verdade Absoluta como Brahman e Paramātmā está na plataforma das percepções parciais. Contudo, ao visualizar a Suprema Personalidade de Deus, Śrī Kṛṣṇa, em toda a Sua potência depois da remoção da hiraṇmaya-pātra, o indivíduo compreende verdadeiramente que vāsudevaḥ sarvam iti (Bhagavad-gītā 7.19): O Senhor Śrī Kṛṣṇa, que é conhecido como Vāsudeva, é tudo – Brahman, Paramātmā e Bhagavān. Ele é Bhāgavan, a raiz, e Brahman e Paramātmā são Seus ramos.

Sellest järeldub, et Kõrgema Tõe võimsa avalduse puudumisel tunnetatakse umbisikulist Brahmat. Samuti, kui tunnetatakse Jumala materiaalset jõudu, kusjuures teatakse vähe või üldse mitte midagi vaimsest jõust, on tegu Paramātmāni tunnetamisega. Seega on nii Brahman kui ka Paramātmāni Absoluutse Tõe tunnetused vaid osalised tunnetused. Kuid, kui tunnetatakse Jumal Isiksust, Śrī Kṛṣṇat, peale hiraṇmaya-pātra eemaldamist; nagu palutakse selles mantras, kogu Tema jõus, siis jõutakse vāsudevaḥ sarvam itini. Jumal Kṛṣṇa, keda tuntakse Vāsudevana, on kõik: Brahman, Paramātmān ja Bhagavān. Ta on Bhagavān, juur, ning Brahman ja Paramātmān on Tema oksad.

Na Bhagavad-gītā (6.46-47), há uma análise comparativa das três classes de transcendentalistas — os adoradores do Brahman impessoal (jñānīs), os adoradores do aspecto Paramātmā (yogīs) e os devotos do Senhor Śrī Kṛṣṇa (bhaktas). Lá se afirma que os jñānīs, aqueles que cultivaram conhecimento védico, estão numa posição melhor que os trabalhadores fruitivos. No entanto, lá também se diz que os yogīs são superiores aos jñānīs e que, entre todos os yogīs, os mais elevados são aqueles que constantemente servem ao Senhor com todas as suas energias. Em resumo, o filósofo está em melhor situação do que o trabalhador, o místico é superior ao filósofo, e, de todos os yogīs místicos, superior é aquele que segue bhakti-yoga, constantemente ocupando-se no serviço ao Senhor. O Śrī Īśopaniṣad nos encaminha a essa perfeição.

"Bhagavad-gītās" on kolmel tasemel olevate transtsendentalistide võrdlev analüüs. Jñānīd palvetavad umbisikulise Brahma poole, yogid jumaldavad Paramātmāni väljendust ning bhaktid on pühendunud Jumal Śrī Kṛṣṇale. "Bhagavad-gītās" (6.46-47) on öeldud, et see, kes on jñānī, on kõrgeim Vedaliku teadmise õppijast. Yogid on aga jñānīdest üle. Yogid on samuti tunduvalt üle viljaka töö tegijatest. Ning kõikide yogide hulgast on kõige tipus see, kes teenib kogu oma jõuga pidevalt Jumalat. Kokkuvõtteks võib öelda, et filosoof on parem tegutsejast ja yogi on kaugelt filosoofist üle. Ning kõigist yogidest-müstikutest on see, kes järgib bhakti- yogat, kes on pidevalt hõivatud Jumala teenimisega, kõrgeim kõigist. "Śrī Īśopaniṣad" suunab meid sellisele elu täiustamisele.