Skip to main content

VERSO 9

TEXT 9

Texto

Tekst

kaviṁ purāṇam anuśāsitāram
aṇor aṇīyāṁsam anusmared yaḥ
sarvasya dhātāram acintya-rūpam
āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt
kaviṁ purāṇam anuśāsitāram
aṇor aṇīyāṁsam anusmared yaḥ
sarvasya dhātāram acintya-rūpam
āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt

Sinônimos

Synonyms

kavim — aquele que sabe tudo; purāṇam — o mais velho; anuśāsitāram — o controlador; aṇoḥ — do que o átomo; aṇīyāṁsam — menor; anusmaret — sempre pensa em; yaḥ — aquele que; sarvasya — de tudo; dhātāram — o mantenedor; acintya — inconcebível; rūpam — cuja forma; āditya-varṇam — luminoso como o Sol; tamasaḥ — à escuridão; parastāt — transcendental.

kavim — seda, kes teab kõike; purāṇam — vanimat; anuśāsitāram — kontrollijat; aṇoḥ — kui aatom; aṇīyāṁsam — väiksemat; anusmaret — mõtleb alati; yaḥ — see, kes; sarvasya — kõige; dhātāram — alalhoidjat; acintya — käsitlematu; rūpam — kelle kuju; āditya-varṇam — helendavat kui päike; tamasaḥ — pimeduse suhtes; parastāt — transtsendentaalsest.

Tradução

Translation

Deve-se meditar na Pessoa Suprema como aquele que sabe tudo, como aquele que é o mais velho, que é o controlador, que é o menor dos menores, que é o mantenedor de tudo, que está além de toda a concepção material, que é inconcebível e que é sempre uma pessoa. Ele é luminoso como o Sol e é transcendental, situado além desta natureza material.

Kõrgeimale Isikule tuleks mediteerida kui olendile, kes teab kõike, kes on vanim, kes on kõige kontrollija, kes on väiksem väikseimast ning kes on kõige alalhoidja, kes jääb väljapoole kõiki materiaalseid arusaamu, kes on käsitlematu ning kes on alati isik. Ta on helendav kui Päike ning Ta on transtsendentaalne, sellest materiaalsest loodusest kõrgemal seisev.

Comentário

Purport

Menciona-se neste verso o processo de se pensar no Supremo. O ponto mais importante é que Ele não é impessoal nem vazio. Não se pode meditar em algo impessoal ou vazio. Isto é muito difícil. Entretanto, o processo que nos leva a pensar em Kṛṣṇa é muito fácil e é apresentado nesta passagem. Antes de tudo, o Senhor é puruṣa, uma pessoa — pensamos na pessoa Rāma e na pessoa Kṛṣṇa. E quer se pense em Rāma, ou em Kṛṣṇa, este verso do Bhagavad-gītā descreve Suas verdadeiras características. O Senhor é kavi, isto é, Ele conhece o passado, o presente e o futuro e por isso conhece tudo. Ele é a personalidade mais antiga porque é a origem de tudo; tudo provém dEle. Ele é também o controlador supremo do Universo e o mantenedor e instrutor da humanidade. Ele é menor do que o menor. A entidade viva mede uma décima milésima parte da ponta de um fio de cabelo, mas o Senhor é tão inconcebivelmente pequeno que entra no coração desta partícula. Por isso, Ele é chamado menor do que o menor. Como o Supremo, Ele pode entrar no átomo e no coração da partícula infinitesimal e controlá-la como a Superalma. Embora tão pequeno, ainda assim, Ele é onipenetrante e está mantendo tudo. Todos estes sistemas planetários são sustentados por Ele. Muitas vezes ficamos impressionados com o fato de estes grandes planetas flutuarem no ar. Aqui se afirma que o Senhor Supremo, por meio de Sua energia inconcebível, está sustentando todos esses grandes planetas e sistemas de galáxias. A este respeito a palavra acintya (“inconcebível”) é muito significativa. A energia de Deus está além da nossa concepção, além da jurisdição de nosso pensamento, e portanto é chamada de inconcebível (acintya). Quem pode questionar este ponto? Ele penetra este mundo material e mesmo assim está além dele. Não podemos nem mesmo compreender este mundo material, que comparado com o mundo espiritual é insignificante — então, como podemos compreender o que está além dele? Acintya significa aquilo que está além deste mundo material, aquilo que nosso argumento, lógica e especulação filosófica não podem assimilar, aquilo que é inconcebível. Portanto, as pessoas inteligentes, evitando discussão e especulação inúteis, devem aceitar o que se afirma nas escrituras tais como os Vedas, o Bhagavad-gītā e o Śrīmad-Bhāgavatam e seguir os princípios ali estabelecidos. Com isto, é possível desenvolver compreensão.

Selles värsis selgitatakse Kõigekõrgemast mõtlemise protsessi. Olulisim on mõista, et Kõigekõrgem pole tühjus ega midagi impersonaalset. Pole võimalik mediteerida tühjusest või millestki impersonaalsest. See on väga raske. Kṛṣṇast mõtlemise protsess on seevastu väga lihtne ning seda selgitataksegi käesolevas värsis. Jumal on esiteks puruṣa, isik, nagu Rāma või Kṛṣṇa. Ning olenemata sellest, kas me mõtleme Rāmast või Kṛṣṇast, kirjeldatakse selles „Bhagavad-gītā" värsis meile, milline isik on Jumal. Jumal on kavi, see tähendab, et Ta teab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, mis tähendab omakorda, et Ta teab kõike. Ta on vanim isiksus, sest Tema on kõige alge. Kõik on sündinud Temast. Ta on ka universumi kõrgeim kontrollija ning inimkonna alalhoidja ja juhendaja. Ta on väikseimast väiksem. Elusolendi suurus on üks kümnetuhandik juuksekarva otsast, kuid Jumal on nii käsitlematult väike, et mahub selle osakese südamesse. Seetõttu öeldakse, et Ta on väikseimast väiksem. Kuna Ta on Kõrgeim, võib Ta tungida aatomisse ja väikseima olendi südamesse ning kontrollida teda kui Ülihing. Ehkki Ta on nii väike, on Ta kõikeläbiv ning kõike alalhoidev. Kõiki neid planetaarsüsteeme hoiab alal Tema. Tihtipeale me imestame, kuidas need suured planeedid avaruses hõljuvad. Käesolevas värsis öeldakse, et Oma käsitlematu energia abil hoiab kõiki neid suuri planeete ja galaktikaid ülal Jumal. Sellega seoses on väga oluline sõna acintya (käsitlematu). Jumala energia jääb väljapoole meie arusaamasid, väljapoole meie mõtlemisvõimet ning seepärast öeldakse, et see on käsitlematu. Kes saaks seda vaidlustada? Ta läbib seda materiaalset maailma, jäädes sellegipoolest sellest kõrgemale. Me ei suuda mõista isegi seda materiaalset maailma, mis on täiesti tühine vaimse maailmaga võrreldes – kuidas saaksime me siis mõista veel midagi, mis jääb sellest väljapoole? Acintya viitab materiaalsest maailmast väljapoole jäävale, mida meie tõendused, loogika ega filosoofilised teooriad ei suuda määratleda, mis on meie jaoks käsitlematu. Seepärast peaksid arukad inimesed vältima kasutut vaidlemist ja spekuleerimist, aktsepteerides seda, mida on öeldud pühakirjades nagu „Vedad", „Bhagavad-gītā" ja „Śrīmad-Bhāgavatam" ning järgides nendes antud põhimõtteid. See on tee mõistmisele.