Skip to main content

VERSO 4

TEXT 4

Texto

Tekst

bhūmir āpo ’nalo vāyuḥ
khaṁ mano buddhir eva ca
ahaṅkāra itīyaṁ me
bhinnā prakṛtir aṣṭadhā
bhūmir āpo ’nalo vāyuḥ
khaṁ mano buddhir eva ca
ahaṅkāra itīyaṁ me
bhinnā prakṛtir aṣṭadhā

Sinônimos

Synonyms

bhūmiḥ — terra; āpaḥ — água; analaḥ — fogo; vāyuḥ — ar; kham — éter; manaḥ — mente; buddhiḥ — inteligência; eva — decerto; ca — e; ahaṅkāraḥ — falso ego; iti — assim; iyam — todos estes; me — Minhas; bhinnā — separadas; prakṛtiḥ — energias; aṣṭadhā — óctuplas.

bhūmiḥ — maa; āpaḥ — vesi; analaḥ — tuli; vāyuḥ — õhk; kham — eeter; manaḥ — mõistus; buddhiḥ — arukus; eva — kindlasti; ca — ja; ahāṅkāraḥ — vale ego; iti — sedasi; iyam — kõik need; me — Minu; bhinnā — lahusseisvad; prakṛtiḥ — energiad; aṣṭadhā — kokku kaheksa.

Tradução

Translation

Terra, água, fogo, ar, éter, mente, inteligência e falso ego — juntos, todos estes oito elementos formam Minhas energias materiais separadas.

Maa, vesi, tuli, õhk, eeter, mõistus, arukus ja vale ego – kõik need kaheksa on Minu erinevad materiaalsed energiad.

Comentário

Purport

A ciência de Deus analisa a posição constitucional de Deus e Suas diversas energias. A natureza material chama-se prakṛti, ou a energia do Senhor em Suas diferentes encarnações (expansões) puruṣa como se descreve no Sātvata-tantra:

Teadus Jumalast analüüsib Jumala ja Tema erinevate energiate algolemuslikku positsiooni. Materiaalset loodust nimetatakse prakṛtiks ning „Sātvata- tantras" kirjeldatakse seda kui erinevate puruṣa inkarnatsioonidena (ekspansioonidena) avalduva Jumala energiat:

viṣṇos tu trīṇi rūpāṇi
puruṣākhyāny atho viduḥ
ekaṁ tu mahataḥ sraṣṭṛ
dvitīyaṁ tv aṇḍa-saṁsthitam
tṛtīyaṁ sarva-bhūta-sthaṁ
tāni jñātvā vimucyate
viṣṇos tu trīṇi rūpāṇi
puruṣākhyāny atho viduḥ
ekaṁ tu mahataḥ sraṣṭṛ
dvitīyaṁ tv aṇḍa-saṁsthitam
tṛtīyaṁ sarva-bhūta-sthaṁ
tāni jñātvā vimucyate

“Para que haja a criação material, a expansão plenária do Senhor Kṛṣṇa manifesta-Se sob a forma de três Viṣṇus. O primeiro, Mahā-Viṣṇu, cria a totalidade da energia material, conhecida como mahat-tattva. O segundo, Garbhodakaśāyī Viṣṇu, entra em todos os universos para introduzir diversas criações em cada um deles. O terceiro, Kṣīrodakaśāyī Viṣṇu, difunde-Se em todos os universos como a Superalma onipenetrante e é conhecido como Paramātmā. Ele está presente até mesmo dentro dos átomos. Qualquer um que conheça estes três Viṣṇus pode libertar-se do enredamento material.”

„Materiaalse maailma loomiseks omandab Jumal Kṛṣṇa Oma täieliku ekspansioonina kolme Viṣṇu kuju. Esimene neist, Mahā-Viṣṇu, loob kogu materiaalse energia, mida tuntakse mahat-tattva nime all. Teine, Garbhodakaśāyī Viṣṇu, siseneb kõikidesse universumitesse, et tekitada seal mitmekesisus. Kolmas, Kṣīrodakaśāyī Viṣṇu, viibib kõikides universumites kui kõikeläbiv Ülihing, Paramātmā. Ta asub isegi aatomites. Igaüks, kes tunneb neid kolme Viṣṇut, võib saavutada vabanemise materiaalsetest köidikutest."

Este mundo material é uma manifestação temporária de uma das energias do Senhor. No mundo material, todas as atividades são dirigidas por estas três expansões do Senhor Kṛṣṇa. Estes puruṣas são chamados encarnações. De um modo geral, quem não conhece a ciência de Deus (Kṛṣṇa) supõe que este mundo material exista para o prazer das entidades vivas e que estas são os puruṣas — as causas, os controladores e os desfrutadores da energia material. Segundo o Bhagavad-gītā, esta conclusão ateísta é falsa. No verso em discussão declara-se que Kṛṣṇa é a fonte onde se origina a manifestação material. O Śrīmad-Bhāgavatam também confirma isto. Os ingredientes da manifestação material são energias separadas do Senhor. Mesmo o brahmajyoti, que é a meta última dos impersonalistas, é uma energia espiritual manifesta no céu espiritual. Diferentemente do que acontece nos Vaikuṇṭhalokas, não há diversidades espirituais no brahmajyoti, e o impersonalista aceita esse brahmajyoti como a meta eterna e última. A manifestação Paramātmā é também um aspecto temporário e onipenetrante do Kṣīrodakaśāyī Viṣṇu. Paramātmā não é uma manifestação eterna no mundo espiritual. Portanto, a real Verdade Absoluta é a Suprema Personalidade de Deus, Kṛṣṇa. Ele é a pessoa energética completa, e Ele possui diferentes energias internas e separadas.

See materiaalne maailm on Jumala ühe energia ajutine avaldumine. Kõiki materiaalse maailma tegevusi juhivad Jumal Śrī Kṛṣṇa eespool nimetatud kolm ekspansiooni, kolm Viṣṇut. Neid puruṣaid nimetatakse inkarnatsioonideks. Need, kes ei tunne teadust Jumalast (Kṛṣṇast), arvavad, et see materiaalne maailm on mõeldud elusolenditele naudingu pakkumiseks, ning et elusolendid on puruṣad – materiaalse energia põhjused, valitsejad ja nautijad. „Bhagavad-gītā" kinnituste kohaselt on selline ateistlik järeldus ekslik. Vaatlusaluses värsis öeldakse, et Kṛṣṇa on kogu materiaalse avaldumise algne põhjus. Seda kinnitatakse ka „Śrīmad- Bhāgavatamis". Materiaalse avaldumise koostisosad on Jumala erinevad energiad. Isegi brahmajyoti, impersonalistide lõppeesmärk, on vaimses taevas avalduv vaimne energia. Brahmajyotis ei ole erinevalt Vaikuṇṭha planeetidest vaimset mitmekesisust, kuid impersonalistid seavad selle brahmajyoti endale lõppeesmärgiks. Paramātmā avaldumine on samuti Kṣīrodakaśāyi Viṣṇu ajutine kõikeläbiv aspekt. Paramātmā avaldumine pole igavene, kuna see ei eksisteeri vaimses maailmas. Seega on Absoluutne Tõde tegelikult Jumala Kõrgeim Isiksus Kṛṣṇa. Ta on täiuslik, energiaid omav isiksus, kellele kuuluvad erinevad lahusseisvad ja sisemised energiad.

Na energia material, as manifestações principais são oito, como foi mencionado acima. Destas, as primeiras cinco manifestações, a saber, terra, água, fogo, ar e céu, chamam-se as cinco criações gigantescas ou as criações grosseiras, dentro das quais se incluem os cinco objetos dos sentidos. Eles são as manifestações físicas do som, tato, forma, paladar e olfato. A ciência material compreende estes dez itens e nada mais. Mas os outros três itens, a saber, mente, inteligência e falso ego, são negligenciados pelos materialistas. Os filósofos que lidam com atividades mentais também não têm conhecimento perfeito porque não sabem que Kṛṣṇa é a fonte última. O falso ego — “Eu sou” e “Isto é meu”, que constituem o princípio básico da existência material — inclui dez órgãos dos sentidos próprios para as atividades materiais. A inteligência refere-se à totalidade da criação material, chamada mahat-tattva. Portanto, das oito energias separadas do Senhor manifestam-se os vinte e quatro elementos do mundo material, que são o tema da filosofia ateísta sāṅkhya; originalmente, eles são ramificações das energias de Kṛṣṇa e estão separados dEle, mas os filósofos da sāṅkhya ateísta, tendo um pobre fundo de conhecimento, não conhecem Kṛṣṇa como a causa de todas as causas. O tema discutido na filosofia sāṅkhya é apenas a energia externa, uma manifestação de Kṛṣṇa, como se descreve no Bhagavad-gītā.

Nagu eespool mainitud, koosneb materiaalne energia põhimõtteliselt kaheksast erinevast avaldumisest. Neist kaheksast nimetatakse esimest viit, nimelt maad, vett, tuld, õhku ja taevast, viieks hiiglaslikuks loomeks või jämedakoeliseks loomeks, mille hulka kuuluvad ka viie meele ihaldusobjektid. Need on füüsilise heli, puudutuse, kuju, maitse ja lõhna avaldumised. Materialistlik teadus uurib üksnes neid kümmet elementi, heites kõrvale ülejäänud kolm avaldumist, nimelt mõistuse, arukuse ja vale ego. Filosoofid, kes tegelevad mõttetegevusega, ei oma samuti täiuslikke teadmisi, sest nad ei tea kõige algset allikat – Kṛṣṇat. Vale ego – arusaamad „Mina olen" ja „See on minu oma", mis on materiaalse eksistentsi peamine alus – hõlmab ka kümmet materiaalsete tegevuste jaoks mõeldud meeleelundit. Arukus viitab kogu materiaalsele loomele, mida nimetatakse mahat-tattvaks. Jumala kaheksast eraldiseisvast energiast avalduvad materiaalse maailma kakskümmend neli elementi, mis on ateistliku sāṅkhya filosoofia uurimisobjektideks. Need kakskümmend neli elementi lähtuvad Kṛṣṇast ning seisavad Temast eraldi, kuid ateistliku sāṅkhya filosoofia järgijad, kelle teadmiste pagas on vähene, ei tea, et Kṛṣṇa on kõikide põhjuste põhjus. „Bhagavad-gītās" selgitatakse, et sāṅkhya filosoofia uurimisobjekt on vaid Kṛṣṇa välise energia avaldumine.