Skip to main content

VERSO 20

TEXT 20

Texto

Tekst

kāmais tais tair hṛta-jñānāḥ
prapadyante ’nya-devatāḥ
taṁ taṁ niyamam āsthāya
prakṛtyā niyatāḥ svayā
kāmais tais tair hṛta-jñānāḥ
prapadyante ’nya-devatāḥ
taṁ taṁ niyamam āsthāya
prakṛtyā niyatāḥ svayā

Sinônimos

Synonyms

kāmaiḥ — por desejos; taiḥ taiḥ — vários; hṛta — privados de; jñānāḥ — conhecimento; prapadyante — rendem-se; anya — a outros; devatāḥ — semideuses; tam tam — correspondentes; niyamam — regulações; āsthāya — seguindo; prakṛtyā — por natureza; niyatāḥ — controlados; svayā — por sua própria.

kāmaiḥ — soovide poolt; taiḥ taiḥ — erinevate; hṛta — ära võetud; jñānāḥ — teadmised; prapadyante — alistuvad; anya — teistele; devatāḥ — pooljumalatele; tam tam — vastavaid; niyamam — regulatsioone; āsthāya — järgides; prakṛtyā — looduse poolt; niyatāḥ — kontrollile alluvad; svayā — nende endi poolt.

Tradução

Translation

Aqueles cuja inteligência foi roubada pelos desejos materiais rendem-se aos semideuses e prestam adoração através de determinadas regras e regulações que se coadunam com suas próprias naturezas.

Need, kelle arukuse on röövinud materiaalsed ihad, alistuvad pooljumalatele ning järgivad nende teenimise reegleid vastavalt oma loodusele.

Comentário

Purport

Aqueles que estão livres de todas as contaminações materiais rendem-se ao Senhor Supremo e ocupam-se em Seu serviço devocional. Enquanto não expurgarem a contaminação material, eles, por natureza, continuarão sendo não-devotos. Mas mesmo aqueles que têm desejos materiais e que recorrem ao Senhor Supremo não sentem muita atração pela natureza externa; como se aproximam da meta correta, eles logo ficam livres de toda a luxúria material. No Śrīmad-Bhāgavatam, recomenda-se que, quer alguém seja um devoto puro e livre de todos os desejos materiais, quer esteja cheio de desejos materiais, quer deseje livrar-se da contaminação material, ele deve em todos os casos render-se a Vāsudeva e adorá-lO. Como se confirma no Bhāgavatam (2.3.10):

Need, kes on vabanenud kogu materiaalsest saastast, alistuvad Kõigekõrgemale Jumalale ja asuvad Teda pühendunult teenima. Kuni inimene ei ole materiaalsest saastast täielikult puhastunud, on ta loomult mittepühendunu. Kuid isegi need, kes omavad materiaalseid soove ning kes otsivad kaitset Kõigekõrgema Jumala juures, ei ole enam täielikult välise looduse mõju all. Kuna nad püüdlevad õige eesmärgi poole, vabanevad nad aja jooksul peagi materiaalse iha mõju alt. „Śrīmad-Bhāgavatamis" soovitatakse, et olenemata sellest, kas inimene on puhas pühendunu ja vaba kõikidest materiaalsetest ihadest või on ta täis materiaalseid ihasid või ihaldab vabanemist materiaalsest saastast, peaks ta alati alistuma Vāsudevale ja teenima Teda. „Bhāgavatamis" (2.3.10) öeldakse:

akāmaḥ sarva-kāmo vā
mokṣa-kāma udāra-dhīḥ
tīvreṇa bhakti-yogena
yajeta puruṣaṁ param
akāmaḥ sarva-kāmo vā
mokṣa-kāma udāra-dhīḥ
tīvreṇa bhakti-yogena
yajeta puruṣaṁ param

Os menos inteligentes que perderam seu tino espiritual refugiam-se nos semideuses, esperando, com isso, obter a satisfação imediata dos seus desejos materiais. De um modo geral, eles não buscam a Suprema Personalidade de Deus, porque estão influenciados pelos modos inferiores da natureza (ignorância e paixão) e por isso adoram vários semideuses. Eles se satisfazem em seguir as regras e regulações de adoração. Os adoradores de semideuses são motivados por desejos muito limitados e não sabem como alcançar a meta suprema, mas o devoto do Senhor Supremo não fica desorientado. Porque a literatura védica recomenda que se adorem diferentes deuses para se alcançar diferentes resultados (p.ex., recomenda-se a um homem doente que adore o Sol), aqueles que não são devotos do Senhor pensam que, para eles conseguirem certos resultados, os semideuses são melhores do que o Senhor Supremo. Mas o devoto puro sabe que o Supremo Senhor Kṛṣṇa é o senhor de todos. No Caitanya-caritāmṛta (Ādi 5.142), afirma-se que ekale īśvara kṛṣṇa, āra saba bhṛtya: só a Suprema Personalidade de Deus, Kṛṣṇa, é o senhor, e todos os outros são servos. Portanto, o devoto puro jamais procura satisfazer suas necessidades materiais através da intervenção dos semideuses. Ele depende do Senhor Supremo e se satisfaz com aquilo que Este lhe der.

Vähem arukad inimesed, kes on kaotanud vaimse mõistmise ning kes ihaldavad oma materiaalsete soovide kohest täitumist, pöörduvad pooljumalate poole. Tavaliselt ei pöördu sellised inimesed Jumala Kõrgeima Isiksuse poole, sest nad viibivad looduse madalamate guṇade (teadmatuse ja kire) mõju all ning kummardavad seetõttu erinevaid pooljumalaid. Järgides selleks ette nähtud reegleid, on nad rahuldatud. Pooljumalate kummardamise ajendiks on inimeste väiklased soovid. Pooljumalate kummardajad ei tea, kuidas jõuda kõrgeima eesmärgini, kuid Kõigekõrgema Jumala pühendunut ei tõuka miski teelt kõrvale. Kuna vedakirjanduses on antud soovitused erinevate jumalate kummardamiseks erinevatel eesmärkidel (näiteks haigel inimesel soovitatakse kummardada Päikest), siis need, kes ei ole Jumala pühendunud, arvavad, et teatud eesmärkidel on pooljumalaid kummardada kasulikum kui Kõigekõrgemat Jumalat. Kuid puhas pühendunu teab, et Kõigekõrgem Jumal Kṛṣṇa on kõige valitseja. „Caitanya-caritāmṛtas" (Ādi 5.142) öeldakse: ekale īśvara kṛṣṇa, āra saba bhṛtya. See tähendab, et ainult Jumala Kõrgeim Isiksus Kṛṣṇa on isand ning kõik teised on Tema teenrid. Seepärast ei pöördu puhas pühendunu oma materiaalsete vajaduste rahuldamiseks kunagi pooljumalate poole, vaid annab end täielikult Kõigekõrgema Jumala kätesse, olles rahul kõigega, mis talle Jumala poolt osaks langeb.