Skip to main content

VERSO 17

TEXT 17

Texto

Tekst

yuktāhāra-vihārasya
yukta-ceṣṭasya karmasu
yukta-svapnāvabodhasya
yogo bhavati duḥkha-hā
yuktāhāra-vihārasya
yukta-ceṣṭasya karmasu
yukta-svapnāvabodhasya
yogo bhavati duḥkha-hā

Sinônimos

Synonyms

yukta — regulado; āhāra — comer; vihārasya — recreação; yukta — regulado; ceṣṭasya — daquele que trabalha para a subsistência; karmasu — no cumprimento dos deveres; yukta — regulado; svapna-avabodhasya — sono e vigília; yogaḥ — prática de yoga; bhavati — torna-se; duḥkha- — diminuir as dores.

yukta — reguleeritud; āhāra — söömine; vihārasya — puhkus; yukta — reguleeritud; ceṣṭasya — selle, kes töötab enese ülalpidamiseks; karmasu — kohustuste täitmises; yukta — reguleeritud; svapna-avabodhasya — uni ja ärkvelolek; yogaḥ — jooga praktiseerimine; bhavati — muutub; duḥkha- hā — valusid vähendav.

Tradução

Translation

Aquele que é regulado em seus hábitos de comer, dormir, divertir-se e trabalhar pode mitigar todas as dores materiais, praticando o sistema de yoga.

See, kes on reguleerinud oma söömis-, magamis- ja töötamisharjumusi ning jõudeolekut, võib vähendada kõiki materiaalseid vaevu jooga praktiseerimise läbi.

Comentário

Purport

A extravagância em matéria de comer, dormir, defender-se e acasalar-se — que são necessidades do corpo — pode impedir o progresso na prática de yoga. Quanto ao ato de comer, ele só pode ser regulado quando se tem o costume de comer ou aceitar prasādam, alimento santificado. Oferecem-se ao Senhor Kṛṣṇa, segundo o Bhagavad-gītā (9.26), vegetais, flores, frutas, cereais, leite, etc. Desse modo, quem está em consciência de Kṛṣṇa fica logo treinado em não aceitar alimento que não sirva para o consumo humano, ou que não esteja na categoria da bondade. Quanto ao sono, o devoto de Kṛṣṇa está sempre alerta no cumprimento de seus deveres na consciência de Kṛṣṇa e por isso considera uma grande perda o tempo gasto em sono desnecessário. Avyartha-kālatvam: quem é consciente de Kṛṣṇa não consegue passar um minuto de sua vida sem se ocupar no serviço do Senhor. Por isso, dormir é mantido a um mínimo. Ele toma como exemplo Śrīla Rūpa Gosvāmī, que vivia ocupado no serviço de Kṛṣṇa e que não podia dormir mais de duas horas por dia, e às vezes nem mesmo isso. µhākura Haridāsa nem mesmo aceitava prasādam ou dormia um momento sequer até terminar sua rotina diária de cantar em suas contas trezentos mil nomes. Com relação ao trabalho, alguém que seja consciente de Kṛṣṇa não faz nada que não esteja ligado ao interesse de Kṛṣṇa, e assim seu trabalho é sempre regulado e não é manchado pela gratificação dos sentidos. Como fica fora de cogitação o prazer dos sentidos, não há lazer material para alguém em consciência de Kṛṣṇa. E porque ele é regulado em todo o seu trabalho, fala, sono, vigília e todas as outras atividades corpóreas, para ele não existe miséria material.

Oskamatus kehaliste vajaduste, nagu söömine, magamine, kaitsmine ja paaritumine, rahuldamisel piiri pidada, võib takistada arengut jooga praktiseerimises. Mis puutub söömisse, siis saab seda reguleerida, süües ainult prasādamit, pühitsetud toitu. Jumal Kṛṣṇale võib „Bhagavad-gītā" (9.26) kinnituste kohaselt pakkuda aedvilju, õisi, puuvilju, teravilju, piima jms. Sel viisil hoidub Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene automaatselt enese rahuldamiseks valmistatud ning kire ja teadmatuse guṇasse kuuluvast toidust. Mis puutub magamisse, siis on Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene alati valmis täitma oma kohustusi Kṛṣṇa teadvuses, ning seetõttu peetakse igat üleliigset magamisele kulutatud hetke suureks kaotuseks. Avyartha-kālatvam – Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei suuda elada ühtegi minutit Jumalat teenimata. Seepärast piirdub ta minimaalse unega. Eeskujuks selles suhtes on Śrīla Rūpa Gosvāmī, kes oli alati hõivatud Kṛṣṇa teenimisega, ning kes ei maganud kunagi üle kahe tunni, vahel aga veelgi vähem. Ṭhākura Haridāsa ei söönud isegi mitte prasādamit ega maganud hetkegi enne, kui ta oli korranud palvehelmestel Jumala nimesid kolmsada tuhat korda, mis oli tema igapäevane norm. Mis puutub töösse, siis ei tee Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene midagi, mis ei teeniks Kṛṣṇa huve, ning seeläbi on töö alati allutatud regulatsioonile ning puhas meelte rahuldamisest. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei luba enesele mitte mingeid meelelisi naudinguid ning seega ei luba ta endale ka materiaalset jõudeaega. Ning kuna tema töö, kõne, uni, ärkvelolek ja kõik teised kehalised tegevused on allutatud regulatsioonile, ei saa ta ka kogeda materiaalseid kannatusi.