Skip to main content

VERSO 16

TEXT 16

Texto

Tekst

jñānena tu tad ajñānaṁ
yeṣāṁ nāśitam ātmanaḥ
teṣām āditya-vaj jñānaṁ
prakāśayati tat param
jñānena tu tad ajñānaṁ
yeṣāṁ nāśitam ātmanaḥ
teṣām āditya-vaj jñānaṁ
prakāśayati tat param

Sinônimos

Synonyms

jñānena — pelo conhecimento; tu — mas; tat — esse; ajñānam — ignorância; yeṣām — daqueles; nāśitam — é destruída; ātmanaḥ — da entidade viva; teṣām — deles; āditya-vat — como o Sol nascente; jñānam — conhecimento; prakāśayati — revela; tat param — consciência de Kṛṣṇa.

jñānena — teadmistega; tu — aga; tat — seda; ajñānam — teadmatust; yeṣām — kelle; nāśitam — hävitatakse; ātmanaḥ — elusolendi; teṣām — nende; āditya-vat — nagu tõusev päike; jñānam — teadmised; prakāśayati — avab; tat param — Kṛṣṇa teadvus.

Tradução

Translation

Quando, porém, a pessoa é iluminada com o conhecimento pelo qual a ignorância é destruída, então, seu conhecimento revela tudo, assim como o Sol ilumina tudo durante o dia.

Kui aga elusolend valgustub teadmistega, mis hävitavad teadmatuse, siis samamoodi nagu päikesevalguses ilmneb kõik tegelikul kujul, ilmneb talle kõik teadmiste valguses.

Comentário

Purport

Aqueles que se esqueceram de Kṛṣṇa com certeza devem estar confusos, mas aqueles que estão em consciência de Kṛṣṇa não estão nada confusos. No Bhagavad-gītā, afirma-se que sarvaṁ jñāna-plavena, jñānāgniḥ sarva-karmāṇi e na hi jñānena sadṛśam. O conhecimento é sempre tido em alta estima. E que conhecimento é este? Consegue conhecimento perfeito quem se rende a Kṛṣṇa, como se diz no Sétimo Capítulo, verso 19: bahūnāṁ janmanām ante jñānavān māṁ prapadyate. Depois de passar por muitos e muitos nascimentos, quando alguém com conhecimento perfeito se rende a Kṛṣṇa, ou quando alcança a consciência de Kṛṣṇa, então, tudo lhe é revelado, assim como, durante o dia, tudo é revelado pelo Sol. O ser vivo se confunde de muitas maneiras. Por exemplo, quando, descaradamente julga ser Deus, ele na verdade cai na última armadilha da ignorância. Se o ser vivo é Deus, então como pode se deixar confundir pela ignorância? Será que Deus Se deixa confundir pela ignorância? Sendo assim, então a ignorância, ou Satã, é maior do que Deus. O verdadeiro conhecimento pode ser obtido de alguém que esteja em perfeita consciência de Kṛṣṇa. Portanto, é necessário procurar semelhante mestre espiritual genuíno, e, sob sua orientação, aprender o que é a consciência de Kṛṣṇa, pois a consciência de Kṛṣṇa na certa afastará toda a ignorância, assim como o Sol afasta a escuridão. Mesmo que alguém talvez tenha pleno conhecimento de que não é este corpo mas sim transcendental ao corpo, ainda assim, talvez ele não consiga discriminar entre a alma e a Superalma. No entanto, ele poderá conhecer tudo muito bem se tiver o cuidado de abrigar-se no mestre espiritual perfeito, realmente consciente de Kṛṣṇa. A pessoa pode conhecer Deus e sua relação com Deus somente quando ela de fato encontra um representante de Deus. Um representante de Deus jamais afirma ser Deus, embora receba todo o respeito que em geral se presta a Deus porque ele tem conhecimento acerca de Deus. Deve-se aprender a distinção entre Deus e a entidade viva. Portanto, no Segundo Capítulo (2.12), o Senhor Śrī Kṛṣṇa afirmou que cada ser vivo é uma entidade individual e que o Senhor também é um indivíduo. Todos eles foram indivíduos no passado, são indivíduos no presente, e continuarão sendo indivíduos no futuro, mesmo após a liberação. De noite na escuridão, vemos tudo como uma coisa só, mas de dia, quando o Sol aparece, vemos tudo em sua verdadeira identidade. Identidade com individualidade na vida espiritual é conhecimento verdadeiro.

Need, kes on unustanud Kṛṣṇa, on kahtlemata suures segaduses, kuid Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimese rahu ei häiri miski. „Bhagavad-gītās" on värsid sarvaṁ jñāna-plavena jñānāgniḥ sarva-karmāṇi ning na hi jñānena sadṛśam. Teadmisi hinnatakse alati kõrgelt. Ning milles seisnevad teadmised? Täiuslike teadmisteni jõuavad need, kes alistuvad Kṛṣṇale. Seda kinnitatakse seitsmenda peatüki üheksateistkümnendas värsis: bahūnāṁ janmanām ante jñānavān māṁ prapadyate. Kui elusolend alistub pärast paljusid sünde Kṛṣṇale, omades täiuslikke teadmisi, ehk teisisõnu öeldes, kui ta saavutab Kṛṣṇa teadvuse, siis ilmub talle kõik selgelt nähtavale justnagu kõik saab nähtavaks päikesevalguses. Elusolend on segadusse aetud mitmel moel. Näiteks, kui ta peab end järelemõtlematult Jumalaks, siis langeb ta teadmatuse kõige viimasesse lõksu. Kui elusolend oleks Jumal, kuidas saaks ta siis olla teadmatusest segadusse aetud. Kas ka Jumal on teadmatusest segadusse aetav? Kui see nii oleks, tähendaks see, et teadmatus või Saatan on võimsam kui Jumal. Tõelisi teadmisi saab omandada inimeselt, kes viibib täielikult Kṛṣṇa teadvuses. Seepärast tuleb otsida sellist autoriteetset vaimset õpetajat ning tema juhendamise all õppida, milles Kṛṣṇa teadvus seisneb, sest Kṛṣṇa teadvus hävitab kogu teadmatuse, nii nagu päikesevalgus hävitab kogu pimeduse. Ehkki inimene võib teada, et ta ei ole mitte keha, vaid kehast kõrgemal seisev, ei pruugi ta olla võimeline eraldama hinge ja Ülihinge. Ometigi võib ta jõuda teadmiste täiuseni, kui ta leiab varjupaiga täiuslikult Kṛṣṇa teadvuses viibiva autoriteetse vaimse õpetaja juures. Jumalat ning oma suhet Jumalaga on võimalik mõista ainult Jumala esindajaga kohtudes. Jumala esindaja ei kuuluta end kunagi Jumalaks, kuigi teda austatakse Jumala kombel, sest ta omab teadmisi Jumalast. Tuleb mõista erinevust Jumala ning elusolendi vahel. Jumal Śrī Kṛṣṇa kinnitas teises peatükis (2.12), et nii iga elusolend kui ka Jumal on indiviidid. Nad on olnud seda minevikus, on olevikus ja jäävad olema tulevikus, ka pärast vabanemiseni jõudmist. Öösel ei suuda me pimeduses midagi eristada, kuid päeval näeme me päikesevalguses asjade tegelikku olemust. Tõeline teadmine tähendab mõistmist, et individuaalsus säilib ka vaimses elus.