Skip to main content

VERSO 1

TEXT 1

Texto

Tekst

arjuna uvāca
sannyāsaṁ karmaṇāṁ kṛṣṇa
punar yogaṁ ca śaṁsasi
yac chreya etayor ekaṁ
tan me brūhi su-niścitam
arjuna uvāca
sannyāsaṁ karmaṇāṁ kṛṣṇa
punar yogaṁ ca śaṁsasi
yac chreya etayor ekaṁ
tan me brūhi su-niścitam

Sinônimos

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna disse; sannyāsam — renúncia; karmaṇām — de todas as atividades; kṛṣṇa — ó Kṛṣṇa; punaḥ — de novo; yogam — serviço devocional; ca — também; śaṁsasi — está louvando; yat — qual; śreyaḥ — é mais benéfico; etayoḥ — destes dois; ekam — um; tat — esse; me — a mim; brūhi — diga, por favor; su-niścitam — definitivamente.

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; sannyāsam — loobumust; karmaṇām — kõikidest tegevustest; kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; punaḥ — taas; yogam — pühendunud teenimist; ca — samuti; śaṁsasi — kiidad; yat — milline; śreyaḥ — on kasulikum; etayoḥ — neist kahest; ekam — üks; tat — seda; me — mulle; brūhi — palun ütle; su-niścitam — lõplikult.

Tradução

Translation

Arjuna disse: Ó Kṛṣṇa, primeiro Você me pede que renuncie ao trabalho, e aí passa a recomendar o trabalho com devoção. Você poderia agora, por favor, me dizer definitivamente qual dos dois é mais benéfico?

Arjuna ütles: Oo, Kṛṣṇa, esmalt palud Sa mul tööst loobuda ning nüüd soovitad Sa taas pühendumusega töötada. Kas Sa, palun, ütleksid nüüd lõplikult, milline neist kahest toimimisviisist on kasulikum?

Comentário

Purport

Neste Quinto Capítulo do Bhagavad-gītā, o Senhor diz que o trabalho em serviço devocional é melhor do que a especulação mental árida. O serviço devocional é mais fácil do que esta porque, sendo de natureza transcendental, pode livrar a pessoa de qualquer reação. No Segundo Capítulo, foram explicados o conhecimento preliminar acerca da alma e o seu enredamento no corpo material. Nele também foi explicado como livrar-se deste aprisionamento material através da buddhi-yoga, ou serviço devocional. No Terceiro Capítulo, foi explicado que a pessoa situada na plataforma de conhecimento já não tem deveres a cumprir. E no Quarto Capítulo, o Senhor disse a Arjuna que todas as espécies de trabalho sacrificatório culminam em conhecimento. Entretanto, no final do Quarto Capítulo, o Senhor aconselhou que Arjuna levantasse e lutasse, estando situado em conhecimento perfeito. Por isso, ao enfatizar a importância de ambos, do trabalho em devoção e da inação em conhecimento, Kṛṣṇa deixou Arjuna perplexo e confundiu sua determinação. Arjuna entende que a renúncia com conhecimento envolve a cessação de todas as espécies de trabalho executado como atividades sensoriais. Mas se alguém executa trabalho em serviço devocional, então, como admitir que houve cessação do trabalho? Em outras palavras, ele pensa que sannyāsa, ou renúncia com conhecimento, deve ser inteiramente livre de todos os tipos de atividade, pois lhe parece que trabalho e renúncia são incompatíveis. Aparentemente, ele não compreendeu que o trabalho com conhecimento pleno não produz uma reação e portanto é o mesmo que inação. Por isso, ele pergunta se deve parar de trabalhar completamente ou se deve trabalhar com conhecimento pleno.

„Bhagavad-gītā" käesolevas, viiendas peatükis lausub Jumal, et pühendunud teenimisena sooritatav töö on parem kui kuiv spekuleerimine mõistuse tasandil. Pühendunud teenimine on seejuures ka lihtsam, sest olles transtsendentaalne, vabastab see elusolendi tema tegude järelmõjudest. Teises peatükis anti sissejuhatavad teadmised hingest ja tema sattumisest materiaalse keha köidikuisse. Sealsamas kirjeldati ka seda, kuidas pääseda välja sellest materiaalse eksistentsi puurist buddhi-jooga ehk pühendunud teenimise abil. Kolmandas peatükis selgitati, et inimene, kes asub teadmiste tasandil, ei pea enam täitma mingeid kohustusi. Neljandas peatükis rääkis Jumal Arjunale, et kõikvõimalikud ohverdused kulmineeruvad teadmistes. Neljanda peatüki lõpus soovitas aga Jumal ometigi Arjunale üles tõusta ja võidelda, omades täiuslikke teadmisi. Sedasi, rõhutades samal ajal nii pühendumusliku töö kui ka teadmistele tugineva tegevusetuse olulisust, on Kṛṣṇa Arjuna segadusse ajanud ning Arjuna ei suuda enam ühest otsust vastu võtta. Arjuna mõistab, et teadmistele tuginev loobumus hõlmab kogu meeleliste tegevustena sooritatava töö lõpetamist. Ent kui pühendunud teenimisena tehakse tööd, kuidas on siis võimalik tööst loobuda? Teisisõnu väljendudes arvab ta, et sannyāsa ehk teadmistele tuginev loobumine tähendab kõikide tegevuste lõpetamist, sest töö ja loobumus näivad talle ühitamatud. Näib, et ta ei ole mõistnud, et täielikel teadmistel tuginev töö ei oma järelmõjusid ning on seepärast samaväärne tegevusetusega. Seepärast küsib Arjuna Kṛṣṇalt, kas ta peaks tööst täielikult loobuma või töötama täielikele teadmistele toetudes.