Skip to main content

VERSO 15

TEXT 15

Texto

Tekst

karma brahmodbhavaṁ viddhi
brahmākṣara-samudbhavam
tasmāt sarva-gataṁ brahma
nityaṁ yajñe pratiṣṭhitam
karma brahmodbhavaṁ viddhi
brahmākṣara-samudbhavam
tasmāt sarva-gataṁ brahma
nityaṁ yajñe pratiṣṭhitam

Sinônimos

Synonyms

karma — trabalho; brahma — dos Vedas; udbhavam — produzido; viddhi — você deve saber; brahma — os Vedas; akṣara — do Brahman Supremo (a Personalidade de Deus); samudbhavam — diretamente manifestados; tasmāt — portanto; sarva-gatam — onipenetrante; brahma — transcendência; nityam — eternamente; yajñe — em sacrifício; pratiṣṭhitam — situada.

karma — töö; brahma — „Vedadest"; udbhavam — loodud; viddhi — sa pead teadma; brahma — „Vedad"; akṣara — Kõigekõrgemast Brahmanist (Jumala Isiksusest); samudbhavam — otseselt avaldunud; tasmāt — seepärast; sarva-gatam — kõikeläbiv; brahma — transtsendentsus; nityam — igavesti; yajñe — ohverduses; pratiṣṭhitam — paiknev.

Tradução

Translation

Atividades reguladas são prescritas nos Vedas, e os Vedas manifestam-se diretamente da Suprema Personalidade de Deus. Por conseguinte, a Transcendência onipenetrante situa-Se eternamente nos atos de sacrifício.

„Vedad", mis on avaldunud otseselt Jumala Kõrgeimast Isiksusest, näevad ette reguleeritud tegevusi. Järelikult viibib kõikeläbiv Transtsendentsus igavesti kõikides ohverdustes.

Comentário

Purport

Este verso explica de maneira mais explícita o yajñārtha-karma, ou a necessidade de trabalho somente para a satisfação de Kṛṣṇa. Se queremos trabalhar para a satisfação do yajña-puruṣa, Viṣṇu, então é no Brahman, ou nos Vedas transcendentais, que devemos procurar nossa forma de trabalho. Os Vedas são, portanto, códigos que nos instruem sobre o trabalho. Qualquer atividade executada sem a direção dos Vedas é chamada vikarma, ou trabalho desautorizado ou pecaminoso. Portanto, devemos sempre aceitar a instrução dos Vedas para nos salvarmos da reação do trabalho. Assim como na vida corriqueira a pessoa deve trabalhar sob a direção do Estado, da mesma forma, ela deve trabalhar sob a direção do Estado supremo do Senhor. Estas orientações contidas nos Vedas manifestam-se diretamente da respiração da Suprema Personalidade de Deus. Afirma-se que asya mahato bhūtasya niśvasitam etad yad ṛg-vedo yajur-vedaḥ sāma-vedo ’tharvāṅgirasaḥ. “Todos os quatro Vedas — a saber, o Ṛg Veda, o Yajur Veda, o Sāma Veda e o Atharva Veda — emanam da respiração da grandiosa Personalidade de Deus.” (Bṛhad-āraṇyaka Upaniṣad 4.5.11) O Senhor, sendo onipotente, pode falar ao respirar o ar, pois, como se confirma no Brahma-saṁhitā, o Senhor tem a onipotência de executar, através de cada um de Seus sentidos, as ações de todos os outros sentidos. Em outras palavras, o Senhor pode falar através de Sua respiração e pode fecundar com os olhos. De fato, diz-se que Ele lançou Seu olhar sobre a natureza material e assim gerou todas as entidades vivas. Depois de criar ou fecundar as almas condicionadas no ventre da natureza material, Ele deixou na sabedoria védica as instruções pelas quais estas almas condicionadas podem voltar ao lar, voltar ao Supremo. Devemos sempre lembrar-nos de que as almas condicionadas na natureza material estão todas ávidas de prazer material. Mas as instruções védicas são apresentadas de forma que a pessoa consiga satisfazer seus desejos pervertidos, e, tendo acabado seu presumível prazer, ela possa então voltar para Deus. Esta é uma oportunidade concedida às almas condicionadas para que elas alcancem a liberação; portanto, as almas condicionadas devem tentar seguir o processo de yajña, tornando-se conscientes de Kṛṣṇa. Mesmo aqueles que não seguiram os preceitos védicos podem adotar os princípios da consciência de Kṛṣṇa, e isto substituirá a execução dos yajñas védicos, ou karmas.

Selles värsis väljendatakse veelgi selgemalt yajñārtha-karmat ehk vajadust töötada üksnes Kṛṣṇa rahuldamiseks. Ning kui me peame töötama yajña-puruṣa, Viṣṇu rahuldamiseks, peame me leidma selleks juhendusi Brahmanist ehk transtsendentaalsetest „Vedadest". „Vedad" on seega töö suunamise seadustik. Kõike, mida sooritatakse ilma „Vedade" juhenduseta, nimetatakse vikarmaks ehk ebaautoriteetseks või patuseks tegevuseks. Seepärast, pääsemaks oma tegude järelmõjudest, tuleb alati toimida „Vedade" juhenduste kohaselt. Täpselt samamoodi nagu inimesel tuleb oma igapäevaelus järgida riigi seadusi, tuleb järgida ka kõrgeima, Jumala riigi seadusi. Need seadused on kirjas „Vedades", mis avaldusid Jumala Kõrgeima Isiksuse hingusest. Pühakirjades öeldakse: asya mahato bhūtasya niśvasitam etad yad ṛg-vedo yajur-vedaḥ sāma-vedo 'tharvāṅgirasaḥ. „Neli „Vedat" – nimelt „Ṛg Veda", „Yajur Veda", „Sāma Veda" ja „Atharva Veda" – on kõik avaldunud Jumala Isiksuse hingusest." („Bṛhad-āraṇyaka Upaniṣad" 4.5.11) Jumal, kes on kõikvõimas, võib rääkida õhku välja hingates, sest, nagu kinnitatakse „Brahma-saṁhitās", Jumal on kõikvõimas, täites ühe oma meele abil kõikide teiste meelte funktsioone. Teisisõnu öeldes võib Jumal rääkida Oma hingusega ning viljastada Oma silmadega. Seda kinnitab tõsiasi, et Ta sigitas kõik elusolendid, heites vaid korraks pilgu materiaalsele loodusele. Ja olles loonud ning eostanud tingimustest sõltuvad hinged materiaalse looduse üsas, andis Ta vedatarkuste näol ka juhendused, kuidas need tingimustest sõltuvad hinged saavad tulla tagasi koju, tagasi Jumala juurde. Me ei tohi unustada, et kõik materiaalses looduses viibivad tingimustest sõltuvad hinged ihaldavad materiaalseid naudinguid. Vedakirjanduses antakse juhendusi nii, et inimesel oleks võimalik rahuldada oma väärastunud ihasid ning olles lõpetanud sellise niinimetatud nautimise, pöörduda tagasi Jumala juurde. See on tingimustest sõltuvate hingede võimalus saavutada vabanemine ning seepärast peavad nad püüdma järgida yajña protsessi, tõustes Kṛṣṇa teadvuse tasandile. Isegi need, kes ei ole järginud vedakirjanduse ettekirjutusi, võivad võtta omaks Kṛṣṇa teadvuse põhimõtted, mis asendavad vedalikke yajñasid ehk karmasid.