VERSO 32
TEXT 32
Texto
Tekst
svarga-dvāram apāvṛtam
sukhinaḥ kṣatriyāḥ pārtha
labhante yuddham īdṛśam
svarga-dvāram apāvṛtam
sukhinaḥ kṣatriyāḥ pārtha
labhante yuddham īdṛśam
Sinônimos
Synonyms
yadṛcchayā — iseenesest; ca — samuti; upapannam — jõudsid; svarga — taevalike planeetide; dvāram — uks; apāvṛtam — pärani lahti; sukhinaḥ — väga õnnelikud; kṣatriyāḥ — kuningliku suguvõsa liikmed; pārtha — oo, Pṛthā poeg; labhante — saavutavad; yuddham — sõda; īdṛśam — sedasi.
Tradução
Translation
Ó Pārtha, felizes são os kṣatriyas a quem aparece esta oportunidade de lutar, abrindo-lhes as portas dos planetas celestiais.
Oo, Pārtha, õnnelikud on kṣatriyad, kellele sellised lahinguvõimalused tulevad kätte palumata, avades neile taevalike planeetide uksed.
Comentário
Purport
Como supremo mestre do mundo, o Senhor Kṛṣṇa condena a atitude de Arjuna, que disse: “Não vejo benefício algum nesta luta. Ela proporcionará a habitação perpétua no inferno”. Essas afirmações de Arjuna deviam-se apenas à ignorância. Ele queria tornar-se não-violento no cumprimento de seu dever específico. Para um kṣatriya, estar no campo de batalha e praticar não-violência é filosofia de tolos. No Parāśara-smṛti, ou códigos religiosos elaborados por Parāśara, o grande sábio que é o pai de Vyāsadeva, afirma-se:
Maailma suurim õpetaja, Jumal Kṛṣṇa, mõistis hukka Arjuna seisukoha, mis kõlas: „Ma ei näe, et sellest lahingust võiks sündida midagi head. Selle tagajärjel peaksin ma igaveseks ajaks põrgusse minema." Arjuna sellised arvamused tulenesid vaid tema teadmatusest. Ta tahtis oma eriomaste kohustuste täitmisel ajada läbi vägivallata. Kuid kṣatriya jaoks on lahinguväljal seistes vägivallast loobumine rumaluse filosoofia. „Parāśara-smṛtis", religioosses koodeksis, mis on Parāśara, suure targa ja Vyāsadeva isa poolt koostatud, kinnitatakse:
śastra-pāṇiḥ pradaṇḍayan
nirjitya para-sainyādi
kṣitiṁ dharmeṇa pālayet
śastra-pāṇiḥ pradaṇḍayan
nirjitya para-sainyādi
kṣitiṁ dharmeṇa pālayet
“É dever do kṣatriya proteger os cidadãos de todas as espécies de dificuldades, e por esta razão há casos apropriados em que ele tem de aplicar a violência para manter a lei e a ordem. Portanto, a ele compete vencer os soldados dos reis inimigos, e assim, com princípios religiosos, ele deve governar o mundo.”
„Kṣatriya kohuseks on kaitsta elanikkonda kõikvõimalikes raskustes ning sel eesmärgil tuleb tal õigluse ja seaduslikkuse nimel vajadusel ka vägivalda rakendada. Seepärast tuleb tal alistada vaenulike kuningate sõdalased ning valitseda maailma religioossetest printsiipidest lähtuvalt."
Considerando todos os aspectos, Arjuna não tinha razão de evitar a luta. Se vencesse os inimigos, desfrutaria do reino; e se morresse na batalha, iria elevar-se aos planetas celestiais, cujas portas estavam escancaradas para ele. A luta seria vantajosa para ele em ambos os casos.
Kaaludes kõiki argumente, polnud Arjunal mingit põhjust võitlemisest keeldumiseks. Alistades oma vaenlased, saaks ta nautida kuningriiki ning kui ta peaks lahingus hukkuma, tõuseks ta taevalikele planeetidele, mille uksed olid talle pärani valla. Mõlemal juhul saaks ta võitlemisest ainult kasu.