Skip to main content

VERSO 26

TEXT 26

Texto

Tekst

atha cainaṁ nitya-jātaṁ
nityaṁ vā manyase mṛtam
tathāpi tvaṁ mahā-bāho
nainaṁ śocitum arhasi
atha cainaṁ nitya-jātaṁ
nityaṁ vā manyase mṛtam
tathāpi tvaṁ mahā-bāho
nainaṁ śocitum arhasi

Sinônimos

Synonyms

atha — se, porém; ca — também; enam — esta alma; nitya-jātam — sempre nascida; nityam — para sempre; — ou; manyase — pensa assim; mṛtam — morta; tathā api — mesmo assim; tvam — você; mahā-bāho — ó pessoa de braços poderosos; na — nunca; enam — a alma; śocitum — lamentar; arhasi — merece.

atha — kui, ometigi; ca — samuti; enam — see hing; nitya-jātam — alati sündinud; nityam — igavesti; — või; manyase — sa arvad nii; mṛtam — surnud; tathā api — ikkagi; tvam — sina; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; na — mitte kunagi; enam — hinge üle; śocitum — hädaldama; arhasi — väärid.

Tradução

Translation

Se, no entanto, você pensa que a alma [ou os sintomas de vida] sempre nasce e morre para sempre, ainda assim, voce não tem razão para lamentar, ó pessoa de braços poderosos.

Ja isegi siis, oo, tugevakäeline, kui sa arvad, et hing [või elu tunnused] sünnib alati ja sureb igavesti, pole sul ikkagi põhjust muretsemiseks.

Comentário

Purport

Existe sempre uma classe de filósofos, muito parecida com os budistas, que não acredita que a alma possa existir separada do corpo. Quando o Senhor Kṛṣṇa falou o Bhagavad-gītā, parece que esses filósofos existiam, e eles eram conhecidos como lokāyatikas e vaibhāṣikas. Esses filósofos sustentam que os sintomas de vida ocorrem quando a combinação material atinge certa maturidade. O cientista materialista moderno e os filósofos materialistas também têm esse mesmo pensamento. Segundo eles, o corpo é uma combinação de elementos físicos, e a certa altura os sintomas de vida desenvolvem-se através da interação dos elementos físicos e químicos. A ciência antropológica baseia-se nessa filosofia. Atualmente, muitas pseudo-religiões — que agora viraram moda nos Estados Unidos — também estão aderindo a essa filosofia, bem como às seitas budistas niilistas não-devocionais.

Alati eksisteerib üks kategooria budismile küllalt lähedast õpetust esindavaid filosoofe, kes ei usu kehast lahusseisva hinge eksistentsi. Käesolevast värsist ilmneb, et kui Jumal Kṛṣṇa jutustas „Bhagavad-gītāt", olid sellised filosoofid olemas ning neid tunti kui lokāyatikaid ja vaibhāṣikaid. Sellised filosoofid väidavad, et elu saab võimalikuks teatavate materiaalsete elementide sobiva kombinatsiooni tulemusena. Ka kaasaegsed materialistlikult meelestatud teadlased ja filosoofid arvavad samamoodi. Nende kinnituste kohaselt on keha füüsiliste elementide kombinatsioon ning teatud hetkel ilmnevad selles füüsiliste ja keemiliste elementide koostoimel elu tunnused. Antropoloogia põhineb sellisel filosoofial. Käesoleval ajal on Ameerikas populaarseks saamas mitmed pseudoreligioonid, mis kõrvuti nihilistlike mittepühendumuslike budistlike sektidega samuti seda filosoofiat toetavad.

Mesmo que Arjuna não acreditasse na existência da alma — como na filosofia vaibhāṣika —, não havia motivo para lamentação. Ninguém lamenta a perda de determinada quantidade de substâncias químicas e pára de cumprir seu dever prescrito. Por outro lado, na ciência moderna e na atividade bélica científica, gastam-se tantas toneladas de produtos químicos para conseguir a vitória sobre o inimigo. Segundo a filosofia vaibhāṣika, a presumível alma ou ātmā desaparece quando se dá a deterioração do corpo. Logo, em qualquer caso, quer aceitasse a conclusão védica segundo a qual existe uma alma atômica, quer não acreditasse na existência da alma, Arjuna não tinha razão para lamentar-se. Segundo essa teoria, já que existem tantas entidades vivas sendo geradas da matéria a cada momento, e tantas delas estão perecendo a cada momento, não é preciso ficar atormentado com esses incidentes. Se não houvesse o renascimento da alma, Arjuna não teria razão para temer as reações pecaminosas decorrentes do fato de ele matar seu avô e seu mestre. Mas ao mesmo tempo, Kṛṣṇa sarcasticamente chama Arjuna de mahā-bāhu, pessoa de braços poderosos, porque, de Sua parte, Ele não aceitava a teoria dos vaibhāṣikas, que rejeita a sabedoria védica. Como kṣatriya, Arjuna pertencia à cultura védica, e a ele convinha continuar seguindo-lhe os princípios.

Isegi juhul, kui Arjuna oleks vaibhāṣika filosoofi kombel keeldunud uskumast hinge olemasolusse, poleks tal ikkagi olnud muretsemiseks mingit põhjust. Keegi ei muretse suvalise keemiliste ainete kogumi pärast sedavõrd, et loobuda oma kohustuste täitmisest. Samal ajal raiskab kaasaegne teadus ja sõjatööstus vastase üle võidu saamiseks tonnide kaupa kemikaale. Vaibhāṣika filosoofia kohaselt hävib niinimetatud hing ehk ātmā keha hävimisega. Seega, olenemata sellest, kas Arjuna oleks aktsepteerinud vedakirjanduse järeldust, et hing on aatomisuurune osake või poleks ta uskunud hinge eksistentsi, ei oleks tal ikkagi olnud põhjust muretsemiseks. Vastavalt viimasele teooriale tekib mateeriast igal hetkel lugematul hulgal elusolendeid, samamoodi nagu neid igal hetkel lugematul hulgal kaob, mistõttu pole seda teooriat tunnistades mingit põhjust taoliste sündmuste pärast muretseda. Kui hing ei teeks läbi uusi sünde, poleks Arjunal ka mingit põhjust karta oma patuste tegude, nagu seda on oma vanaisa ja õpetaja tapmine, järelmõjusid. Kuid samal ajal pöördus Kṛṣṇa Arjuna poole siiski sarkastiliselt nimega mahā-bāhu ehk tugevakäeline, sest vähemalt Kṛṣṇa ei aktsepteerinud vaibhāṣikate teooriat, mis on vastuolus vedalike tarkustega. Kṣatriyana kuulus Arjuna vedalike kultuuritraditsioonidega ühiskonda, mis kohustas teda järgima selle printsiipe.