Skip to main content

VERSO 20

TEXT 20

Texto

Tekst

na jāyate mriyate vā kadācin
nāyaṁ bhūtvā bhavitā vā na bhūyaḥ
ajo nityaḥ śāśvato ’yaṁ purāṇo
na hanyate hanyamāne śarīre
na jāyate mriyate vā kadācin
nāyaṁ bhūtvā bhavitā vā na bhūyaḥ
ajo nityaḥ śāśvato ’yaṁ purāṇo
na hanyate hanyamāne śarīre

Sinônimos

Synonyms

na — nunca; jāyate — nasce; mriyate — morre; — ou; kadācit — em tempo algum (passado, presente ou futuro); na — nunca; ayam — este; bhūtvā — tendo vindo a existir; bhavitā — virá a ser; — ou; na — não; bhūyaḥ — ou está de novo vindo a ser; ajaḥ — não nascido; nityaḥ — eterno; śāśvataḥ — permanente; ayam — este; purāṇaḥ — o mais velho; na — nunca; hanyate — é morto; hanyamāne — sendo morto; śarīre — o corpo.

na — mitte kunagi; jāyate — sünnib; mriyate — sureb; — ei; kadācit — kunagi (minevikus, olevikus, tulevikus); na — mitte kunagi; ayam — see; bhūtvā — olles sündinud; bhavitā — saab olema; — või; na — ei; bhūyaḥ — või saab taas kord olema; ajaḥ — sündimatu; nityaḥ — igavene; śāśvataḥ — püsiv; ayam — see; purāṇaḥ — vanim; na — mitte kunagi; hanyate — on tapetud; hanyamāne — olles tapetud; śarīre — keha.

Tradução

Translation

Para a alma, em tempo algum existe nascimento ou morte. Ela não passou a existir, não passa a existir e nem passará a existir. Ela é não nascida, eterna, sempre-existente e primordial. Ela não morre quando o corpo morre.

Hinge jaoks ei eksisteeri sündi ega surma. Ta ei ole kunagi sündinud, ta ei sünni ega saa kunagi sündima. Ta on algne, sündimatu, igavene ja alati eksisteeriv. Keha surres jääb hing ikka elama.

Comentário

Purport

Qualitativamente, a pequena parte atômica fragmentária do Espírito Supremo é una com o Supremo. Ao contrário do que se passa com o corpo, ela não sofre mudanças. Às vezes, a alma é chamada estável, ou kūṭa-stha. O corpo está sujeito a seis tipos de transformações. Ele nasce do ventre do corpo da mãe, permanece por algum tempo, cresce, produz alguns efeitos, definha gradualmente, e acaba caindo no esquecimento. A alma, entretanto, não passa por essas mudanças. A alma não nasce, porém, como aceita um corpo material, o corpo nasce. A alma não nasce nesta ocasião, e a alma não morre. Tudo o que nasce também morre. E porque não tem nascimento, a alma, portanto, não tem passado, presente ou futuro. Ela é eterna, sempre-existente e primordial — isto é, não há na história indício de quando foi que ela veio a existir. Com base no corpo, buscamos a história do nascimento, etc., da alma. Ao contrário do corpo, a alma jamais fica velha. É por isso que os assim chamados anciãos sentem que existem com o mesmo alento de sua infância ou juventude. As mudanças do corpo não afetam a alma. A alma não se deteriora como uma árvore, ou alguma entidade material. Tampouco tem a alma algum subproduto. Os subprodutos do corpo, a saber, os filhos, são também almas individuais diferentes, que, devido ao corpo, aparecem como filhos de um homem em particular. O corpo se desenvolve devido à presença da alma, mas a alma não tem ramificações nem sofre mudanças. Portanto, a alma está livre das seis mudanças corpóreas.

Väike aatomisuurune Kõigekõrgema Hinge osake on omadustelt Kõigekõrgemaga samane. Ta ei allu mingitele muutustele, nagu seda teeb keha. Mõnikord nimetatakse hinge kūṭa-sthaks ehk püsivaks. Keha allub kuut liiki muutustele. Ta sünnib emaüsast, kasvab, eksisteerib teatud aja jooksul, loob järglased, seejärel kärbub ning lõpuks vajub unustusse. Hing aga ei läbi selliseid muutusi. Hing pole kunagi sündinud. Siis, kui ta omandab materiaalse keha, toimub keha sünd, kuid see pole mitte hinge sünd ning samamoodi ei ole hilisem surm mitte hinge surm. Kõik, mis on sündinud, kord ka sureb. Ent kuna hing pole kunagi sündinud, ei eksisteeri tema jaoks ka ei minevikku, olevikku ega tulevikku. Ta on algne, igavene ja alati eksisteeriv – ajaloost pole võimalik leida mingit jälge hetkest, millal hing oleks sündinud. Vaid kehaliste arusaamade mõju all otsime me ka hinge sündimise hetke jms. Erinevalt kehast ei vanane hing kunagi. Seepärast võibki näiliselt vana inimene tunda endas samasugust eluvaimu kui nooruses. Kehalised muutused hinge ei mõjuta. Hing ei kuiva nagu puu või kõik, mis materiaalne. Hingel pole ka järglasi. Keha järeltulijad, lapsed, on samuti erinevad individuaalsed hinged ning vaid keha omandamise tõttu näib, nagu nad oleksid kellegi lapsed. Keha areneb hinge kohaloleku tõttu, kuid hing ise ei muutu ega oma järglasi. Seega ei allu hing kuuele kehale omasele muutusele.

No Kaṭha Upaniṣad (1.2.18), também encontramos uma passagem semelhante, que diz:

„Kaṭha Upaniṣadist" (1.2.18) leiame me käesoleva värsiga sarnase lõigu, mis kõlab järgmiselt:

na jāyate mriyate vā vipaścin
nāyaṁ kutaścin na babhūva kaścit
ajo nityaḥ śāśvato ’yaṁ purāṇo
na hanyate hanyamāne śarīre
na jāyate mriyate vā vipaścin
nāyaṁ kutaścin na babhūva kaścit
ajo nityaḥ śāśvato ’yaṁ purāṇo
na hanyate hanyamāne śarīre

O teor e significado deste verso e desta passagem do Bhagavad-gītā são os mesmos, mas aqui neste verso há uma palavra especial, vipaścit, que significa erudito ou conhecedor.

Selle värsi mõte on sama, mis käsitletaval „Bhagavad-gītā" värsilgi, kuid siin kasutatakse üht tähtsat sõna, nimelt vipaścit, mis tähendab „õpetatud" või „teadmisi omav".

A alma é cheia de conhecimento, ou sempre cheia de consciência. Logo, consciência é sintoma da alma. Mesmo que alguém não encontre a alma dentro do coração, onde ela está situada, ainda assim, ele pode se dar conta da presença da alma pela simples presença da consciência. Às vezes, devido às nuvens ou por alguma outra razão, não vemos o Sol no céu, mas sempre há alguma claridade, e portanto temos a convicção de que é dia. Logo que há uma réstia de luz no céu de manhã cedo, podemos compreender que o Sol está no céu. Similarmente, encontramos consciência em todos os corpos — seja homem, ou animal — e assim podemos entender a presença da alma. Esta consciência da alma é, porém, diferente da consciência do Supremo porque a consciência suprema conhece tudo— passado, presente e futuro. A alma individual tende a esquecer-se da sua situação espiritual. Ao esquecer-se de sua verdadeira natureza, ela obtém instrução e iluminação nas lições superiores de Kṛṣṇa. Mas Kṛṣṇa não é como a alma que vive no esquecimento. Se Ele fosse assim, os ensinamentos que Kṛṣṇa transmitiu no Bhagavad-gītā seriam inúteis.

Hing on täis teadmisi, alati täit teadvust omav. Seega on teadvus hinge kohaloleku tunnus. Isegi kui inimene ei taju hinge oma südames, võib ta tema kohalolu mõista juba ainuüksi teadvuse olemasolu põhjal. Mõnikord ei näe me taevas päikest, kuna selle on kinni katnud pilved või on selleks mõni muu põhjus, kuid päikesevalgus on ikkagi me ümber, ning me mõistame, et on päev. Niipea kui me märkame hommikul taevas valgust, teame, et päike on tõusnud. Samamoodi mõistame me hinge kohalolekut kõikides kehades, olgu see siis looma või inimese oma, kuna kõik elusolendid omavad teadvust. Hinge teadvus on Kõigekõrgema teadvusest aga siiski erinev, sest kõrgeim teadvus omab kõiki teadmisi – nii minevikust, olevikust kui ka tulevikust. Individuaalne hing on seevastu aldis unustama. Kui ta unustab oma tõelise looduse, omandab ta tarkuse ja valgustuse Kṛṣṇa ülimate õppetundide abil. Kṛṣṇa ei ole unustav hing. Kui see oleks nii, oleks Kṛṣṇa õpetused „Bhagavad-gītās" kasutud.

Há duas espécies de almas — a saber, a alma sob a forma de partícula diminuta (aṇu-ātmā) e a Superalma (vibhu-ātmā). O Kaṭha Upaniṣad (1.2.20) também confirma isto da seguinte maneira:

Hingi on kahesuguseid – nimelt eksisteerivad nii imeväike individuaalne hing (aṇu-ātmā) kui ka Ülihing (vibhu-ātmā). Ka seda kinnitatakse „Kaṭha Upaniṣadis" (1.2.20):

aṇor aṇīyān mahato mahīyān
ātmāsya jantor nihito guhāyām
tam akratuḥ paśyati vīta-śoko
dhātuḥ prasādān mahimānam ātmanaḥ
aṇor aṇīyān mahato mahīyān
ātmāsya jantor nihito guhāyām
tam akratuḥ paśyati vīta-śoko
dhātuḥ prasādān mahimānam ātmanaḥ

“Tanto a Superalma [Paramātmā] quanto a alma atômica [jīvātmā], situadas na mesma árvore do corpo, estão dentro do mesmo coração da entidade viva, e somente alguém que esteja livre de todos os desejos e lamentações materiais pode, pela graça do Supremo, compreender as glórias da alma.” Kṛṣṇa também é a fonte da Superalma, como se verá nos capítulos seguintes, e Arjuna é a alma atômica, que se esqueceu de sua verdadeira natureza; portanto, ele precisa ser iluminado por Kṛṣṇa, ou por Seu representante autêntico (o mestre espiritual).

„Nii Ülihing [Paramātmā] kui hingeaatom [jīvātmā] asetsevad samal keha puul ja samas elusolendi südames ning vaid see, kes on vabanenud kõikidest materiaalsetest soovidest ja muredest, on Kõigekõrgema armu läbi võimeline jõudma hinge suurepärasuse mõistmiseni." Kṛṣṇa on allikaks ka Ülihingele, nagu öeldakse järgmistes peatükkides ning Arjuna on aatomisuurune hing, kes on unustanud oma tõelise looduse. Seepärast vajab ta valgustamist Kṛṣṇa või Tema autoriteetse esindaja (vaimse õpetaja) poolt.