Skip to main content

VERSO 16

TEXT 16

Texto

Tekst

manaḥ-prasādaḥ saumyatvaṁ
maunam ātma-vinigrahaḥ
bhāva-saṁśuddhir ity etat
tapo mānasam ucyate
manaḥ-prasādaḥ saumyatvaṁ
maunam ātma-vinigrahaḥ
bhāva-saṁśuddhir ity etat
tapo mānasam ucyate

Sinônimos

Synonyms

manaḥ-prasādaḥ — satisfação da mente; saumyatvam — não tendo duplicidade para com os outros; maunam — gravidade; ātma — do eu; vinigrahaḥ — controle; bhāva — da própria natureza; saṁśuddhiḥ — purificação; iti — assim; etat — isto; tapaḥ — austeridade; mānasam — da mente; ucyate — diz-se que é.

manaḥ-prasādaḥ — mõistuse rahuldatus; saumyatvam — kahemõttelisuseta teiste suhtes; maunam — tõsidus; ātma — enese; vinigrahaḥ — kontroll; bhāva — oma looduse; saṁśuddhiḥ — puhastamine; iti — sel moel; etat — seda; tapaḥ — askees; mānasam — mõistuse; ucyate — öeldakse olevat.

Tradução

Translation

E satisfação, simplicidade, gravidade, autocontrole e purificação da existência são as austeridades da mente.

Ning rahuldatus, lihtsus, tõsidus, enesekontroll ja eksistentsi puhastamine on mõistuse askeesid.

Comentário

Purport

Tornar a mente austera é afastá-la do gozo dos sentidos. Ela deve aprender a sempre ficar pensando em fazer o bem aos outros. O melhor treinamento que a mente pode receber é pensar com seriedade. Ninguém deve desviar-se da consciência de Kṛṣṇa e todos devem sempre evitar o gozo dos sentidos. Purificar a própria natureza é tornar-se consciente de Kṛṣṇa. Só se pode obter satisfação da mente afastando dela os pensamentos que produzem gozo dos sentidos. Quanto mais pensamos no prazer dos sentidos, mais insatisfeita fica a mente. Na era atual, oferecemos à mente muitos processos supérfluos de gozo dos sentidos, e assim não há possibilidade de a mente ficar satisfeita. O melhor procedimento é direcionar a mente para a literatura védica, que está cheia de histórias aprazíveis, como os Purāṇas e o Mahābhārata. É possível aproveitar-se deste conhecimento e então purificar-se. A mente não deve ter duplicidade, e deve-se pensar no bem-estar de todos. Silêncio quer dizer que se vive pensando na auto-realização. Neste sentido, quem é consciente de Kṛṣṇa observa silêncio perfeito. Controle da mente quer dizer, afastar da mente a satisfação dos sentidos. O homem deve ser honesto em suas atitudes e desse modo purificar sua existência. Juntas, todas estas qualidades constituem a austeridade das atividades mentais.

Kui inimene tahab õppida oma mõistust kontrollima, peab ta lahutama selle meelelistest naudingutest. Mõistust tuleb treenida nii, et see mõtleks alati teistele kasu toomisest. Parim viis mõistuse treenimiseks on mõtete tõsidus. Inimene ei tohi Kṛṣṇa teadvuse teelt kõrvale kalduda ning peab alati vältima meelelisi naudinguid. Oma olemuse puhastamine tähendab Kṛṣṇa teadvuse tasandile jõudmist. Mõistuse rahulduse võib saavutada üksnes siis, kui me lahutame selle meelelistest naudingutest. Mida enam me meelte rahuldamisest mõtleme, seda rahulolematumaks meie mõistus muutub. Käesoleval ajal mõtiskleme me asjatult paljudest erinevatest meelenaudingutest ning seetõttu pole võimalik mõistuse rahulolu. Parim viis selle olukorra muutmiseks on suunata mõistus selliste vedakirjanduse teoste nagu „Purāṇad" ja „Mahābhārata" poole, mis on täis rahuldust pakkuvaid lugusid. Nendes antavaid teadmisi kasutades võib inimene puhastuda. Mõistuse peaks hoidma vabana kahemõttelisusest ning panema mõtlema kõikide heaolule. Vaikus tähendab seda, et inimene mõtleb alati eneseteadvustamisest. Kṛṣṇa teadvuses viibivad inimesed on selles mõttes tõeliselt vaiksed. Mõistuse kontrollimine tähendab selle lahutamist meelelistest naudingutest. Inimene peaks kõikides oma tegevustes olema alati otsekohene ja puhastama seeläbi oma eksistentsi. Kõik need omadused kokkuvõetult moodustavadki mõistuse askeesi.