Skip to main content

VERSO 23

TEXT 23

Texto

Tekst

yaḥ śāstra-vidhim utsṛjya
vartate kāma-kārataḥ
na sa siddhim avāpnoti
na sukhaṁ na parāṁ gatim
yaḥ śāstra-vidhim utsṛjya
vartate kāma-kārataḥ
na sa siddhim avāpnoti
na sukhaṁ na parāṁ gatim

Sinônimos

Synonyms

yaḥ — qualquer um que; śāstra-vidhim — as regulações das escrituras; utsṛjya — abandonando; vartate — permanece; kāma-kārataḥ — agindo por capricho em luxúria; na — nunca; saḥ — ele; siddhim — perfeição; avāpnoti — alcança; na — nunca; sukham — felicidade; na — nunca; parām — o supremo; gatim — estágio de perfeição.

yaḥ — igaüks, kes; śāstra-vidhim — pühakirjade ettekirjutustest; utsṛjya — loobudes; vartate — jääb; kāma-kārataḥ — tegutsedes iha mõjuvallas ja meelevaldselt; na — mitte kunagi; saḥ — tema; siddhim — täiuslikkust; avāpnoti — saavutab; na — mitte kunagi; sukham — õnne; na — mitte kunagi; parām — kõrgeimat; gatim — täiuslikkuse tasandit.

Tradução

Translation

Aquele que põe de lado os preceitos das escrituras e age conforme os próprios caprichos não alcança a perfeição, a felicidade, nem o destino supremo.

See, kes heidab kõrvale pühakirjade korraldused ning tegutseb meelevaldselt, ei saavuta ei täiuslikkust, õnne ega kõrgeimat eesmärki.

Comentário

Purport

Como se descreveu antes, o śāstra-vidhi, ou a orientação śāstrica, serve para as diferentes castas e ordens da sociedade humana. Espera-se que todos sigam essas regras e regulações. Se alguém não as seguir e, sendo caprichoso, agir segundo sua luxúria, cobiça e desejo, então jamais terá uma vida perfeita. Em outras palavras, um homem talvez tenha completo conhecimento teórico sobre este assunto, mas se não o põe em prática, deve então ser conhecido como o mais baixo da humanidade. Na forma de vida humana, espera-se que o ser vivo seja são e que siga as regulações indicadas para elevar sua vida à plataforma mais elevada, mas se não as segue, ele então se degrada. E mesmo que siga as regras, regulações, e princípios morais, sem entretanto, chegar enfim à fase em que se compreende o Senhor Supremo, aí então, todo o seu conhecimento se perde. Mas mesmo que aceite a existência de Deus, se ele não se ocupa no serviço do Senhor, seus esforços serão inúteis. Portanto, deve haver uma elevação gradual à plataforma da consciência de Kṛṣṇa e serviço devocional, só assim pode-se então atingir a mais elevada etapa de perfeição, e de nenhuma outra forma.

Nagu kirjeldatud eespool, on śāstra-vidhi ehk śāstrate juhendused mõeldud inimühiskonna erinevate kastide ja eluetappide jaoks. Neid peaksid järgima kõik inimesed. Kui aga inimene ei järgi neid ning tegutseb iha, ahnuse ja soovide alusel, siis ei saavuta ta oma elus kunagi täiuslikkust. Teisisõnu öeldes võib inimene teoreetiliselt kõiki ettekirjutusi teada, ent kui ta neid oma elus ei rakenda, siis tuleb teda pidada madalaimaks inimkonna hulgas. Inimeluni jõudnud elusolendilt eeldatakse arukust ning regulatsioonide järgimist elus kõrgeimale tasandile jõudmiseks, ent kui inimene pühakirjade ettekirjutusi ei järgi, siis ta mandub. Kui ta aga isegi järgib pühakirjade reegleid ja moraalinorme, kuid ei jõua Kõigekõrgema Jumala mõistmise tasandile, muutuvad tema teadmised väärtusetuteks. Ning isegi siis, kui ta tunnistab Jumala olemasolu, kuid ei rakenda end Jumala teenimisse, on kõik tema jõupingutused samuti väärtusetud. Seepärast peaks inimene tõusma Kṛṣṇa teadvuse ja pühendunud teenimise tasandile – alles siis suudab ta saavutada kõrgeima täiuslikkuse. Teisiti pole see võimalik.

A palavra kāma-kārataḥ é muito significativa. Aquele que deliberadamente viola as regras age com luxúria. Ele sabe que é proibido, mas mesmo assim age. Isto se chama agir por capricho. Ele sabe que aquilo deve ser feito, mas mesmo assim não o faz; por isso, é chamado de caprichoso. Tais pessoas estão fadadas a serem condenadas pelo Senhor Supremo. Essas pessoas não podem atingir a perfeição reservada à vida humana. A vida humana destina-se especificamente à purificação da existência, e quem não segue as regras e regulações não pode purificar-se, nem pode alcançar a fase da verdadeira felicidade.

Sõna kāma-kārataḥ on selles värsis väga oluline. Inimene, kes teadlikult rikub seadusi, on iha vallas. Ta teab, et see, mida ta teeb, on keelatud, kuid ometigi ei muuda ta oma tegevusi. Seda nimetatakse meelevaldseks tegutsemiseks. Kui inimene teab, mida ta peaks tegema, kuid ei tee seda, siis on tema tegevus meelevaldne. Sellised inimesed kutsuvad esile Kõigekõrgema Jumala pahameele ega jõua täiuslikkuseni, mis on inimelu eesmärk. Inimelu on mõeldud eelkõige oma eksistentsi puhastamiseks, ning see, kes ei järgi pühakirjade reegleid, ei saa puhastuda ega jõuda tõelise õnneni.