Skip to main content

Capítulo 4

Chapter 4

O Céu Além do Universo

Taevas selle universumi kohal

Se mesmo nos planetas superiores deste Universo, estamos sujeitos ao nascimento e à morte, por que os grandes yogīs se esforçam por se elevar até eles? Mesmo que tenham muitos poderes místicos, estes yogīs ainda têm a tendência de querer desfrutar das instalações da vida material. Nos planetas superiores, é possível viver períodos de vida incrivelmente longos. O cálculo de tempo nestes planetas é indicado por Śrī Kṛṣṇa:

Kui isegi selle universumi kõrgeimad planeedid alluvad sünni ja surma tsüklile, miks püüdlevad siis suured joogid nendele tõusmise poole? Põhjuseks on tõsiasi, et ehkki need joogid võivad olla omandanud mitmed müstilised võimed, on neil siiski säilinud kalduvus materiaalse elu võimaluste nautimiseks. Kõrgematel planeetidel on elu kestus meie mõistes aga uskumatult pikk. Śrī Kṛṣṇa räägib nende planeetide ajaarvestusest järgmist:

sahasra-yuga-paryantam
ahar yad brahmaṇo viduḥ
rātriṁ yuga-sahasrāntāṁ
te ’ho-rātra-vido janāḥ
sahasra-yuga-paryantam
ahar yad brahmaṇo viduḥ
rātriṁ yuga-sahasrāntāṁ
te ’ho-rātra-vido janāḥ

“Pelos cálculos humanos, um dia de Brahmā tem a duração de mil eras. E esta é também a duração de sua noite.” (Bg. 8.17)

"Brahmā üks päev on võrdne tuhande ajastuga Maal. Ja sama pikk on ka Brahmā öö." (Bg. 8.17)

Uma yuga tem uma duração de 4.300.000 anos. Calcula-se que este número multiplicado por mil equivale a doze horas de Brahmā no planeta Brahmaloka. Da mesma forma, a noite de Brahmā compreende outro período de doze horas. Trinta de tais dias equivalem a um mês, doze meses a um ano, e Brahmā vive por cem de tais anos. A vida em  tal planeta é de fato muito longa, mas ainda assim, depois de trilhões de anos, os habitantes de Brahmaloka têm de enfrentar a morte. A menos que formos aos planetas espirituais, não há escapatória para a morte.

Üks yuga kestab 4 300 000 aastat. Seda arvu tuhandega korrutades saame me ühe Brahmā päeva pikkuse Brahmaloka planeedil. Ning sama pikk on öö kestus. Kolmkümmend sellist ööpäeva võrdub ühe kuuga, kaksteist kuud ühe aastaga, ning Brahmā elu kestuseks on sada sellist aastat. Elu Brahmalokal on tõepoolest pikk, kuid kõigi nende triljonite aastate järel tuleb sealsetelgi elanikel ikkagi alistuda surmale. Surma käest pääseme me alles vaimsetele planeetidele tõustes.

avyaktād vyaktayaḥ sarvāḥ
prabhavanty ahar-āgame
rātry-āgame pralīyante
tatraivāvyakta-saṁjñake
avyaktād vyaktayaḥ sarvāḥ
prabhavanty ahar-āgame
rātry-āgame pralīyante
tatraivāvyakta-saṁjñake

“Quando o dia de Brahmā se manifesta, esta multitude de entidades vivas vêm à existência, e com a chegada da noite de Brahmā, elas são todas aniquiladas.” (Bg. 8.18)

"Brahmā päeva alates saavad alguse ka suur hulk elusolendeid, ning Brahmā öö saabudes nad hävivad." (Bg. 8.18)

Com o final do dia de Brahmā, todos os sistemas planetários inferiores são cobertos com água, e os seres que os habitam são aniquilados. Após esta devastação, depois que passa a noite de Brahmā e ele se levanta de manhã, a criação acontece novamente e todos esses seres ressurgem. Portanto, a sujeição à criação e destruição é a natureza do mundo material.

Brahmā päeva lõppedes kattuvad kõik madalamad planetaarsüsteemid veega, ja nendel elunevad olendid hävitatakse. Kui pärast seda hävitustööd Brahmā öö on möödunud, luuakse kõik hävitatu hommikul, kui Brahmā ärkab, uuesti. Allumine loomise ja hävitamise protsessile on seega materiaalse maailma loomuseks.

bhūta-grāmaḥ sa evāyaṁ
bhūtvā bhūtvā pralīyate
rātry-āgame ’vaśaḥ pārtha
prabhavaty ahar-āgame
bhūta-grāmaḥ sa evāyaṁ
bhūtvā bhūtvā pralīyate
rātry-āgame ’vaśaḥ pārtha
prabhavaty ahar-āgame

“Entretanto, há outra natureza, que é eterna e transcendental a esta matéria manifesta e imanifesta. Ela é suprema e jamais é aniquilada. Quanto tudo neste mundo é aniquilado, essa parte permanece tal como é.” (Bg. 8.20)

"Taas ja taas algab päev, ja elusolendid tulevad oma mitmekesisuses ilmavalgele, ja öö saabudes, oo Pārtha, tuleb neil kõigil taaskord abitult alistuda hävitamisele." (Bg. 8.19)

Embora as entidades vivas não gostem da devastação, esta devastação virá e inundará os planetas até que todas as entidades vivas fiquem imersas em água durante a noite de Brahmā. Entretanto, ao chegar do dia, a água desaparece gradualmente.

Ehkki elusolendid on hävitamise vastu, häving toimub, planeedid kattuvad veega ja kõik elusolendid jäävad Brahma ööks vee alla. Kuid päeva saabudes vesi järk-järgult hajub.

paras tasmāt tu bhāvo ’nyo
’vyakto ’vyaktāt sanātanaḥ
yaḥ sa sarveṣu bhūteṣu
naśyatsu na vinaśyati
paras tasmāt tu bhāvo ’nyo
’vyakto ’vyaktāt sanātanaḥ
yaḥ sa sarveṣu bhūteṣu
naśyatsu na vinaśyati

“Entretanto, há outra natureza, que é eterna e transcendental a esta matéria manifesta e imanifesta. Ela é suprema e jamais é aniquilada. Quanto tudo neste mundo é aniquilado, essa parte permanece tal como é.” (Bg. 8.20)

"Ometigi eksisteerib ka teine loodus, mis on igavene, ja mis on transtsendentaalne loodava ja hävitatava mateeria suhtes. Seda kõrgemat loodust ei hävitata kunagi. Siis kui hävitatakse kõik siin materiaalses maailmas, jääb see ikkagi muutumatuks." (Bg. 8.20)

Não podemos calcular a extensão do universo material, mas temos informação védica de que existem milhões de universos dentro de toda a criação e que além destes universos materiais existe outro céu que é espiritual. Ali, todos os planetas são eternos, e a vida de todos os seres que neles habitam é também eterna. Neste verso, a palavra bhāvaḥ significa “natureza”, e aqui é indicada outra natureza. Nesse mundo, também temos experiência de duas naturezas. A entidade viva é espírito, e, enquanto ela está dentro da matéria, a matéria se movimenta. Entretanto, assim que a entidade viva, a centelha espiritual, está fora do corpo, ele torna-se imóvel. A natureza espiritual é chamada de natureza superior de Kṛṣṇa, e a material é chamada de natureza inferior.

Além dessa natureza material, existe uma natureza superior que é totalmente espiritual. Não é possível compreender isso através do conhecimento experimental. Podemos ver milhões e milhões de estrelas através de um telescópio, mas não podemos nos aproximar delas. Precisamos nos dar conta de nossas deficiências: se não podemos entender o universo material por meio de conhecimento experimental, qual é a possibilidade de entendermos Deus e Seu reino? Isso não é possível através da experimentação; temos que entender ouvindo o Bhagavad-gītā.

Não podemos saber quem é nosso pai através do conhecimento experimental: precisamos ouvir a palavra de nossa mãe e acreditar nela. Se não acreditarmos nela, não há como saber. Similarmente, se nos mantivermos fiéis ao método da consciência de Kṛṣṇa, toda a informação sobre Kṛṣṇa e Seu reino nos será revelada.

Meie kujutlusvõime ei suuda haarata materiaalse universumi ulatust, kuid Vedakirjanduses saadav informatsioon kinnitab meile, et terves loomes eksisteerib miljoneid universumeid, ja kõigist neist kõrgemal eksisteerib veel teine, vaimne maailm. Sealsed planeedid on kõik igavesed, ja sealsed asustajad elavad igavesti. Sõna bhāvaḥ tähendab selle värsis "loodus", viidates sellega teisele loodusele. Ka selles maailmas võime me täheldada kahte loodust. Elusolend on vaim, ning seni kuni ta viibib kehas, on ta ka selle keha elustajaks, kuid niipea kui elusolend, vaimne säde, kehast lahkub, muutub keha elutuks. Vaimset loodust nimetatakse Kṛṣṇa kõrgemaks looduseks, ja materiaalset loodust madalamaks. Sellest materiaalsest loodusest kõrgemal asuv teine loodus on läbinisti vaimne. Katsetuste läbi me selle olemuse mõistmiseni jõuda ei suuda. Teleskoobi abil võime me vaadelda miljoneid tähti, kuid nendeni jõudmine pole meie võimuses. Me peame mõistma, kuivõrd võimetud me tegelikult oleme. Meie suuda katsetamise läbi isegi mitte seda materiaalset universumit tundma õppida, kuidas võiksime me siis veel loota, et me suudame sel viisil mõista Jumalat ja Tema kuningriiki? Katsetamise läbi pole võimalik selle mõistmiseni jõuda. Et seda mõista, tuleb meil kuulata "Bhagavad-gītās" kirja pandut. Me ei saa katsetamise teel välja uurida, kes on meie isa, me peame küsima seda ema käest, ja uskuma, mida ta meile ütleb. Kui me teda ei usu, ei saagi me oma küsimusele vastust. Ja samamoodi avaneb meile kogu informatsioon Kṛṣṇast ja Tema kuningriigist kui me järgime täpselt Kṛṣṇa teadvuse meetodeid.

Paras tu bhāvaḥ significa “natureza superior” e vyaktaḥ se refere ao que vemos manifestado. Podemos ver que o Universo material manifesta-se através da Terra, do Sol, das estrelas e dos planetas. Além deste Universo, há outra natureza, uma natureza eterna. Avyaktāt sanātanaḥ. Esta natureza material tem um princípio e um fim, mas a natureza espiritual é sanātanaḥ — eterna. Ela não tem princípio nem fim. Como isto é possível? Uma nuvem, ao passar pelo céu, pode parecer cobrir uma grande distância, mas na verdade ela é apenas uma pequena mancha que cobre uma parte insignificante de todo o céu. Porque somos tão pequenos, quando umas poucas centenas de quilômetros são cobertas pela nuvem, parece que todo o céu está coberto.

Analogamente, todo este Universo material é como uma pequena e insignificante nuvem no vasto céu espiritual. Este Universo material é envolvido pelo mahat-tattva, matéria. Assim como uma nuvem tem um princípio e um fim, esta natureza material também tem um princípio e um fim. Quando as nuvens desaparecem e o céu fica claro, vemos todas as coisas tais como elas são.

Similarmente, o corpo é como uma nuvem passando sobre a alma espiritual. Ele permanece por algum tempo, gera alguns subprodutos, degenera-se e então desaparece. Qualquer tipo de fenômeno material que observemos está sujeito a essas seis transformações da natureza material: ele nasce, cresce, permanece por algum tempo, produz alguns subprodutos, degenera-se e então desaparece. Kṛṣṇa indica que, além desta natureza mutável, parecida com uma nuvem, há uma natureza espiritual, que é eterna. Além disso, quando esta natureza material é aniquilada, esta avyaktāt sanātanaḥ permanece.

Paras tu bhāvaḥ tähendab "kõrgem loodus", ja vyaktaḥ tähistab seda, mida me hetkel avaldununa näeme. Me näeme, et materiaalne universum avaldub Maa, Päikese, tähtede ja planeetide näol. Ja sellest universumist kõrgemal eksisteerib teine, igavene loodus. Avyaktāt sanātanaḥ. Materiaalsel loodusel on algus ja lõpp, kuid vaimne loodus on sanātanaḥ — igavene. Sel pole ei algust ega lõppu. Kuidas on see võimalik? Üks pilv võib katta taevas küll suure ala, kuid terves taevas on ta siiski vaid väike täpike, mis katab kinni vaid ühe tähtsusetu osa. Selle põhjuseks, et meile tundub ta katvat suurt ala on see, et me ise oleme niivõrd pisikesed. Samamoodi on see materiaalne universum vaid väike tähtsusetu pilveke tohutus vaimses taevas. Ta on kaetud mahat-tattvaga, mateeriaga. Ja nagu pilv tekib ja hävib, niisamuti ka materiaalne maailm. Kui pilved hajuvad ja taevas selgineb, oleme me võimelised nägema kõike nii nagu see on. Ka meie praegune keha on kui pilv vaimse hinge kohal. See kestab mõne aja, annab järglasi, seejärel kärbub ja hävib. Ükskõik, mida me siin materiaalses maailmas ka ei vaatleks, allub see materiaalse looduse kuuele muutusele — see sünnib, kasvab, eksisteerib teatud aja, annab järglasi, kärbub ja lõpuks hävib. Kṛṣṇa kinnitab aga, et väljapool neid muutumisi, väljapool seda pilvesarnast loodust on vaimne loodus, mis on igavene. Kui see materiaalne loodus hävib, jääb vaimne loodus, avyaktāt sanātanaḥ, endiselt püsima.

Nos textos védicos há bastante informação sobre o céu material e o céu espiritual. No segundo canto do Śrīmad-Bhāgavatam, encontramos descrições do céu espiritual e de seus habitantes. Há inclusive a informação de que no céu espiritual existem aeroplanos espirituais e que as entidades liberadas viajam neles, rápido como um raio.

Tudo o que encontramos aqui pode também ser encontrado lá em sua forma real. Aqui, no céu material, tudo é uma imitação ou sombra daquilo que existe no céu espiritual. Assim como em um filme vemos simplesmente uma exibição ou imitação da coisa real, no Śrīmad-Bhāgavatam está dito que este mundo material é apenas uma combinação de matéria, modelada de forma similar à realidade, assim como o manequim de uma garota na vitrine de uma loja é parecida com uma garota.

Todo homem sensato sabe que o manequim é uma imitação. Śrīdhara Svāmī diz que, sendo o mundo espiritual real, este mundo material (que é uma imitação), parece ser real. Devemos entender o significado de realidade: realidade significa existência que não pode ser destruída; realidade significa eternidade.

Vedakirjandus sisaldab suurel hulgal informatsiooni nii materiaalsest kui vaimsest taevast. "Śrīmad-Bhāgavatami" Teises Laulus kirjeldatakse meile vaimset taevast ja selle asustajaid. Vedakirjandusest võime leida isegi informatsiooni, et vaimses taevas eksisteerivad vaimsed õhulaevad, millega vabastatud hinged rändavad välgukiirusel vaimse taeva planeetide vahel. Praktiliselt kõik, mida võime näha siinses maailmas, eksisteerib ka vaimses taevas. Siinses materiaalses taevas on kõik vaid imitatsioon, varikuju sellest, mis eksisteerib vaimses taevas. Täpselt nagu me kinolinal näeme jäljendkujundit tegelikkusest, kinnitab "Śrīmad-Bhāgavatam" meile, et see materiaalne maailm on vaid tegelikkuse järgi kujundatud mateeria kombinatsioon, samamoodi nagu mannekeentüdruk poeaknal on kujundatud tegeliku tüdruku järgi. Iga täie aru juures inimene mõistab, et mannekeen poeaknal on vaid jäljendus. Śrīdhara Svāmī ütleb, et kuna vaimne maailm on tegelikkus, siis materiaalne maailm, mis on selle jäljendus, tundub samuti olevat tegelikkus. Me peame mõistma tegelikkuse tegelikku tähendust — tegelikkus tähendab seda, mille eksistents ei ole lõpetatav, tegelikkus tähendab igavikulisust.

nāsato vidyate bhāvo
nābhāvo vidyate sataḥ
ubhayor api dṛṣṭo ’ntas
tv anayos tattva-darśibhiḥ
nāsato vidyate bhāvo
nābhāvo vidyate sataḥ
ubhayor api dṛṣṭo ’ntas
tv anayos tattva-darśibhiḥ

“Aqueles que veem a verdade concluíram que não há continuidade para o inexistente, e que não há cessação para o existente. Eles chegaram a esta conclusão estudando a natureza de ambos.” (Bg. 2.16)

"Need, kes näevad tõde, on jõudnud järeldusele, et see, mida pole olemas, ei saa ka püsida, ja see, mis on olemas, ei saa iial lakata olemast. Sellise järelduseni on nad jõudnud mõlemat loodust uurinuna." (Bg. 2.16)

O prazer verdadeiro é Kṛṣṇa, ao passo que o prazer material (que é temporário), não é real. Aqueles que podem ver as coisas tal como elas são, não se engajam em prazer fictício. O verdadeiro objetivo da vida humana é atingir o céu espiritual, mas, como indica o Śrīmad-Bhāgavatam, a maioria das pessoas não têm conhecimento disso. O significado da vida humana é compreender a realidade e transferir-se para ela.

Toda a literatura védica nos instrui a não permanecermos nessa escuridão. Este mundo material é caracteristicamente escuro, mas o mundo espiritual é cheio de luz, sem, no entanto, ser iluminado por fogo ou eletricidade. Kṛṣṇa enfatiza isso no Décimo Quinto Capítulo do Bhagavad-gītā (15.6):

Tegelik nauding on Kṛṣṇa, sest materiaalne nauding, mis on ajalik, ei ole tegelik. Need, kes näevad asju nii nagu need on, ei huvitu varinaudingutest. Inimeksistentsi tegelik eesmärk on vaimsesse taevasse jõudmine, kuid nagu kinnitab "Śrīmad-Bhāgavatam", pole enamikel inimestel sellest mingit aimu. Inimelu on mõeldud tegelikkuse mõistmiseks ja enese tegelikkusse kandmiseks. Kõik Vedakirjanduse teosed õpetavad meid siia pimedusse mitte jääma. Selle materiaalse maailma looduseks on pimedus, kuid vaimne maailm on täis valgust ega vaja valgustamist tule või elektriga. Sellele viitab Kṛṣṇa "Bhagavad- gītā" viieteistkümnendas peatükis (15.6):

na tad bhāsayate sūryo
na śaśāṅko na pāvakaḥ
yad gatvā na nivartante
tad dhāma paramaṁ mama
na tad bhāsayate sūryo
na śaśāṅko na pāvakaḥ
yad gatvā na nivartante
tad dhāma paramaṁ mama

“Esta Minha morada não é iluminada pelo Sol ou pela Lua, e nem pela eletricidade. Aquele que a alcança nunca retorna a este mundo material.”

"Minu elupaika ei valgusta ei päike ega kuu ega elektrivalgus. See, kes jõuab Minu elupaika, ei pea kunagi tagasi pöörduma sellesse materiaalsesse maailma."

O mundo espiritual é chamado de imanifesto, pois não pode ser detectado através dos sentidos materiais.

Vaimset maailma nimetatakse avaldamatuks, sest materiaalsete meelte abil pole seda võimalik tajuda.

avyakto ’kṣara ity uktas
tam āhuḥ paramāṁ gatim
yaṁ prāpya na nivartante
tad dhāma paramaṁ mama
avyakto ’kṣara ity uktas
tam āhuḥ paramāṁ gatim
yaṁ prāpya na nivartante
tad dhāma paramaṁ mama

“Esta morada suprema é chamada imanifesta e infalível, e é o destino supremo. Aquele que vai até lá nunca retorna. Essa é a Minha morada suprema.” (Bg. 8.21)

"Seda ülimat elupaika nimetatakse avaldamatuks ja vääratamatuks, ja see on ülimaks sihtkohaks. See, kes jõuab sinna, ei pea enam kunagi tagasi pöörduma. See paik on Minu ülim elupaik." (Bg. 8.21)

Uma grande jornada é apontada neste verso. Nós devemos ser capazes de penetrar no espaço exterior, atravessar o Universo material, penetrar sua cobertura e entrar no céu espiritual. Paramāṁ gatim: essa é a  suprema jornada. Não há motivo para viajar alguns poucos milhares de quilômetros para fora deste planeta e depois voltar. Este tipo de jornada não é muito heroica.

Temos que atravessar todo o Universo material. Esta é uma coisa que não podemos fazer com espaçonaves, mas sim através da consciência de Kṛṣṇa. Aquele que está absorto na consciência de Kṛṣṇa e que à hora da morte pensa em Kṛṣṇa é imediatamente transferido para lá. Se quisermos realmente ir a esse céu espiritual e cultivar uma vida eterna, plena de conhecimento e bem-aventurança, teremos de começar logo o cultivo de um corpo sac-cid-ānanda. É dito que Kṛṣṇa tem um corpo sac-cid-ānandaīśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ sac-cid-ānanda-vigrahaḥ — e que nós também temos um corpo semelhante, de eternidade, conhecimento e bem-aventurança, mas que este corpo é muito pequeno e está coberto pela roupa da matéria. Se de alguma forma somos capazes de abandonar esta roupa falsa, podemos atingir esse reino espiritual. E, uma vez que alcançamos esse mundo espiritual, não é necessário voltar (yaṁ prāpya na nivartante).

Selles värsis räägitakse pikast reisist. Selle sooritamiseks peame me olema võimelised tungima avakosmosse, läbi käima kogu materiaalse universumi, läbi tungima selle kattest ja sisenema vaimsesse taevasse. Paramāṁ gatim — see on ülim reis. Tegu pole sellest planeedist mõne tuhande miili kaugusele eemaldumise ja seejärel tagasi tulemisega. Sellise reisi sooritamine pole mingi eriline kangelastegu. Me peame materiaalsest maailmast välja jõudma. Seda ei saa me teha tähelaevade abil, see on võimalik vaid Kṛṣṇa teadvuse abil. See, kes viibib pidevalt Kṛṣṇa teadvuses, ja kes mõtleb surmahetkel Kṛṣṇast, kannab end sellega koheselt vaimsesse maailma. Kui me üldse omame soovi vaimsesse maailma minekuks, et elada igavesti ja õndsuses elu täis teadmisi, peame me juba praegu tegema algust sac-cid-ānanda keha arendamisega. On öeldud, et Kṛṣṇal on sac-cid-ānanda keha — īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ sac-cid- ānanda-vigrahaḥ — ka meil on samasugune keha, mis on igavene, täis õndsust ja teadmisi, ainult et väga väike, ning hetkel kaetud materiaalse kestaga. Kui me suudame sellest võltskestast vabaneda, jõuame me vaimsesse kuningriiki. Ja kui me kord oleme jõudnud vaimsesse maailma, pole meil vaja enam siia tagasi tulla (yaṁ prāpya na nivartante).

Todos devem, então, tentar ir a essa dhāma paramam: a suprema morada de Kṛṣṇa. O próprio Kṛṣṇa vem nos chamar, Ele nos dá escrituras como guias e envia Seus representantes genuínos. Devemos tirar proveito desta facilidade oferecida à vida humana. Aquele que alcança esta morada suprema já não necessita fazer penitências, austeridades, meditações ióguicas, etc., mas, para aquele que não a alcança, todas as penitências e austeridades são um inútil desperdício de tempo. A forma humana de vida é uma oportunidade para conseguir esta bênção, e é dever do Estado, dos pais, professores e tutores elevar aqueles que adquiriram esta forma humana de vida para que atinjam esta perfeição da vida. Simplesmente comer, dormir, acasalar-se e brigar como os cachorros e os gatos não é civilização. Devemos utilizar apropriadamente esta forma humana de vida e tirar proveito desse conhecimento para nos prepararmos em consciência de Kṛṣṇa, para que possamos permanecer absortos em Kṛṣṇa e na hora da morte sejamos transferidos para o céu espiritual.

Igaüks peaks püüdma jõudma sellesse Kṛṣṇa ülimasse asupaika, mida nimetatakse dhāma paramam. Kṛṣṇa Ise laskub meie sekka, et meid sinna kutsuda, Ta Ise annab meile meid selles juhendava kirjanduse ja saadab meile Oma bona fide esindajaid. Me peaksime seda inimelus antud võimalust ära kasutama. Sel, kes on jõudnud sellesse ülimasse elupaika, ei ole vaja enam sooritada askeese, patukahetsusi, joogameditatsioone jne., ja sellele, kes sinna ei jõua, on kõik patukahetsused ja askeesid vaid raisku läinud aeg. Inimkehas sünd on võimalus saada see õnnistus, ja on riigi, vanemate, õpetajate ja hoolekandjate kohustuseks inimkehas sünni saanud hingi selle elu täiuslikkuseni jõudmisel igati aidata. Lihtsalt kassi või koera kombel söömine, magamine, paaritumine ja tülitsemine pole tsivilisatsioon. Me peame seda inimkehas sündi täpselt ära kasutama, ja valmistama end Kṛṣṇa teadvuses viibides ja teadmisi omandades ette vaimsesse maailma tagasipöördumiseks, nii et me kakskümmend neli tundi ööpäevas viibiksime Kṛṣṇa teadvuses ja oleksime sedasi valmis vaimsesse taevasse tõusmiseks.

puruṣaḥ sa paraḥ pārtha
bhaktyā labhyas tv ananyayā
yasyāntaḥ-sthāni bhūtāni
yena sarvam idaṁ tatam
puruṣaḥ sa paraḥ pārtha
bhaktyā labhyas tv ananyayā
yasyāntaḥ-sthāni bhūtāni
yena sarvam idaṁ tatam

“A Suprema Personalidade de Deus, que é maior que todos, é alcançável através da devoção pura. Embora presente em Sua morada, Ele é onipenetrante e tudo está situado nEle.” (Bg. 8.22)

"Jumala Kõrgeima Isiksuseni, kes on võimsam kõigist, on võimalik jõuda puhta pühendumuse läbi. Ehkki Ta asetseb hetkel Oma elupaigas, on Ta kõikeläbiv, ja kõik asetseb sedaviisi Temas." (Bg. 8.22)

Se estamos realmente interessados em alcançar esta morada suprema, o processo, como indicado aqui, é bhakti. Bhaktyā significa serviço devocional, submissão ao Senhor Supremo. A raiz da palavra bhaktyā é bhaj, que significa “serviço”. A definição de bhakti dada no Nārada-pañcarātra é “ausência de designações”.  Se estamos determinados a nos livrarmos de todas as designações que estão atadas à alma espiritual pura, designações essas que surgem devido ao corpo e sempre mudam quando o corpo muda, podemos atingir bhakti.

Bhakti significa compreender que não somos matéria, mas sim espírito puro. Nossa identidade verdadeira não é este corpo, que é apenas uma cobertura do espírito; nossa verdadeira identidade é dāsa, servo de Kṛṣṇa. Aquele que se situa em sua verdadeira identidade e presta serviço a Kṛṣṇa é um bhakta. Hṛṣīkeṇa hṛṣīkeśa-sevanam: quando nossos sentidos estiverem isentos das designações materiais, vamos utilizá-los no serviço ao senhor dos sentidos, Hṛṣīkeśa, ou Kṛṣṇa.

Kui me oleme vähegi huvitatud sellesse ülimasse elupaika jõudmisest, on selle soovi teostamise protsessiks, nagu öeldud antud värsis, bhakti protsess. Bhaktyā tähendab pühendunud teenimist, alandlikkust Kõigekõrgema Jumala ees. Sõna bhaktyā tüveks on bhaj, mis tähendab "teenimine". Sõna bhakti definitsioon "Nārada-pañcarātra" kohaselt on "vabadus kõigest tingimustest sõltumisest." Kui soovitakse vabaneda kõigest tingimustest sõltumisest, mis vaimset hinge eksitab, ning mis tulenevad kehast, ja mis alailma vahetuvad koos keha vahetumisega, tuleb algust teha bhakti protsessiga. Bhakti on mõistmine, et ollakse puhas hing, millel pole midagi ühist mateeriaga. Meie tegelik olemus ei ole mitte see keha, mis on vaid vaimu kattekihiks, meie tegelik olemus on dāsa, olla Kṛṣṇa teener. Kui ollakse teadvustanud endale oma tegelikku olemust ja ollakse Kṛṣṇaga vastastikuses teenimises, ollaksegi bhakta. Hṛṣīkeṇa hṛṣīkeśa-sevanam: kui meie meeled on vabanenud materiaalsetest tingimustest sõltumisest, rakendame me nad meelte valitseja, Hṛṣīkeśa, ehk Kṛṣṇa teenimisse.

Como indica Rūpa Gosvāmī, temos que servir a Kṛṣṇa de maneira desinteressada. Geralmente, queremos servir a Deus devido a algum objetivo ou lucro material. Naturalmente, aquele que se volta para Deus em busca de benefícios materiais é melhor que aquele que nunca se aproxima de Deus, mas devemos nos livrar do desejo de obter benefícios materiais. Nossa meta deve ser compreender Kṛṣṇa. É claro que Kṛṣṇa é ilimitado e não é possível compreendê-lO, mas temos de aceitar aquilo que podemos compreender. O Bhagavad-gītā é apresentado especificamente para que possamos compreender. Ao receber conhecimento dessa maneira, devemos saber que Kṛṣṇa Se satisfaz, e devemos servi-lO desinteressadamente de acordo com o que O agrada. A consciência de Kṛṣṇa é uma grande ciência, com uma literatura muito vasta, e devemos utilizá-la para obter bhakti.

Nagu Rūpa Gosvāmī lausus, on Kṛṣṇat vaja teenida andumusega. Enamasti pöördume me Jumala teenimisele teatud materiaalse kasusaamise eesmärgil. Loomulikult on see, kes pöördub Jumala poole materiaalse kasusaamise eesmärgil kõrgemale jõudnud kui see, kes üldse Jumala poole ei pöördu, kuid me peame sellest materiaalse kasu ootamisest vabanema. Meie eesmärgiks peaks olema Kṛṣṇat mõista. Loomulikult on Kṛṣṇa piiramatu ja piiritu, ning Tema täiuses pole me suutelised Teda mõistma, kuid teatud tasemeni on see meie jaoks N võimalik. "Bhagavad-gītā" on meile antud justnimelt selleks, et me õpiksime Teda mõistma. Sel viisil teadmisi omandanuna peaksime me teadma, et Kṛṣṇa on rõõmus kui Teda andunult teenitakse, ja seda peaksime me Kṛṣṇa rõõmustamiseks seejärel ka tegema. Kṛṣṇa teadvus on suur teadus tohutu hulga kirjandusega, ja me peaksime seda ära kasutama, et jõuda bhakti tasandile.

Puruṣaḥ sa paraḥ: no céu espiritual, o Senhor Supremo está presente como a Pessoa Suprema. Lá, existem inumeráveis planetas luminosos, e em cada um deles reside uma expansão de Kṛṣṇa. Estas expansões têm quatro braços e inumeráveis nomes. Todas elas são pessoas — não são impessoais. Podemos nos aproximar destes puruṣas, seres pessoais, através de bhakti; não através de desafios, de especulação filosófica, de invenções mentais ou de exercícios físicos, mas sim através da devoção sem a contaminação de atividades fruitivas.

Puruṣaḥ sa paraḥ: vaimses taevas on Kõigekõrgem Jumal kohalolev Kõigekõrgema Isiksusena. Seal on lugematul hulgal isevalgustuvaid planeete, ja igal neist elab üks Kṛṣṇa ekspansioon. Nad on neljakäelised ja Neil on lugematul arvul erinevaid nimesid. Nad kõik on isiksused — tegu ei ole mitte millegi impersonaalsega. Nende puruṣadeni, või isiksusteni on võimalik jõuda üksnes bhakti protsessi läbi. Seda pole võimalik teha ei väljakutsete, filosoofiliste spekulatsioonide, mõtisklemiste ega mingit füüsiliste harjutuste abil, see on võimalik ainult kõrvalekaldumatu pühendumuse läbi, vabanenuna soovidest oma tegude viljade järele.

E como é o puruṣaḥ, a Pessoa Suprema? Yasyāntaḥ-sthāni bhūtāni yena sarvam idaṁ tatam: todas as entidades vivas e todas as coisas estão nEle, e, não obstante, Ele está fora de tudo e é onipenetrante. Como é isso? Ele é como o Sol, que está situado em um local e, não obstante, está presente em toda parte através de seus raios. Embora Deus esteja situado em Sua dhāma paramam, Suas energias são distribuídas por toda parte. Tampouco Ele é diferente de Suas energias, assim como o Sol e o brilho do Sol não são diferentes. Uma vez que Kṛṣṇa e Suas energias não são diferentes, podemos ver Kṛṣṇa em toda parte se somos avançados no serviço devocional.

Milline on aga siis see puruṣaḥ, Kõigekõrgem Isiksus? Yasyāntaḥ-sthāni bhūtāni yena sarvam idaṁ tatam: kõik ja iga elusolend asetseb Temas, ja ometigi on Ta neist väljapool, kõikeläbiv. Kuidas saab see nii olla? Ta on nagu Päike, kes asetseb ühes kindlas kohas, ja on oma kiirte näol ometigi kõikjal. Ehkki Jumal asupaigaks on Tema dhāma paramam, avalduvad Tema energiad kõikjal. Ja täpselt niivõrd kui päikesevalgus ei erine Päikesest, ei erine ka Jumala energiad Temast Enesest. Ning et Kṛṣṇa ja Tema energiad teineteisest mitte millegi poolest ei erine, võime me pühendunud teenimisega arendatud teadvuse abil näha Kṛṣṇat kõikjal.

premāñjana-cchurita-bhakti-vilocanena
santaḥ sadaiva hṛdayeṣu vilokayanti
premāñjana-cchurita-bhakti-vilocanena
santaḥ sadaiva hṛdayeṣu vilokayanti

“Adoro Govinda, a Personalidade de Deus original, a quem olham dentro de seus corações os devotos puros, cujos olhos estão untados com o bálsamo do amor a Deus.” (Brahma-saṁhitā 5.38)

"Ma kummardan Govinda, algallikalise Jumala Isiksuse ees, keda puhtad pühendunud, kelle silmad on täitunud Jumala armastamise ravimiga, alati oma südames vaatlevad." ("Brahma-saṁhitā" 5.38)

Aqueles que estão saturados de amor a Deus, veem Deus constantemente diante de si. Não é que tenhamos visto Deus ontem à noite e agora Ele já não está mais presente. Não. Para quem é consciente de Kṛṣṇa, Kṛṣṇa está sempre presente e pode ser percebido constantemente. Simplesmente temos que desenvolver nossa visão para vê-lO.

Need, kes on täies armastuses pühendunud Jumalale, näevad Jumalat alati. See pole nii, et me nägime eile õhtul Jumalat, kuid nüüdseks on Ta minema läinud. Hoopiski mitte. Kṛṣṇa teadvuses viibija jaoks on Kṛṣṇa alati koos temaga ja pidevalt tajutav. Me peame lihtsalt arendama oma silmad Teda nägema.

Devido ao nosso cativeiro material, à cobertura dos sentidos materiais, não podemos entender o que é espiritual, mas essa ignorância pode ser eliminada através do processo de cantar Hare Kṛṣṇa. Como é isso? Uma pessoa adormecida pode ser despertada pela vibração sonora. Embora a pessoa possa estar, para todos o intentos e propósitos, inconsciente (ela não pode ver, sentir, cheirar, etc.), o sentido da audição é tão proeminente que uma pessoa adormecida pode ser despertada através de apenas uma vibração sonora. Similarmente, a alma espiritual, embora se encontre agora dominada pelo sono do contato com a matéria, pode ser revivida através desta vibração sonora transcendental: Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare.

Hare Kṛṣṇa é simplesmente uma maneira de nos dirigirmos ao Senhor Supremo e às Suas energias. Hare significa energia, e Kṛṣṇa é nome do Senhor Supremo. Assim, quando cantamos Hare Kṛṣṇa, estamos dizendo: “Ó energia do Senhor, ó Senhor, por favor, aceita-me.” Não há outra oração que possamos oferecer para que Ele nos aceite. Não há sentido em se orar pedindo o pão de cada dia, pois sempre o conseguimos. Hare Kṛṣṇa é apenas uma forma de nos dirigirmos ao Senhor Supremo, pedindo-Lhe que nos aceite. O próprio Senhor Caitanya Mahāprabhu orava:

Oma materiaalsete köidikute ja materiaalsete meelte tõttu ei suuda me mõista, mis on vaimne. Kuid selle teadmatuse saab hajutada Hare Kṛṣṇa mantra laulmise protsessi abil. Kuidas saab see nii olla? Magavat inimest saab äratada helivibratsiooni abil. Kuigi selline magav inimene võib olla igas suhtes teadvusetu — ta ei näe, oma tundmusi, erista lõhnu jne. — kuulmismeel on niivõrd esiletõusev, et magavat inimest saab äratada vaid helivibratsiooni abil. Samamoodi saab vaimset hinge, kelle üle on hetkel võimust võtnud materiaalsetest kokkupuudetest tulenev teadvusetu uneseisund ellu äratada transtsendentaalse helivibratsiooni Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare / Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare abil. Hare Kṛṣṇa on lihtne pöördumine Kõigekõrgema Jumala ja Tema energiate poole. Hare tähendab "energia", ja Kṛṣṇa on Kõigekõrgema Jumala nimi, seega lauldes Hare Kṛṣṇa lausume me: "Oo Jumala energia, Oo Jumal, palun võta mind vastu." Meil pole ühtki teist palvet, millega paluda, et Jumal meid vastu võtaks. Tegu pole mitte meie igapäevase leiva palumisega, sest oma igapäevase leiva saame me ikka. Hare Kṛṣṇa on pöördumine Jumala poole palvega, et Ta meid vastu võtaks. Ise Jumal Caitanya Mahāprabhu palus:

ayi nanda-tanuja kiṅkaraṁ
patitaṁ māṁ viṣame bhavāmbudhau
kṛpayā tava pāda-paṅkaja-
sthita-dhūlī-sadṛśaṁ vicintaya
ayi nanda-tanuja kiṅkaraṁ
patitaṁ māṁ viṣame bhavāmbudhau
kṛpayā tava pāda-paṅkaja-
sthita-dhūlī-sadṛśaṁ vicintaya

“Ó filho de Mahārāja Nanda, sou Teu servo eterno, e, apesar de o ser, de alguma forma caí no oceano de nascimentos e mortes. Portanto, por favor, tira-me deste oceano de mortes e coloca-me como um dos átomos a Teus pés de lótus.” (Śikṣāṣṭaka 5)

"Oo Mahārāja Nanda poeg, ma olen Sinu igavene teener, kuid sellegipoolest olen ma mingil põhjusel langenud sellesse sündimise ja suremise ookeani. Seepärast ma palun Sind, tõsta mind siit suremise ookeanist välja ja luba mul saada üheks aatomiks Sinu lootoseõiel jalge ees." ("Śikṣāṣṭaka" 5)

A única esperança para um homem perdido no meio do oceano é que alguém venha e o salve. Se alguém vem e o levanta apenas um pouco acima da água, ele fica imediatamente aliviado. Similarmente, se somos de alguma maneira retirados do oceano de nascimentos e mortes através do processo da consciência de Kṛṣṇa, ficamos imediatamente aliviados.

Keset ookeani vette kukkunud inimese ainsaks lootuseks on, et tuleb mõni laev, mis teda üles korjab. Kui keegi tuleb ja ta lihtsalt mõne meetri võrra veest välja tirib, on see inimene pääsenud. Samamoodi oleme meie päästetud sellest sündimise ja suremise ookeanist kui me Kṛṣṇa teadvuse arendamise läbi laseme endeid sellest välja aidata.

Embora não possamos compreender a natureza transcendental do Senhor Supremo, de Seu nome, fama e atividades, se nos estabelecermos em consciência de Kṛṣṇa, o próprio Deus Se revelará a nós. Não podemos ver Deus através de nosso próprio esforço, mas se nos qualificarmos, Deus Se revelará e então iremos vê-lO. Ninguém pode ordenar a Deus que apareça parante ele e dance. Temos que agir de tal maneira que Kṛṣṇa Se sinta satisfeito em Se revelar a nós.

Ehkki me pole võimelised tajuma Kõigekõrgema Jumala transtsendentaalset loodust, Tema nime, Tema kuulsust ja tegusid, end Kṛṣṇa teadvuses kinnistades avaneb Jumal meile järk- järgult. Omaenese tahtest me Jumala nägemiseni jõuda ei suuda, kuid kui me arendame ennast, avab Jumal meile Ennast ja me näeme Teda. Keegi ei saa käskida Jumalat, et Too tuleks ja tantsiks tema ees. Me peame töötame viisil, mis Kṛṣṇat rõõmustab, ja siis näitabki Ta meile End.

Kṛṣṇa nos dá informação sobre Ele mesmo no Bhagavad-gītā, e não há por que duvidar disto; temos apenas que sentir, entender. Não há uma qualificação preliminar necessária para entendermos o Bhagavad-gītā, pois ele é falado a partir da plataforma absoluta.

O simples processo de cantar os nomes de Kṛṣṇa nos revelará o que somos, o que é Deus, o que são os universos material e espiritual, o porquê de nosso condicionamento, como podemos nos livrar deste condicionamento e tudo o mais, passo a passo. Na verdade, o processo de fé e revelação não nos é estranho. Todos os dias depositamos nossa fé em alguma coisa, confiando que tal coisa nos será revelada mais tarde. Podemos comprar uma passagem para a Índia e, de posse da passagem, temos fé que seremos transportados para lá. Por que pagaríamos por um simples pedaço de papel?

Não saímos dando dinheiro para qualquer um. A agência é autorizada e a empresa aérea é autorizada e por isso a fé é estabelecida. Sem fé, não podemos dar sequer um passo adiante no curso ordinário de nossa vida. Temos que ter fé, mas esta fé deve ser depositada naquilo que é autorizado. Não é que devamos ter fé cega, mas sim que devemos aceitar algo que seja reconhecido.

O Bhagavad-gītā é reconhecido e aceito como uma escritura por todas as classes de homens na Índia, e, fora da Índia, muitos intelectuais, teólogos e filósofos aceitam o Bhagavad-gītā como uma obra de grande autoridade. Não resta dúvida de que o Bhagavad-gītā é uma autoridade. Até mesmo o professor Albert Einstein, um cientista tão importante, lia o Bhagavad-gītā regularmente.

Kṛṣṇa annab meile Endast informatsiooni "Bhagavad-gītās", ja selle tõepärasuses pole vähimatki kahtlust, meie peame seda lihtsalt tunnetama ja mõistma. "Bhagavad-gītā" mõistmiseks pole vajalik omada mingit eelnevat kvalifikatsiooni, sest see on antud absoluutsel platvormil. Lihtsa Kṛṣṇa nimede kordamise protsessi abil avaneb inimesele tema tõeline olemus, Jumala olemus, materiaalsete ja vaimsete universumide olemus, põhjused miks me oleme hetkel sõltuvuses tingimustest, kuidas me sellest vabaneda saame ja nii aste astmelt edasi. Õigupoolest pole uskumise ja ilmutuste protsess meile sugugi võõras. Me usume alati millegisse, mida me usaldame, ja selle usu tulemused ilmnevad hiljem. Indiasse reisimiseks piletit ostes usume me, et just selle piletiga viiakse meid sinna. Kui see poleks nii, miks me siis selle pileti eest üldse maksame? Me ei anna ju raha mitte millegi eest ei-tea-kellelle. Me usume selle lennukompanii usaldatavusse. Ilma usuta ei saa me oma igapäevases elus sammugi teha. Me omame alati usku millessegi, ja see usk tekib sellesse, mis on meie jaoks usaldatatav ja autoriteetne. Me ei toimi ju pimedas usus, vaid toetume sellele, mida enne on teiste poolt usaldusväärseks ja autoriteetseks tunnistatud. "Bhagavad-gītāt" tunnistavad Indias inimesed kõikidest klassidest, ning mis puutub muusse maailma, siis tunnistavad "Bhagavad-gītāt" ka siin erakordse ja autoriteetse teosena paljud õpetlased, teoloogid ja filosoofid. "Bhagavad-gītā" autoriteetsuses pole vähimatki kahtlust. Isegi Albert Einstein, üks märkimisväärsemaid teadlasi, luges "Bhagavad-gītāt" regulaarselt.

A partir do Bhagavad-gītā, precisamos aceitar que existe um Universo espiritual, que é reino de Deus. Se, de alguma maneira, fôssemos transportados para um país onde não tivéssemos que passar pelo processo de nascimento, velhice, doença e morte, não nos sentiríamos felizes? Se ouvíssemos falar de um país assim, certamente tentaríamos ir até ele de todas as formas. Ninguém quer envelhecer, ninguém quer morrer. De fato, um lugar livre de tais sofrimentos seria nosso maior desejo. Por que queremos um lugar assim? Porque temos o direito, a prerrogativa de querê-lo. Nós somos eternos, plenos de conhecimento e bem-aventurança, porém por termos sido cobertos pelo envolvimento material, esquecemo-nos de nós mesmos. Por esse motivo, o Bhagavad-gītā nos oferece a chance de sermos capazes de reviver nossa posição original.

"Bhagavad-gītāle" toetudes tuleb meil tunnistada, et eksisteerib vaimne universum, mis on Jumala kuningriik. Kui me satuksime maale, kus meile öeldakse, et seal ei eksisteeri sündimist, vananemist, haigusi ja surma, kas poleks me siis selle üle rõõmsad? Kui me kuuleksime sellise paiga olemasolust, püüaksime me kindlasti kõigest väest sinna minna. Keegi ei taha vananeda ega surra. Tõepoolest, nendest hädadest vaba paik saaks kindlasti meie südamesooviks. Ja miks me seda soovime? Sest meil on selleks õigus, privileeg. Me oleme igavesed, õndsad ja täis teadmisi, kuid mässitud selle materiaalse maailma köidikuisse, oleme me oma sellise olemuse unustanud. Ja seepärast annab "Bhagavad-gītā" meile võimaluse taastada oma algupärane staatus.

Os śaṅkaristas e os budistas afirmam que o mundo transcendental é vazio, mas o Bhagavad-gītā não nos desaponta dessa forma. A filosofia do vazio tem simplesmente criado ateístas. Nós somos seres espirituais, e queremos o prazer, mas assim que passamos a pensar que nosso futuro é um vazio, nos sentimos inclinados a aproveitar esta vida material. Dessa maneira, os impersonalistas discorrem sobre a filosofia do vazio enquanto tentam aproveitar o mais que podem desta vida material. Um pessoa pode apreciar esse tipo de especulação, mas isso não traz benefício espiritual algum.

Śaṅkarācārya filosoofia järgijad, ja samuti budistid väidavad, et väljapool seda maailma on vaid tühjus, kuid "Bhagavad- gītā" meid sel viisil ei kurvasta. Selline tühjuse filosoofia on tekitanud vaid ateiste. Me oleme vaimsed olendid ja me tahame nautida, kuid niipea kui meile öeldakse, et tulevik on tühjus, kaldume me materiaalset elu nautima. Seepärast ongi impersonalistidest tühjuse filosoofia arutajad samal ajal ikkagi igal võimalikul viisil nautimas seda materiaalset elu. Keegi võib ju sellesuunalistest spekulatsioonidest rõõmu tunda, kuid vaimselt sellest küll mingit kasu saada ei saa.

brahma-bhūtaḥ prasannātmā
na śocati na kāṅkṣati
samaḥ sarveṣu bhūteṣu
mad-bhaktiṁ labhate parām
brahma-bhūtaḥ prasannātmā
na śocati na kāṅkṣati
samaḥ sarveṣu bhūteṣu
mad-bhaktiṁ labhate parām

“Aquele que está assim situado transcendentalmente, imediatamente compreende o Brahman Supremo. Ele nunca lamenta e nem deseja ter nada; ele tem a mesma atitude para com todas as entidades vivas. Neste estado ele atinge o serviço devocional puro a Mim.” (Bg. 18.54)

"See, kes on jõudnud vaimsele tasandile, teadvustab Kõigekõrgema Brahmani koheselt. Ta viibi kunagi ahastuses ega oma mingeid soove midagi omada ning ta suhtub igasse elusolendisse samaväärselt. Sellel tasandil jõuab ta Minu puhta pühendunud teenimiseni." (Bg. 18.54)

Aquele que progrediu na vida devocional e que está saboreando o serviço a Kṛṣṇa, se torna automaticamente desapegado do prazer material. O sintoma de uma pessoa absorta em bhakti é que ela está completamente satisfeita em sua relação com Kṛṣṇa.

See, kes on pühendunud elus arengut saavutanud ja kes maitseb Kṛṣṇa teenimist, vabaneb automaatselt materiaalsete naudingute mõju alt. Pideva bhakti tasandil viibimise tunnuseks on see, et ollakse Kṛṣṇaga täielikult rahuldatud.