Skip to main content

Ketvirta mantra

Neljas Mantra

Tekstas

Tekst

anejad ekaṁ manaso javīyo
nainad devā āpnuvan pūrvam arṣat
tad dhāvato ’nyān atyeti tiṣṭhat
tasminn apo mātariśvā dadhāti
anejad ekaṁ manaso javīyo
nainad devā āpnuvan pūrvam arṣat
tad dhāvato ’nyān atyeti tiṣṭhat
tasminn apo mātariśvā dadhāti

Synonyms

Synonyms

anejat — nejudantis; ekam — vienas; manasaḥ — už protą; javīyaḥ — greitesnis; na — ne; enat — šį Aukščiausiąjį Viešpatį; devāḥ — tokie pusdieviai kaip Indra ir kt; āpnuvan — gali pavyti; pūrvam — iš priekio; arṣat — greitai judantį; tat — Jis; dhāvataḥ — bėgančius; anyān — kitus; atyeti — pralenkia; tiṣṭhat — būdamas vienoje vietoje; tasmin — Jame; apaḥ — lietus; mātariśvā — dievai, kurie valdo vėją ir lietų; dadhāti — siunčia.

anejat — liikumatu; ekam — üks; manasaḥ — kui mõistus; javīyaḥ — kiiremini; na — ei; enat — Kõigekõrgem Jumal; devāḥ — Indra sarnased pooljumalad; āpnuvan — võivad läheneda; pūrvam — ees; arṣat — kiiresti liikudes; tat — Tema; dhāvataḥ — jooksvad; anyān — teised; atyeti — ületab; tiṣṭhat — paigale jäädes; tasmin — Temas; apaḥ — vihm; mātariśvā — jumalad, kes kontrollivad tuuli ja vihma; dadhāti — varustavad.

Translation

Translation

Nors Dievo Asmuo niekada nesitraukia iš Savo buveinės, Jis yra greitesnis už mintį ir gali pralenkti visus bėgančius. Jis nepasiekiamas net galingiesiems pusdieviams, ir net būdamas vienoje vietoje, Jis valdo tuos, kurie siunčia vėją ir lietų. Jis – tobuliausiasis, ir niekas negali Jam prilygti.

Kuigi Kõigekõrgem Jumal viibib igavesti oma asukohas, on Ta siiski võimeline liikuma kiiremini mõttest. Ta möödub vabalt kõikidest. Võimsad pooljumalad ei suuda Temale lähenedagi. Olles kogu aeg ühel kohal, juhib Ta neid, kes tekitavad tuuli ja valavad vihma. Oma suurepärasuses ületab Ta kõiki.

Purport

Purport

Aukščiausias Viešpats, Absoliutus Dievo Asmuo, nesuvokiamas net paties didžiausio filosofo protui. Pažinti Viešpatį Jo Paties malone tegali Jo bhaktai. „Brahma-saṁhitoje“ (5.34) pasakyta, kad netgi milijonus metų keliaudamas vėjo ar minties greičiu, neatsidavęs Viešpačiui filosofas negalėtų prisiartinti prie Absoliučiosios Tiesos. Ji tebebūtų be galo toli nuo jo. Absoliutusis Dievo Asmuo, – tęsiama „Brahma-saṁhitoje“ (5.36), – turi Savo transcendentinę buveinę, kuri vadinasi Goloka. Čia Jis gyvena paniręs į Savo žaidimus, tačiau Savo nesuvokiamų galių dėka, sykiu Jis yra bet kurioje Savo kuriamosios energijos dalyje. „Viṣṇu Purāṇa“ Jo galias lygina su ugnies šiluma ir šviesa. Degdama vienoje vietoje, ugnis skleidžia šviesą ir šilumą visomis kryptimis. Taip lygiai ir Absoliutusis Dievo Asmuo, niekur neišeidamas iš Savo transcendentinės buveinės, visur paskleidžia skirtingas Savo energijas.

Kõigekõrgemat Jumalat, kes on Jumala Absoluutne Isiksus, ei ole ka suurimad filosoofid võimelised teadvustama mõttemõlgutuse läbi. Temast võivad teada ainult, Tema enese armu läbi, need, kes on end Temale pühendanud. "Brahma-saṁhitās" on öeldud, et kui Temale mittepühendunud filosoof, kes võib rännata mõtte kiirusel, rändab kosmoses sadu aastaid, leiab ta siiski Absoluudi olevat liiga kaugel. Upaniṣadides on öeldud, et Jumala Isiksusel on transtsendentaalne eluase, mida tuntakse Kṛṣṇaloka nime all, kus Ta viibib tegeledes Oma ajaviidetega. Kuid samal ajal võib Tema kujutlematu jõud jõuda kõigi loova energia osadeni. "Viṣṇu Purāṇas" võrreldakse Tema jõudu tule soojuse ja valgusega. Tuli võib levitada soojust ja valgust, olles ise paigal ning samuti võib Jumala Isiksus levitada Oma energiat kõikjal, olles Ise aga paigal Oma transtsendentaalses elupaigas.

Viešpaties energijų yra nesuskaičiuojama daugybė, tačiau jas galima suskirstyti į tris pagrindines kategorijas: vidinę, paribio ir išorinę. Kiekviena šių kategorijų turi šimtus milijonų subkategorijų. Pusdieviai – viešpačiai, kuriems suteikta galia valdyti gamtos stichijas (orą, šviesą, lietų ir kt.), priskiriami Absoliučiojo Asmens paribio energijai. Menkesnės gyvosios būtybės, tarp jų ir žmonės, taip pat yra Viešpaties paribio energijos kūriniai. Materialųjį pasaulį yra sukūrusi išorinė Viešpaties galia, o dvasinį dangų, Dievo karalystę, – Jo vidinė galia.

Selliseid energiaid on lõputult palju, kuid neid võib jaotada kolmeks: sisemine võim, marginaalne võim ja väline võim. Kõigis neis on sadu miljoneid alajaotusi. Valitsevad pooljumalad, kes on volitatud kontrollima õhku, valgust, vihma jne., kuuluvad kõik Tema marginaalse võimu alla. Marginaalse energia viljaks on ka kõik elavad olendid. Materiaalne maailm on Jumala välise jõu looming ning spirituaalne taevas, kus asub Jumala kuningriik, on Tema sisemise võimu avaldus.

Taigi įvairios Viešpaties energijos yra pasklidusios visur. Nors Viešpats ir Jo energijos nesiskiria, nevalia painioti šių energijų su Aukščiausiąja Tiesa. Nereiktų klaidingai manyti, kad Aukščiausiasis Viešpats pasklidęs visur kaip kažkokia beasmenė substancija ar kad Jis neegzistuoja kaip asmenybė. Žmonės įpratę daryti išvadas, pasikliaudami savo proto galiomis, tačiau Aukščiausiasis Viešpats ribotam protui nesuvokiamas. Štai kodėl Upaniṣados mus ir įspėja, kad prie Viešpaties neįmanoma priartėti, pasikliaujant savo menkomis galimybėmis.

Kõigekõrgema Jumala erinevad energiad valitsvad kõikjal. Ehkki Tema Enese ja Tema energiate vahel ei ole vahet, ei tohi teha järeldust, et Kõigekõrgem Jumal, levides kõikjal, võib eksisteerida vaid ebaisikulise Brahmani kujul. Inimesed on harjunud tegema järeldusi vastavalt oma arusaamise võimele. Kuid Kõigekõrgem Jumal ei saa olla meie piiratud arusaamisvõime objektiks. Seetõttu Upaniṣadid hoiatavad meid, et keegi ei saa oma piiratud võimuga läheneda Jumalale.

„Bhagavad-gītoje“ (10.2) Viešpats sako, kad Jo pažinti negali net didieji ṛṣiai ir surai. Tad ką kalbėti apie asuras, kuriems Viešpaties keliai apskritai nežinomi? Ši, ketvirtoji „Śrī Īśopaniṣados“ mantra aiškiai sako, kad Absoliučioji Tiesa galiausiai yra Absoliutusis Asmuo. Antraip, argi būtų prasmė tiek daug kalbėti apie Jo bruožus, patvirtinančius Jį esant asmenybę.

"Bhagavad-gītās" (10.2) ütleb Jumal, et mitte keegi, isegi mitte ṛṣid ja surad, ei saa Teda tunda. Mida siis veel rääkida asuratest, kes ei ole võimelised mõistma isegi Jumala teid? "Śrī Īśopaniṣadi" neljanda mantra sõnadega on selgelt öeldud, et Absoluutne Tõde on Absoluutne Isiksus. Teisiti ei oleks põhjust rääkida nii paljudest asjadest Tema isiksuse puhul.

Nors atskiros neatsiejamosios Viešpaties galių dalelės pasižymi tokiomis pat, kaip ir Pats Viešpats, ypatybėmis, jų veiklos sfera yra ribota, todėl jos pačios irgi ribotos. Dalelės niekada nėra lygios visumai, todėl jos negali iki galo pažinti visų Viešpaties galimybių. Veikiamos materialios gamtos, kvailos ir tamsios gyvosios būtybės, kurios tėra neatsiejamos Viešpaties dalelės, mėgina įsivaizduoti transcendentinę Viešpaties didybę. „Śrī Īśopaniṣada“ įspėja, kad pastangos abstrakčiais samprotavimais pažinti Viešpatį yra bergždžios. Reikėtų stengtis daugiau sužinoti apie Transcendenciją iš Paties Viešpaties, aukščiausiojo Vedų šaltinio, nes tik Viešpats iki galo pažįsta Transcendenciją.

Üksikud Jumala mõju osad, ehkki neil kõigil on Jumala enese tundemärgid, omavad vaid piiratud võimu olles seega ka ise piiratud. Osad ei ole kunagi tervikuga võrdsed. Seetõttu ei saa osad ka hinnata Jumala kogu võimu. Rumalad inimesed, kes kõik on materiaalse energia mõju all olevad Jumala energia osad, püüavad teha oletusi Jumala transtsendentaalse asupaiga kohta. "Srī Īśopaniṣad" veenab neid mitte püüdma määratleda Jumalat läbi mõttespekulatsioonide. Transtsendentaalset tuleb püüda mõista Vedade kaudu, mis kuuluvad transtsendentaalsete tarkuste hulka.

Kiekviena neatsiejama tobulos visumos dalelė turi tam tikrų savitų galių, kad galėtų veikti vykdydama Viešpaties valią. Jei neatsiejama dalelė, gyvoji esybė, užmiršta, ką ji turi daryti vykdydama Viešpaties valią, vadinasi, ją užvaldė māyā, iliuzija. Todėl „Śrī Īśopaniṣada“ iš pat pradžių įspėja mus, kad labai rūpestingai atliktume Viešpaties mums skirtą vaidmenį. Tai nereiškia, kad iš individualios sielos atimta iniciatyva. Ji yra neatsiejama Viešpaties dalelė, todėl, kaip ir Viešpats, turi iniciatyvos laisvę. Kai žmogus teisingai ir su protu panaudoja savo iniciatyvą, arba veikliąją prigimtį, suprasdamas, kad viskas yra Viešpaties energija, atgyja jo pirminė sąmonė, kuri buvo išblėsusi dėl sąlyčio su māya, arba išorine energija.

Täieliku Terviku iga osa on varustatud tegutsemiseks vajaliku energiaga ning kui too osake oma erilise tegevuse unustab, peetakse teda olevat māyā, illusioonides küüsis. Seetõttu on "Śrī Īśopaniṣadis" algusest peale rõhutatud, et me peame väga hoolikalt täitma meile Jumala poolt määratud osa. See aga ei tähenda seda, et üksikisikul ei oleks oma initsiatiivi. Kuna ta on Jumala osa, siis on tal ka Jumala initsiatiiv. Oma initsiatiivi, aktiivse loomuse ja mõistmise läbi, et kõik on Jumala võimuses, võib inimene jõuda oma algse teadvuse ärkamiseni, mis kadus ühenduses välise energiaga.

Visą energiją mes gauname tik iš Viešpaties, todėl ir naudoti ją reikėtų tiktai vykdant Viešpaties valią. Viešpatį pažinti tegali nuolankus, tarnauti Jam pasiryžęs žmogus. Tobulas pažinimas – tai visų Viešpaties bruožų bei galių pažinimas, suvokimas, kaip tos galios veikia, paklusdamos Jo valiai. Tai Viešpats išsamiai paaiškino „Bhagavad-gītoje“, veikale, kuris atskleidžia visų Upaniṣadų esmę.

Kogu võim on Jumalast ja seetõttu tuleb igasugust võimu kasutada Jumala tahte täideviimiseks. Jumalat teadvustab see, kes on võtnud omaks vaga suhtumise. Täiuslik tarkus tähendab Jumala tundmist kõigis Tema iseärasustes, see tähendab Tema võimu teadmist ning teadmist, kuidas see võim valitseb vastavalt Tema tahtele. Seda kõik on "Bhagavad-gītās" Jumala poolt väga täpselt kirjeldatud, mis on Upaniṣadide peamiseks osaks.