Skip to main content

TEXT 1

TEXT 1

Tekstas

Tekst

śrī-bhagavān uvāca
mayy āsakta-manāḥ pārtha
yogaṁ yuñjan mad-āśrayaḥ
asaṁśayaṁ samagraṁ māṁ
yathā jñāsyasi tac chṛṇu
śrī-bhagavān uvāca
mayy āsakta-manāḥ pārtha
yogaṁ yuñjan mad-āśrayaḥ
asaṁśayaṁ samagraṁ māṁ
yathā jñāsyasi tac chṛṇu

Synonyms

Synonyms

śrī-bhagavān uvāca — Aukščiausiasis Viešpats tarė; mayi — į Mane; āsakta- manāḥ — sutelkdamas protą; pārtha — o Pṛthos sūnau; yogam — savęs pažinimą; yuñjan — praktikuodamas; mat-āśrayaḥ — visiškai Mane įsisąmoninęs (pasiekęs Kṛṣṇos sąmonę); asaṁśayam — be abejonės; samagram — visiškai; mām — Mane; yathā — kaip; jñāsyasi — tu gali pažinti; tat — tai; śṛṇu — pasistenk išklausyti.

śrī-bhagavān uvāca — Kõigekõrgem Jumal ütles; mayi — Minusse; āsakta- manāḥ — kiindunud mõistusega; pārtha — oo, Pṛthā poeg; yogam — eneseteadvustamist; yuñjan — praktiseerides; mat-āśrayaḥ — Minu teadvuses (Kṛṣṇa teadvuses); asaṁśayam — kahtluseta; samagram — täielikult; mām — Mind; yathā — kuidas; jñāsyasi — sa võid teada; tat — seda; śṛṇu — püüa kuulata.

Translation

Translation

Aukščiausiasis Dievo Asmuo tarė: Dabar išgirski, o Pṛthos sūnau, kaip praktikuodamas yogą visiškai įsisąmoninęs Mane ir nukreipęs į Mane mintis gali atsikratyti abejonių ir pažinti Mane visą.

Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Nüüd, oo, Pṛthā poeg, kuula, kuidas täielikult Minu teadvuses viibides, Minusse kiindunud mõistusega joogat praktiseerides, võid sa vabana kahtlustest Minust täielikud teadmised omandada.

Purport

Purport

KOMENTARAS: Septintame „Bhagavad-gītos“ skyriuje nuodugniai aprašoma Kṛṣṇos sąmonės prigimtis. Kṛṣṇa kupinas turtų ir galybės, ir šis skyrius parodo, kaip Jis tuos turtus atskleidžia. Taip pat čia apibūdinamos keturios grupės laimingų žmonių, kurie savo gyvenimą susieja su Kṛṣṇa, bei keturios grupės nelaimingųjų, kurie niekada į Jį neatsigręžia.

„Bhagavad-gītā" seitsmendas peatükis kirjeldatakse üksikasjalikult Kṛṣṇa teadvuse olemust. Kṛṣṇa omab täielikult kõiki küllusi ning siin kirjeldatakse, kuidas Ta Oma küllusi avaldab. Samuti kirjeldatakse selles peatükis nelja kategooriat õnnelikke inimesi, kes kiinduvad Kṛṣṇasse, ning nelja kategooriat õnnetuid inimesi, kes ei pöördu kunagi Kṛṣṇa poole.

Pirmieji šeši „Bhagavad-gītos“ skyriai gyvąją esybę apibūdina kaip nematerialią dvasinę sielą, kuri pajėgi pakilti iki savęs pažinimo įvairių yogos tipų pagalba. Šeštojo skyriaus pabaigoje aiškiai pasakyta, kad nuolatinis proto sutelkimas į Kṛṣṇą, kitaip sakant, Kṛṣṇos sąmonė – aukščiausia yogos forma. Visiškai suvokti Aukščiausiąją Tiesą galima tik nukreipus protą į Kṛṣṇą, ir niekaip kitaip. Beasmenio brahmajyoti arba lokalizuotos Paramātmos patyrimas nėra tobulas Aukščiausiosios Tiesos pažinimas, nes jis dalinis. Išsamus, mokslinis žinojimas – tai Pats Kṛṣṇa, todėl Kṛṣṇą įsisąmoninusiam žmogui atsiskleidžia viskas. Žmogus visa savo esybe pasinėręs į Kṛṣṇos sąmonę žino, kad Kṛṣṇa yra galutinis žinojimas ir atsikrato abejonių. Įvairūs yogos tipai tėra tik laipteliai kelyje į Kṛṣṇos sąmonę. Tiesiogiai įsijungus į Kṛṣṇos sąmonę savaime iki galo atsiskleidžia brahmajyoti ir Paramātma. Praktikuojant Kṛṣṇos sąmonės yogą, pažįstama viskas iki galo: Absoliuti Tiesa, gyvosios esybės, materiali gamta bei jos įvairiausios apraiškos.

„Bhagavad-gītā" kuues esimeses peatükis kirjeldati elusolendit kui mittemateriaalset vaimset hinge, kes on võimeline tõusma eneseteadvustamise tasandini erinevate joogasüsteemide järgimise abil. Kuuenda peatüki lõpus öeldakse selgelt, et mõistuse pidev keskendamine Kṛṣṇale ehk, teisisõnu öeldes, Kṛṣṇa teadvus on kõrgeim joogasüsteem. Keskendades mõistuse Kṛṣṇale, võib inimene täielikult mõista Absoluutset Tõde. Mõnel muul viisil pole see võimalik. Impersonaalse brahmajyoti või iga elusolendi südames viibiva Paramātmā teadvustamine pole täiuslik, sest see on vaid osaline Absoluutse Tõe teadvustamine. Täielikud ja teaduslikud teadmised on need, mis võimaldavad meil mõista Kṛṣṇat ning seetõttu ei jää Kṛṣṇa teadvuses viibivale inimesele midagi mõistmatuks. Täielikus Kṛṣṇa teadvuses viibides teab inimene, et teadmised Kṛṣṇast on lõplikud teadmised, mis jäävad väljapoole igasuguseid kahtlusi. Erinevad joogasüsteemid on vaid erinevad astmed Kṛṣṇa teadvuseni viival teel. See, kes teeb algust otseselt Kṛṣṇa teadvuse arendamisega, omandab täielikud teadmised ka nii brahmajyotist kui Paramātmāst. Kṛṣṇa teadvuse jooga praktiseerimise läbi võib inimene omandada täielikud teadmised kõigest – Absoluutsest Tõest, elusolenditest, materiaalsest loodusest ja selle erinevatest avaldumisvormidest ning kõigest sellega liituvast.

Todėl yogos praktiką reikia pradėti taip, kaip nurodo paskutinis šeštojo skyriaus posmas. Sutelkti mintis į Kṛṣṇą, Aukščiausiąjį, galima atliekant pasiaukojimo tarnystę, turinčią devynias formas. Pirmoji ir svarbiausia iš jų – śravaṇam. Todėl Viešpats sako Arjunai: tac cḥṛnu – „Išklausyk Mane“. Negali būti didesnio autoriteto už Kṛṣṇą, todėl kiekvienas, Jo klausydamasis, gauna didžią galimybę tobulai įsisąmoninti Kṛṣṇą. Taigi žinių semtis reikia tiesiogiai iš Kṛṣṇos arba iš tyro Krṣṇos bhakto, o ne iš nebhakto išsišokėlio, besipuikuojančio savo akademiniu išsilavinimu.

Seepärast peaks inimene praktiseerima joogat nii nagu juhendatakse kuuenda peatüki viimases värsis. Mõistuse keskendamine Kṛṣṇale, Kõrgeimale, on võimalik, kui inimene sooritab pühakirjades ettekirjutatud üheksat pühendunud teenimise protsessi. Esimene ning olulisim neist üheksast on śravaṇam. Seepärast ütleb Jumal Arjunale: tac chṛṇu. „Kuula Mind." Pole suuremat autoriteeti kui Kṛṣṇa, ning seepärast on Teda kuulates inimesel suurim võimalus jõuda täieliku Kṛṣṇa teadvuseni. Teadmisi tuleb omandada otseselt Kṛṣṇalt või Kṛṣṇa puhtalt pühendunult, mitte aga üheltki mittepühendunust kelkijalt, kes uhkustab oma akadeemiliste teadmistega.

Štai kaip Kṛṣṇos, Aukščiausiojo Dievo Asmens, Absoliučios Tiesos, pažinimo procesas aprašomas pirmosios „Śrīmad-Bhāgavatam“ giesmės antrame skyriuje:

„Śrīmad-Bhāgavatamis" kirjeldatakse seda Kṛṣṇa, Jumala Kõrgeima Isiksuse, Absoluutse Tõe mõistmise protsessi esimese laulu teises peatükis järgmiselt:

śṛṇvatāṁ sva-kathāḥ kṛṣṇaḥ
puṇya-śravaṇa-kīrtanaḥ
hṛdy antaḥ-stho hy abhadrāṇi
vidhunoti suhṛt satām
śṛṇvatāṁ sva-kathāḥ kṛṣṇaḥ
puṇya-śravaṇa-kīrtanaḥ
hṛdy antaḥ-stho hy abhadrāṇi
vidhunoti suhṛt satām
naṣṭa-prāyeṣv abhadreṣu
nityaṁ bhāgavata-sevayā
bhagavaty uttama-śloke
bhaktir bhavati naiṣṭhikī
naṣṭa-prāyeṣv abhadreṣu
nityaṁ bhāgavata-sevayā
bhagavaty uttama-śloke
bhaktir bhavati naiṣṭhikī
tadā rajas-tamo-bhāvāḥ
kāma-lobhādayaś ca ye
ceta etair anāviddhaṁ
sthitaṁ sattve prasīdati
tadā rajas-tamo-bhāvāḥ
kāma-lobhādayaś ca ye
ceta etair anāviddhaṁ
sthitaṁ sattve prasīdati
evaṁ prasanna-manaso
bhagavad-bhakti-yogataḥ
bhagavat-tattva-vijñānaṁ
mukta-saṅgasya jāyate
evaṁ prasanna-manaso
bhagavad-bhakti-yogataḥ
bhagavat-tattva-vijñānaṁ
mukta-saṅgasya jāyate
bhidyate hṛdaya-granthiś
chidyante sarva-saṁśayāḥ
kṣīyante cāsya karmāṇi
dṛṣṭa evātmanīśvare
bhidyate hṛdaya-granthiś
chidyante sarva-saṁśayāḥ
kṣīyante cāsya karmāṇi
dṛṣṭa evātmanīśvare

„Klausytis Vedų raštų pasakojimų ar tiesiogiai Paties Kṛṣṇos žodžių „Bhagavad-gītoje“ – jau pats savaime dievotas poelgis. Tam, kuris nuolat klausosi apie Kṛṣṇą, Viešpats Kṛṣṇa, glūdintis kiekvieno širdyje, yra geriausias draugas; Jis apvalo bhaktą, atiduodantį Jam savo klausą. Taip natūraliai atsiskleidžia bhakto širdyje užslėptas transcendentinis žinojimas. Vis daugiau girdinti Bhāgavatam ir bhaktų pasakojimus apie Kṛṣṇą, pasiaukojimo tarnystė Viešpačiui įgauna pastovumo. Intensyvėjant pasiaukojimo tarnystei, žmogui nebedaro įtakos aistros ir neišmanymo guṇos, jo materialūs geismai bei godumas silpsta. Nusiplovęs nešvarybes, mokinys pasiekia stabilų tyros dorybės būvį, jį pagauna pasiaukojimo tarnystės įkvėpimas, ir jis kuo geriausiai suvokia Dievo mokslą. Šitaip bhakti-yoga perkerta tvirtą materialių prisirišimų mazgą ir įgalina išsyk pasikelti į asaṁśayaṁ samagram – Aukščiausiosios Absoliučios Tiesos, Dievo Asmens, pažinimo lygmenį.“ (SB 1.2.17–21)

Todėl tik klausantis Kṛṣṇos arba Jo bhakto, įgijusio Kṛṣṇos sąmonę, žodžių įmanoma suprasti Kṛṣṇos mokslą.

„Kuulata Śrī Kṛṣṇast vedakirjanduse teostest või kuulata Teda otseselt „Bhagavad-gītāst" on õige tegevus. Jumal Kṛṣṇa, kes elab igaühe südames, käitub selle suhtes, kes kuulab Temast, kui parimat sooviv sõber. Jumal aitab sellisel pühendunul pideva Jumalast kuulamise läbi puhastuda. Sel viisil arendab pühendunu endas loomulikul teel välja uinunud transtsendentaalsed teadmised. Mida enam ta kuulab Kṛṣṇa kohta „Bhāgavatamist" ja pühendunutelt, seda enam kinnistub ta Jumala pühendunud teenimises. Pühendunud teenimist arendades vabaneb inimene kire ja teadmatuse guṇa mõju alt ning sedasi kaovad ka materiaalsed ihad ja kadedus. Kui need ebapuhtused on minema pühitud, püsib jooga praktiseerija puhta vooruse mõju all ning innustub pühendunud teenimise läbi, mõistes Jumala teadust täielikult. Sedasi sõlmib bhakti-jooga lahti materiaalsete kiindumuste tugeva sõlme ning võimaldab inimesel jõuda koheselt asaṁśayaṁ samagram tasandile ehk Kõrgeima Absoluutse Tõe ja Jumala Isiksuse mõistmiseni." (Bhāg.1.2.17 – 21)

Seega on teadust Kṛṣṇast võimalik mõista üksnes siis, kui kuulata seda Kṛṣṇalt või Tema Kṛṣṇa teadvuses viibivalt pühendunult.