Skip to main content

TEXT 5

TEXT 5

Tekstas

Tekst

uddhared ātmanātmānaṁ
nātmānam avasādayet
ātmaiva hy ātmano bandhur
ātmaiva ripur ātmanaḥ
uddhared ātmanātmānaṁ
nātmānam avasādayet
ātmaiva hy ātmano bandhur
ātmaiva ripur ātmanaḥ

Synonyms

Synonyms

uddharet — privalo išgelbėti; ātmanā — protu; ātmānam — sąlygotą sielą; na — niekada; ātmānam — sąlygotą sielą; avasādayet — pasmerkti nuopuoliui; ātmā — protas; eva — be abejonės; hi — tikrai; ātmanaḥ — sąlygotos sielos; bandhuḥ — draugas; ātmā — protas; eva — be abejonės; ripuḥ — priešas; ātmanaḥ — sąlygotos sielos.

uddharet — inimene peab vabastama; ātmanā — mõistuse abil; ātmānam — tingimustest sõltuvat hinge; na — mitte kunagi; ātmānam — tingimustest sõltuvat hinge; avasādayet — madalamale viima; ātmā — mõistus; eva — kindlasti; hi — tõepoolest; ātmanaḥ — tingimustest sõltuva hinge; bandhuḥ — sõber; ātmā — mõistus; eva — kindlasti; ripuḥ — vaenlane; ātmanaḥ — tingumustest sõltuva hinge.

Translation

Translation

Protas turi padėti žmogui išsigelbėti, o ne pražudyti save. Protas – sąlygotos sielos draugas ir priešas.

Inimene peab kasutama oma mõistust enda vabastamiseks, mitte aga mandumiseks. Mõistus on tingimustest sõltuvale hingele nii sõber kui ka vaenlane.

Purport

Purport

KOMENTARAS: Priklausomai nuo aplinkybių žodis ātmā gali reikšti tiek kūną, tiek protą, tiek sielą. Yogos sistemoje protui ir sąlygotai sielai tenka ypatingai svarbus vaidmuo. Protui yogos praktika skiria centrinę vietą, todėl šiame posme žodis ātmā nurodo protą. Yogos sistemos tikslas – suvaldyti protą ir atplėšti jį nuo juslių objektų. Čia ypač pažymima, kad protą reikia ištreniruoti taip, kad jis galėtų ištraukti sąlygotą sielą iš neišmanymo liūno. Materialioje būtyje gyvąją esybę veikia protas ir juslės. Iš tiesų, tyra siela pakliūva į materialų pasaulį dėl to, kad jos protas patiria trokštančios viešpatauti materialioje gamtoje klaidingos savimonės poveikį. Todėl protą reikia ištreniruoti taip, kad jo nežavėtų materialios gamtos blizgesys – tik šitaip sąlygota siela gali būti išgelbėta. Nevalia vaikytis juslių objektų ir taip stumti save į pražūtį. Kuo labiau žmogų traukia juslių objektai, tuo labiau jis įsipainioja į materialią būtį. Geriausias būdas išsigauti iš jos – protą visada pajungti Kṛṣṇos sąmonei. Būtent taip ir turi elgtis žmogus – šią tezę patvirtina tekste pavartotas žodis hi. Taip pat pasakyta:

Sõna ātmā tähistab erinevates olukordades kas keha, mõistust või hinge. Joogasüsteemis on eriti tähtsad mõistus ja tingimustest sõltuv hing. Kuna mõistus omab jooga praktiseerimises keskset kohta, tähistab ātmā siin mõistust. Jooga praktiseerimise eesmärk on saavutada kontroll mõistuse üle ning tõkestada mõistuse kiindumist meelte ihaldusobjektidesse. Selles värsis rõhutatakse, et mõistust tuleb treenida nii, et see saaks päästa tingimustest sõltuva hinge teadmatuse soomülkast. Materiaalses elus on elusolend mõistuse ja meelte mõjuvallas. Õigupoolest on puhas hing sattunud materiaalse maailma köidikuisse, kuna mõistus on omaks võtnud vale ego, mis soovib materiaalse looduse üle valitseda. Seepärast tuleb mõistust treenida nii, et seda ei ahvatleks materiaalse looduse sära, ning sel moel võib tingimustest sõltuv hing materiaalsest maailmast pääseda. Inimene ei tohiks lasta end manduda meelte ihaldusobjektidesse kiindumiseni. Mida enam on ta kiindunud meelte ihaldusobjektidesse, seda enam takerdub ta materiaalse eksistentsi köidikuisse. Parim viis neist vabanemiseks on hõivata oma mõistus alati Kṛṣṇa teadvusega. Sõna hi kasutatakse selle mõtte rõhutamiseks, s.t. et seda peab tegema. Samuti öeldakse:

mana eva manuṣyāṇāṁ
kāraṇaṁ bandha-mokṣayoḥ
bandhāya viṣayāsaṅgo
muktyai nirviṣayaṁ manaḥ
mana eva manuṣyāṇāṁ
kāraṇaṁ bandha-mokṣayoḥ
bandhāya viṣayāsaṅgo
muktyai nirviṣayaṁ manaḥ

„Žmogaus protas – ir vergijos, ir išsivadavimo priežastis. Juslių objektų užvaldytas protas žmogų pavergia, o atsitraukęs nuo tų objektų protas – jį išvaduoja.“ („Amṛta-bindu Upaniṣada“ 2) Todėl visada pajungtas Kṛṣṇos sąmonei protas yra aukščiausiojo išsivadavimo priežastis.

„Mõistus on nii inimese vangistuse kui ka vabanemise põhjuseks. Mõistus, mis on süvenenud meelte ihaldusobjektidesse, põhjustab vangistust, mõistus, mis on eemaldunud meelte ihaldusobjektidest, põhjustab aga vabanemist." („Amṛta-bindu Upaniṣad" 2)

Seega toob mõistus, mis on alati süvenenud Kṛṣṇa teadvusse, elusolendile ülima vabanemise.