Skip to main content

TEXT 25

TEXT 25

Tekstas

Tekst

śanaiḥ śanair uparamed
buddhyā dhṛti-gṛhītayā
ātma-saṁsthaṁ manaḥ kṛtvā
na kiñcid api cintayet
śanaiḥ śanair uparamed
buddhyā dhṛti-gṛhītayā
ātma-saṁsthaṁ manaḥ kṛtvā
na kiñcid api cintayet

Synonyms

Synonyms

śanaiḥ — palengva; śanaiḥ — žingsnis po žingsnio; uparamet — žmogus turi sulaikyti; buddhyā — intelektu; dhṛti-gṛhītayā — su įsitikinimu; ātma- saṁstham — patalpintą į transcendenciją; manaḥ — protą; kṛtvā — padaręs; na — ne; kiñcit — apie ką kitą; api — net; cintayet — turi galvoti.

śanaiḥ — järk-järgult; śanaiḥ — aste-astmelt; uparamet — tuleb hoida tagasi; buddhyā — arukusega; dhṛti-gṛhītayā — veendumusest kantud; ātma- saṁstham — transtsendentaalsel tasandil asetsedes; manaḥ — mõistus; kṛtvā — tehes; na — ei; kiñcit — kõik muu; api — isegi; cintayet — peab mõtlema.

Translation

Translation

Palengva, žingsnis po žingsnio, reikia eiti į transą, pasitelkus tam intelektą, paremtą tvirtu įsitikinimu. Taip protas turi būti sutelktas vien į savąjį „aš“ ir nenukrypti į nieką daugiau.

Aste-astmelt peab joogi arukuse abil ja veendumusest kantuna jõudma transsi, ning sel viisil keskendama oma mõistuse üksnes Kõrgeimale Hingele, ega mõtlema enam millestki muust.

Purport

Purport

KOMENTARAS: Su intelektu ir tvirtu įsitikinimu žmogus laipsniškai nutraukia juslių veiklą. Tai vadinasi pratyāhāra. Įsitikinimas, meditacija ir juslių veiklos nutraukimas suvaldo protą, ir protas įeina į transą, arba samādhi. Tada nebelieka jokio pavojaus atsidurti materialios būties sampratos valdžioje. Kitaip sakant, nors žmogus ir priverstas (kol turi materialų kūną) kontaktuoti su materija, jam nederėtų galvoti apie juslinius malonumus. Nevalia galvoti apie jokius malonumus, išskyrus viena – kaip patenkinti Aukščiausiąjį „Aš“. Tokia būklė lengvai pasiekiama tiesiogiai praktikuojant Kṛṣṇos sąmonę.

Õigete veendumuste ja sihikindluse abil peab inimene järk-järgult lõpetama meelelised tegevused. Seda nimetatakse pratyāhāraks. Mõistus, mida kontrollitakse veendumuste, meditatsiooni ja meeleliste tegevuste lõpetamise abil, tuleb fikseerida transiseisundisse ehk samādhisse. Siis ei ole enam mingit ohtu materialistliku elukäsitluse juurde tagasi langeda. Ehkki inimene on kokkupuutes mateeriaga nii kaua kui eksisteerib tema materiaalne keha, ei tohiks ta suunata oma mõtteid meelelistele naudingutele. Ta ei tohiks mõelda ühestki naudingust peale Kõrgeima Hinge naudingu. Kṛṣṇa teadvust praktiseerides ei ole selle seisundini jõudmine raske.