Skip to main content

TREČIAS SKYRIUS

KOLMAS PEATÜKK

Karma-yoga

Karma-jooga

TEXT 1:
Arjuna tarė: O Janārdana, o Keśava! Kodėl Tu nori įtraukti mane į šį siaubingą karą, jeigu intelektą vertini labiau už karminę veiklą?
TEXT 1:
Arjuna küsis: Oo, Janārdana, oo, Keśava, kui Sa väidad, et arukuse arendamine on parem karmalistest tegevustest, miks tahad Sa siis, et ma astuksin sellesse koletusse sõtta?
TEXT 2:
Dviprasmiški Tavo nurodymai trikdo mano intelektą. Todėl prašau aiškiai tarti, kas man geriausia?
TEXT 2:
Mu arukus on segaduses Sinu kahemõttelistest juhendustest. Seepärast, palun, ütle mulle selgelt, milline toimimisviis on mulle kõige kasulikum.
TEXT 3:
Aukščiausiasis Dievo Asmuo tarė: O nesusitepęs nuodėme, Arjuna, Aš jau paaiškinau, kad yra dvi kategorijos žmonių, kurie stengiasi suvokti savąjį „aš“. Vieni linkę jį suvokti empiriniais filosofiniais samprotavimais, kiti – pasiaukojimo tarnyste.
TEXT 3:
Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Oo, pattudest vaba Arjuna, Ma olen juba selgitanud, et eksisteerib kahte liiki inimesi, kes püüavad teadvustada oma vaimset „mina". Ühed püüavad seda mõista empiirilistele filosoofilistele spekulatsioonidele toetudes, teised aga pühendunud teenimise läbi.
TEXT 4:
Neįmanoma išvengti atoveikio vien susilaikant nuo veiklos, kaip neįmanoma vien atsižadant pasiekti tobulumą.
TEXT 4:
Üksnes ettekirjutatud kohustuste täitmata jätmise läbi pole võimalik vabaneda tegude järelmõjudest, nagu ka ainult loobumuse läbi pole võimalik jõuda täiuslikkuseni.
TEXT 5:
Nepriklausomai nuo mūsų valios, kiekvieną priverčia veikti tos savybės, kurias jis įgyja dėl materialios gamtos guṇų įtakos. Todėl niekas net akimirksnį negali išbūti ko nors neveikdamas.
TEXT 5:
Igaüks on sunnitud abitult tegutsema vastavalt omadustele, mis ta on omandanud materiaalse looduse guṇadelt, ning seetõttu ei saa mitte keegi hetkekski hoiduda midagi tegemast.
TEXT 6:
Tas, kuris suturi savo jusles nuo veiklos, tačiau minčių nuo juslių objektų atplėšti nepajėgia, tikrai pats save apgaudinėja ir yra vadinamas apsimetėliu.
TEXT 6:
See, kes talitseb tegutsevaid meeli, kuid kelle mõistus on endiselt keskendunud meelte ihaldusobjektidele, kahtlemata üksnes petab end ning teda nimetatakse teesklejaks.
TEXT 7:
Kita vertus, jeigu žmogus nuoširdžiai stengiasi protu suvaldyti veikiančias jusles ir be prisirišimo imasi karma-yogos [įsisąmoninęs Kṛṣṇą], jo padėtis žymiai aukštesnė.
TEXT 7:
Samas aga inimene, kes siiralt püüab mõistuse abil kontrollida oma aktiivseid meeli ning teeb algust karma-joogaga [Kṛṣṇa teadvuses], vabana kiindumustest, asub palju kõrgemal tasandil.
TEXT 8:
Vykdyk nurodytą pareigą, nes tai geriau negu nedirbti. Nedirbdamas net savo fizinio kūno negalėsi išlaikyti.
TEXT 8:
Täida oma ettekirjutatud kohustusi, sest selline toimimisviis on märksa parem kui tööst loobumine. Ilma tööta pole võimalik isegi oma füüsilist keha alal hoida.
TEXT 9:
Veikla turi būti atliekama kaip auka Viṣṇu, kitaip ji bus vergystės materialiame pasaulyje priežastis. Todėl, o Kuntī sūnau, atlik savo nurodytas pareigas siekdamas Jį patenkinti ir visada būsi laisvas.
TEXT 9:
Igat tööd tuleb sooritada ohverdusena Viṣṇule, sest vastasel juhul seob töö elusolendit materiaalse maailmaga. Seepärast, oo, Kuntī poeg, täida oma ettekirjutatud kohustusi Viṣṇu rahuldamiseks, sest sel viisil jääd sa alati vabaks materiaalse maailma köidikuist.
TEXT 10:
Pasaulio kūrimo pradžioje visų būtybių Viešpats sukūrė žmones ir pusdievius su aukų atnašomis Viṣṇu ir palaimino juos tardamas: „Būkite laimingi šia yajña [aukos atnaša], nes ji suteiks jums visus trokštamus dalykus, reikalingus laimingai gyventi bei išsivaduoti.“
TEXT 10:
Loome alguses lõi kõikide olendite Jumal inimeste ja pooljumalate generatsiooni koos Viṣṇu rahuldamiseks mõeldud ohverdustega ning õnnistas neid, öeldes: „Olge õnnelikud selle yajña [ohverduse] abil, sest selle sooritamine annab teile kõik, mida te vajate õnnelikuks eluks ning vabanemise saavutamiseks."
TEXT 11:
Aukomis patenkinti pusdieviai atlygins tuo pačiu. Tokių santykių tarp žmonių ir pusdievių dėka įsivyraus visuotinė gerovė.
TEXT 11:
„Ohverdustega rahuldatud pooljumalad rahuldavad ka teid ning sellise inimeste ja pooljumalate koostöö läbi hakkab kõikjal valitsema heaolu."
TEXT 12:
Pusdieviai, atsakingi už įvairias gyvenimo reikmes, patenkinti yajños [aukos atnašavimo] atlikimu apdovanos jus būtiniausiais dalykais. Bet tas, kuris pats naudojasi šiomis dovanomis, neaukodamas jų pusdieviams, yra tikrų tikriausias vagis.
TEXT 12:
„Erinevate eluliste vajaduste rahuldamise eest vastutavad pooljumalad annavad teile kõik tarviliku, kui nad on rahuldatud yajña [ohverduse] sooritamise läbi. See aga, kes naudib selliseid ande, pakkumata neid vastutasuks pooljumalatele, on kahtlemata varas."
TEXT 13:
Viešpaties bhaktams atleidžiamos visos nuodėmės, nes jie valgo paaukotą maistą. O tie, kurie ruošia maistą savo juslių malonumui, iš tiesų minta tiktai nuodėme.
TEXT 13:
„Jumala pühendunud vabanevad kõikvõimalikest pattudest, kuna nad söövad toitu, mida on esmalt pakutud Jumalale. Need aga, kes valmistavad toitu isiklikuks meeleliseks naudinguks, söövad tegelikult ainult pattu."
TEXT 14:
Visos gyvosios būtybės minta javais, kuriuos išaugina lietus. Lietų sukelia aukų atnašavimas [yajña], o yajña gimsta iš nurodytų pareigų.
TEXT 14:
Kõik elavad kehad toituvad teraviljadest, mis kasvavad tänu vihmale. Vihmasid kutsub esile aga yajña [ohverduse] sooritamine ning yajñat sooritatakse ettekirjutatud kohustustest tulenevalt.
TEXT 15:
Reguliuojamą veiklą atlikti nurodo Vedos, o jos radosi tiesiog iš Aukščiausiojo Dievo Asmens. Todėl viską persmelkianti Transcendencija amžinai glūdi aukojimo veiksme.
TEXT 15:
„Vedad", mis on avaldunud otseselt Jumala Kõrgeimast Isiksusest, näevad ette reguleeritud tegevusi. Järelikult viibib kõikeläbiv Transtsendentsus igavesti kõikides ohverdustes.
TEXT 16:
Mano brangus Arjuna, kas gimė žmogumi ir neatlieka Vedų nustatyto aukų atnašavimo ciklo, tas iš tiesų gyvena nuodėmingai. Vien tik jusles tenkinantis, gyvena veltui.
TEXT 16:
Mu kallis Arjuna! See, kes ei järgi inimelus „Vedade" poolt ette nähtud ohverduste tsüklit, elab kahtlemata elu täis pattu. Elades üksnes meelte rahuldamiseks, elab selline inimene oma elu kasutult.
TEXT 17:
O tas žmogus, kuris semiasi malonumo savajame „aš“, kurio gyvenimas skirtas suvokti save, kuris tik savyje randa pasitenkinimą, savyje junta pilnatvę – tas neturi jokių pareigų.
TEXT 17:
Kuid see, kes on oma inimelu pühendanud eneseteadvustamisele ning kes leiab eneseteadvustamise läbi täielikku rahuldust vaid iseeneses, ei oma mitte mingeid kohustusi.
TEXT 18:
Save suvokęs žmogus atlikdamas nurodytas pareigas nesiekia jokio tikslo, nemato reikalo ir jų neatlikti. Jam nebereikia kitos gyvosios būtybės paramos.
TEXT 18:
Vaimse eneseteadvustamiseni jõudnud inimesel pole enam mingit põhjust täita oma ettekirjutatud kohustusi ega ka vastavast tööst hoiduda. Samuti ei pea ta enam sõltuma ühestki teisest elusolendist.
TEXT 19:
Todėl žmogus turi veikti iš pareigos, netrokšdamas savo veiklos vaisių, nes be potraukio veikiant pasiekiamas Aukščiausiasis.
TEXT 19:
Seega peaks inimene töötama kohusetundest, vabana kiindumusest oma töö viljadesse, sest töötades ilma kiindumuseta jõuab ta Kõigekõrgemani.
TEXT 20:
Tokie valdovai, kaip Janaka, tapo tobuli vien atlikdami nurodytas pareigas. Todėl privalai dirbti savo darbą bent jau tam, kad mokytum paprastus žmones.
TEXT 20:
Kuningad nagu Janaka jõudsid täiuslikkuseni lihtsalt ettekirjutatud kohustusi täites. Seepärast pead sa tegema oma tööd juba ainuüksi inimeste õpetamiseks.
TEXT 21:
Kaip pasielgia didis žmogus, taip elgiasi ir paprasti žmonės. Kokį pavyzdį jis parodo, tokiu ir seka visas pasaulis.
TEXT 21:
Ükskõik, mida väljapaistev isiksus ka teeks, tavalised inimesed kogu maailmas järgivad tema poolt näidatud eeskuju ja toimivad täpselt samal viisil.
TEXT 22:
O Pṛthos sūnau, visose trijose planetų sistemose nėra tokio darbo, kurį Aš privalėčiau atlikti. Man nieko netrūksta, Aš nieko nenoriu, tačiau vis dėlto Aš vykdau nurodytas pareigas.
TEXT 22:
Oo, Pṛthā poeg, kogu kolmes planetaarsüsteemis pole ühtegi tööd, mida Ma peaksin tegema. Ma ei vaja mitte midagi ega tunne ka millestki puudust – ja ometigi täidan Ma ettekirjutatud kohustusi.
TEXT 23:
Mat, jeigu Aš kada nors nustočiau vykdyti Savo pareigas, o Pārtha, visi žmonės tikrai pasektų Mano pavyzdžiu.
TEXT 23:
Sest kui Ma peaksin eales loobuma ettekirjutatud kohustuste täpsest täitmisest, oo, Pārtha, järgiksid kõik inimesed kahtlemata Minu eeskuju.
TEXT 24:
Jeigu Aš neatlikčiau nurodytų pareigų, visi šie pasauliai pražūtų. Dėl Mano kaltės gimtų nepageidaujami gyventojai, ir taip Aš sudrumsčiau visų gyvųjų būtybių ramybę.
TEXT 24:
Kui Ma ei täidaks ettekirjutatud kohustusi, variseksid kokku kõik need maailmad. Sedasi saaksin Ma soovimatu järelkasvu põhjustajaks ning hävitaksin kõikide elusolendite rahu.
TEXT 25:
Neišmanėliai atlieka savo pareigas vildamiesi rezultatų, o išmintingasis taip elgiasi be jokio prisirišimo – jis tesiekia vesti žmones teisingu keliu.
TEXT 25:
Teadmisteta inimene täidab oma kohustusi, olles kiindunud nende resultaatidesse, õpetatud inimene teeb seda aga vabana kiindumustest, juhtimaks inimesi õigele teele.
TEXT 26:
Nenorėdamas drumsti proto neišmanėliams, prisirišusiems prie nurodytos veiklos rezultatų, išmintingasis neturi jų skatinti mesti darbą; veikiau, dirbdamas pasiaukojimo dvasia, jis turėtų įtraukti juos į plačiausią veiklą [siekdamas tolydžio ugdyti jų Kṛṣṇos sąmonę].
TEXT 26:
Selleks, et mitte ajada segadusse rumalate inimeste mõistust, mis on kiindunud ettekirjutatud kohustuste täitmise resultaatidesse, ei tohiks õpetatud inimene ajendada neid tööst loobuma. Töötades pühendumuse vaimus, tuleks tal pigem rakendada neid kõikvõimalikesse tegevustesse [mis on suunatud Kṛṣṇa teadvuse järk-järgulisele arendamisele].
TEXT 27:
Klaidingos savimonės apgauta dvasinė siela mano, kad ji pati atlieka veiksmus, kuriuos iš tiesų vykdo trys materialios gamtos guṇos.
TEXT 27:
Vale ego poolt segadusse aetud vaimne hing peab iseennast tegevuste sooritajaks, kuigi tegelikult teostavad neid materiaalse looduse kolm guṇat.
TEXT 28:
Žinantis Absoliučią Tiesą, o tvirtaranki, nesidomi jokiais jusliniais džiaugsmais, nes puikiai supranta skirtumą tarp darbo, grindžiamo pasiaukojimu, ir karminės veiklos.
TEXT 28:
Oo, tugevakäeline! See, kes teab Absoluutset Tõde, ei rakenda end meelte teenimisse ega enese meelelisse rahuldamisse, eristades täpselt pühendumuses sooritatud tööd resultaatide nimel sooritatud tööst.
TEXT 29:
Materialios gamtos guṇų suklaidinti tamsuoliai visa galva pasineria į materialią veiklą ir prisiriša prie jos. Bet išminčius neturi jų trikdyti, net jei tamsuolių atliekamos pareigos yra menkesnės dėl žinių stokos.
TEXT 29:
Materiaalse looduse guṇade poolt segadusse aetuna, rakendavad teadmatuses viibivad inimesed end täielikult materiaalsetesse tegevustesse ja kiinduvad neisse. Kuid need, kes on arukad, ei tohiks neid sellegipoolest häirida, ehkki nende poolt täidetavad kohustused ei oma nende teadmatuse tõttu kuigi suurt väärtust.
TEXT 30:
Todėl, o Arjuna, paskyręs Man visus savo darbus, visiškai Mane suvokęs, nelaukdamas jokios naudos ir nereikšdamas į nieką nuosavybės teisių, nugalėk apatiją ir kovok.
TEXT 30:
Seepärast, oo, Arjuna, ära seisa ükskõikselt paigal, vaid astu Mind täielikult teadvustades võitlusse. Pühenda kõik oma tegevused Mulle, soovimata midagi omandada või kasu lõigata.
TEXT 31:
Tie, kurie atlieka savo pareigas pagal Mano nurodymus ir seka šiuo mokymu tikėdami ir be pavydo, sutrauko karminės veiklos pančius.
TEXT 31:
Need inimesed, kes täidavad oma kohustusi vastavalt Minu juhendustele ning kes järgivad Minu õpetust tugevas usus ja tõrkumata, vabanevad karmaliste tegude köidikuist.
TEXT 32:
Tačiau tie, kurie iš pavydo niekina šiuos pamokymus ir jais neseka, prarado bet kokį išmanymą ir yra apkvailinti, o jų bandymai tobulėti sužlugę.
TEXT 32:
Kuid neid, kes kadedusest ignoreerivad seda õpetust ega järgi seda, tuleb pidada igasugustest teadmistest ilma jäänud inimesteks, petetuiks, ning kõik nende püüdlused täiuslikkuseni jõuda lõpevad ebaõnnestumisega.
TEXT 33:
Net ir išmanantis žmogus elgiasi pagal savo prigimtį, kurią visos gyvosios esybės gauna iš trijų guṇų. Tai ką gi laimėsi slopindamas savo prigimtį?
TEXT 33:
Isegi teadmistega inimene käitub vastavalt oma loomusele, sest igaüks järgib loomust, mille ta looduse kolmelt guṇalt on omandanud. Mis kasu oleks selle allasurumisest?
TEXT 34:
Yra principai, padedantys reguliuoti tiek prisirišimą, tiek priešiškumą, kylančius juslėms susilietus su jų objektais. Nederėtų patekti tokio prisirišimo ir priešiškumo valdžion, nes tai yra rimta kliūtis savęs pažinimo kelyje.
TEXT 34:
Meelte ja nende ihaldusobjektide kokkupuutel tekkivate kiindumuste ja vastumeelsuste reguleerimiseks eksisteerivad kindlad printsiibid. Inimene ei tohi lasta sellistel kiindumustel ja vastumeelsustel enese üle võimust võtta, sest need on komistuskivideks vaimse eneseteadvustamise teel.
TEXT 35:
Daug geriau, nors ir nevykusiai, atlikti savo pareigas, negu puikiai – svetimas. Geriau pražūti atliekant savo pareigas, negu vykdyti svetimas, nes eiti kito keliu – pavojinga.
TEXT 35:
Parem täita oma ettekirjutatud kohustusi kasvõi halvasti, kui täita kellegi teise kohustusi parimal moel. Parem kohata hävingut oma kohustuste täitmise käigus, kui asuda täitma kellegi teise kohustusi, sest võõrast teed järgida on ohtlik.
TEXT 36:
Arjuna tarė: O Vṛṣṇi aini, kas verčia žmogų nusidėti net prieš savo valią, tartum jį veiktų kažkokia jėga?
TEXT 36:
Arjuna küsis: Oo, Vṛṣṇi järglane, mis on selleks jõuks, mis tõukab inimest patustele tegudele isegi siis, kui ta tahab neid vältida?
TEXT 37:
Aukščiausiasis Dievo Asmuo tarė: Tai – geismas, Arjuna. Jis gimsta susilietus su materialiąja aistros guṇa, o paskui virsta pykčiu. Jisai – nuodėmingasis, viską šiame pasaulyje ryjantis priešas.
TEXT 37:
Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Oo, Arjuna, see on vaid iha, selle maailma kõikehävitav patune vaenlane, mis on sündinud kokkupuutest kire guṇaga ning hiljem vihaks muutunud.
TEXT 38:
Kaip ugnį gaubia dūmai, veidrodį – dulkės, o gemalą – įsčios, taip ir gyvąją esybę gaubia įvairaus stiprumo geismas.
TEXT 38:
Samamoodi nagu suits katab tuld, tolm peeglit ja emaüsa loodet, on elusolend kaetud selle iha erinevate kihtidega.
TEXT 39:
Taip tyrą išmintingos gyvosios esybės sąmonę aptemdo jos amžinas priešas geismas, nepasotinamas ir liepsnojantis tarsi ugnis.
TEXT 39:
Niiviisi katab aruka elusolendi puhta teadvuse tema igavene vaenlane iha, mida pole eales võimalik rahuldada ning mis põleb kui tuli.
TEXT 40:
Geismo buveinė – juslės, protas ir intelektas. Jų padedamas, geismas aptemdo tikrąjį gyvosios esybės išmanymą ir ją paklaidina.
TEXT 40:
Meeled, mõistus ja arukus on selle iha pesitsuspaigad. Nende läbi katab iha kinni elusolendi tegelikud teadmised ning ajab ta segadusse.
TEXT 41:
Todėl, o Arjuna, geriausias iš Bharatų, nuo pat pradžių valdyk jusles ir taip pažabosi didįjį nuodėmės simbolį [geismą], tą išmanymo ir savęs pažinimo naikintoją.
TEXT 41:
Seepärast, oo, Arjuna, parim Bhāratate seas, ohjelda kohe algul seda suurt patu sümbolit [iha], piirates oma meeli, ning hukka see teadmiste ja vaimse eneseteadvustamise hävitaja.
TEXT 42:
Veikliosios juslės aukščiau už negyvą materiją, protas aukščiau už jusles, intelektas dar aukščiau už protą, o ji [siela] aukščiau ir už intelektą.
TEXT 42:
Tegutsevad meeled seisavad kõrgemal elutust mateeriast, mõistus on kõrgemal meeltest, arukus on kõrgemal mõistusest ja tema [s.o. hing] on kõrgemal ka arukusest.
TEXT 43:
Suvokus save kaip transcendentišką materialioms juslėms, protui bei intelektui, o tvirtaranki Arjuna, reikia įgyti proto pastovumą brandžiu dvasiniu intelektu [Kṛṣṇos sąmone], ir šitaip, su dvasine tvirtybe, nugalėti nepasotinamą priešą – geismą.
TEXT 43:
Oo, kindlakäeline Arjuna, teades end olevat transtsendentaalne materiaalsete meelte, mõistuse ja arukuse suhtes, tuleb inimesel tugevdada oma mõistust kaalutleva vaimse arukuse [Kṛṣṇa teadvuse] abil ja niiviisi alistada vaimse jõuga see ihana tuntud rahuldamatu vaenlane.