Skip to main content

TEXT 58

TEXT 58

Tekstas

Tekst

yadā saṁharate cāyaṁ
kūrmo ’ṅgānīva sarvaśaḥ
indriyāṇīndriyārthebhyas
tasya prajñā pratiṣṭhitā
yadā saṁharate cāyaṁ
kūrmo ’ṅgānīva sarvaśaḥ
indriyāṇīndriyārthebhyas
tasya prajñā pratiṣṭhitā

Synonyms

Synonyms

yadā — kai; saṁharate — atitraukia; ca — taip pat; ayam — jis; kūrmaḥ — vėžlys; aṅgāni — galūnes; iva — kaip; sarvaśaḥ — visas; indriyāṇi — jusles; indriya-arthebhyaḥ — nuo juslių objektų; tasya — jo; prajñā — sąmonė; pratiṣṭhitā — tvirta.

yadā — kui; saṁharate — tõmbab sisse; ca — samuti; ayam — tema; kūrmaḥ — kilpkonn; aṅgāni — jäsemed; iva — nagu; sarvaśaḥ — täiesti; indriyāṇi — meeled; indriya-arthebhyaḥ — meelte ihaldusobjektidest; tasya — tema; prajñā — teadvus; pratiṣṭhitā — kinnistunud.

Translation

Translation

Kas sugeba savo jusles atitraukti nuo juslių objektų taip, kaip vėžlys įtraukia šarvan savo galūnes, tas yra tvirtos ir tobulos sąmonės.

See, kes suudab lahutada oma meeled meelte ihaldusobjektidest, samamoodi nagu kilpkonn tõmbab oma jäsemed kilbi sisse, on kindlalt omandanud täiusliku teadvuse.

Purport

Purport

KOMENTARAS: Yogą, bhaktą ar save suvokusią sielą galima atpažinti pagal sugebėjimą valdyti jusles taip, kaip jis nori. Tačiau dauguma žmonių – juslių vergai, paklūstantys juslių diktatui. Toks atsakymas į klausimą, kokia yra yogo padėtis. Juslės lyginamos su nuodingomis gyvatėmis, jos trokšta neribotos veikimo laisvės. Yogas, ar bhaktas, turi būti labai stiprus, kad tarytum gyvačių kerėtojas įstengtų suvaldyti jusles ir niekada neduotų joms laisvės veikti. Apreikštuose šventraščiuose sutinkame daugybę nurodymų: vieni iš jų draudžia, kiti – rekomenduoja kokią nors veiklą. Tas, kuris nesilaiko šių draudžiančių ir leidžiančių nurodymų ir neatsisako juslinių malonumų, negali pasiekti tvarios Kṛṣṇos sąmonės. Geriausias juslių sulaikymo pavyzdys pateikiamas šiame posme – tai vėžlys. Vėžlys gali bet kada įtraukti savo galūnes ir, esant reikalui, bet kada jas vėl iškišti. Taip ir Kṛsṇą įsisąmoninęs žmogus panaudoja savo jusles tik tam tikram tikslui – tarnauti Viešpačiui, kitam jų nenaudoja. Arjunai patariama naudoti savo jusles tarnystėje Viešpačiui, o ne savo malonumams. Juslės, visą laiką tarnaujančios Viešpačiui, primena vėžlio galūnes, kurias šis laiko įtraukęs į šarvą.

Joogi, pühendunu või oma vaimset olemust teadvustanud hinge taseme määrab see, kas ta on suuteline kontrollima oma meeli vastavalt oma tahtele. Enamik inimesi on aga ometigi oma meelte teenrid ning lasevad end seega meeltel juhtida. See on vastus küsimusele, kuidas joogi istub. Meeli võrreldakse mürkmadudega. Nad tahavad tegutseda väga vabalt ja ilma igasuguste piiranguteta. Joogi või pühendunu peab olema väga tugev kontrollimaks neid madusid nagu maotaltsutaja. Ta ei lase neil kunagi tegutseda iseseisvalt. Pühakirjadest leiame me palju ettekirjutusi – käske ja keelde. See, kes ei suuda järgida neid kahte tüüpi ettekirjutusi, piirates end meelte rahuldamises, ei ole võimeline kinnistuma Kṛṣṇa teadvuses. Parim näide sellest on kilpkonn. Kilpkonn võib ühe hetkega oma meeled kilbi sisse tõmmata ning lasta nad sealt järgmisel hetkel taas välja, kui selleks vajadus tekib. Samamoodi rakendavad Kṛṣṇa teadvuses viibivad inimesed oma meeli vaid siis, kui see on vajalik Jumala teenimiseks. Selles värsis õpetatakse Arjunat rakendama oma meeli Jumala teenimisse iseenese meelelise rahuldamise asemel. Vajadust rakendada oma meeled üksnes Jumala teenimisse rõhutatakse näitliku võrdlusega kilpkonnast, kes laseb oma meeled kilbist välja ainult siis, kui selleks on konkreetne vajadus.