Skip to main content

TEXT 30

TEXT 30

Tekstas

Tekst

dehī nityam avadhyo ’yaṁ
dehe sarvasya bhārata
tasmāt sarvāṇi bhūtāni
na tvaṁ śocitum arhasi
dehī nityam avadhyo ’yaṁ
dehe sarvasya bhārata
tasmāt sarvāṇi bhūtāni
na tvaṁ śocitum arhasi

Synonyms

Synonyms

dehī — materialaus kūno savininkas; nityam — amžinas; avadhyaḥ — nenužudomas; ayam — ši siela; dehe — kūne; sarvasya — kiekvieno; bhārata — o Bharatos aini; tasmāt — todėl; sarvāṇi — visų; bhūtāni — gyvųjų esybių (gimusių); na — niekada; tvam — tau; śocitum — sielvartauti; arhasi — verta.

dehī — materiaalse keha omanik; nityam — igavesti; avadhyaḥ — ei saa hukata; ayam — seda hinge; dehe — kehas; sarvasya — igaühe; bhārata — oo, Bharata järglane; tasmāt — seepärast; sarvāṇi — kõik; bhūtāni — elusolendid (kes on sündinud); na — mitte kunagi; tvam — sina; śocitum — kurtma; arhasi — väärid.

Translation

Translation

O Bharatos aini, kūne esantysis – nenužudomas. Tad neverta sielotis dėl gyvųjų būtybių.

Oo, Bharata järglane, tea, et seda, kes viibib kehas, ei saa iial surmata. Seepärast ära vaeva oma südant ühegi elusolendi pärast.

Purport

Purport

KOMENTARAS: Viešpats užbaigia Savo pamokymų apie nekintančią dvasinę sielą skyrių. Įvairiausiais aspektais apibūdindamas nemirtingą sielą, Viešpats Kṛṣṇa argumentuotai įrodo, kad ji – amžina, o kūnas – laikinas. Todėl Arjuna, kṣatriyas, privalo nevengti savo pareigos ir nesibaiminti, kad jo senelis Bhīṣma bei mokytojas Droṇa kautynėse žus. Pasikliaujant Śrī Kṛṣṇos autoritetu reikia tikėti, kad egzistuoja skirtinga nuo materialaus kūno siela, o ne tuo, kad jos nėra, ar kad gyvybės požymiai pasireiškia tam tikrame materijos raidos etape kaip cheminių medžiagų tarpusavio sąveikos pasekmė. Nors siela ir nemirtinga, jokiu būdu negalima skatinti prievartos. Kai prievarta iš tiesų būtina (sakykime, karo atveju), ją galima naudoti tiktai Viešpačiui leidus, teisėtai, o ne pačiam įsigeidus.

Selle värsiga võtab Jumal kokku muutmatule vaimsele hingele pühendatud juhenduste osa. Kirjeldades surematut hinge mitmel erineval viisil, kinnitab Jumal Kṛṣṇa kokkuvõtteks, et hing on surematu ja keha ajalik. Seepärast ei tohiks Arjuna loobuda oma kṣatriya kohustest lihtsalt hirmust, et tema vanaisa Bhīṣma ning õpetaja Droṇa võivad lahingus surma saada. Toetudes Śrī Kṛṣṇa autoriteedile, peame me uskuma kehast lahusseisva hinge eksistentsi, mitte aga arvama, et hinge ei eksisteeri ning et elu tundemärgid on keemiliste elementide koosmõju tulemus, mis tekib mateeria arengu teatud etapil. Kuid ehkki hing on surematu, ei õigusta see vägivalda. Ometigi on sõjaseisukorras vägivald lubatud, kui selle järgi on tõeline vajadus. Vägivalda võib rakendada juhul, kui selleks on Jumala sanktsioon, mitte aga omaenda äranägemisest lähtudes.