Skip to main content

TEXT 2

TEXT 2

Tekstas

Tekst

śrī-bhagavān uvāca
kutas tvā kaśmalam idaṁ
viṣame samupasthitam
anārya-juṣṭam asvargyam
akīrti-karam arjuna
śrī-bhagavān uvāca
kutas tvā kaśmalam idaṁ
viṣame samupasthitam
anārya-juṣṭam asvargyam
akīrti-karam arjuna

Synonyms

Synonyms

śri bhagavān uvāca — Aukščiausiasis Dievo Asmuo tarė; kutaḥ — iš kur; tvā — tavyje; kaśmalam — nešvara; idam — tas sielvartas; viṣame — šią sunkią valandą; samupasthitam — atsirado; anārya — žmonėms, nežinantiems gyvenimo vertės; juṣṭam — priimtinas; asvargyam — kas neveda į aukštesnes planetas; akīrti — nešlovės; karam — priežastis; arjuna — o Arjuna.

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; kutaḥ — kustkohast; tvā — sulle; kaśmalam — ebapuhtus; idam — see hädaldamine; viṣame — sellel kriisitunnil; samupasthitam — saabus; anārya — inimesed, kes ei tea elu väärtust; juṣṭam — praktiseerivad; asvargyam — mis ei vii kõrgematele planeetidele; akīrti — halb kuulsus; karam — põhjus; arjuna — oo, Arjuna.

Translation

Translation

Aukščiausiasis Dievo Asmuo tarė: Mano brangusis Arjuna, kaip galėjo tave apnikti tos nešvarios mintys? Nepritinka jos tam, kuris žino gyvenimo vertę. Ne į aukštesnes planetas, o į nešlovę jos veda.
 

Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Mu kallis Arjuna, kuidas on need ebapuhtad mõtted küll sinu üle võimust saanud? Säärane käitumine pole kohane inimesele, kes teab elu väärtust. Sellised mõtted ei juhi sind mitte kõrgematele planeetidele, vaid halba kuulsusse.

Purport

Purport

KOMENTARAS: Kṛṣṇa ir Aukščiausiasis Dievo Asmuo yra viena ir tas pat. Todėl visame Gītos tekste į Viešpatį Kṛṣṇą kreipiamasi žodžiu „Bhagavān“. Bhagavānas – tai galutinė Absoliuti Tiesa. Absoliuti Tiesa suvokiama trimis aspektais: kaip Brahmanas, ar beasmenė visa persmelkianti dvasia; Paramātmā – Aukščiausiasis lokalizuotu aspektu, glūdintis visų gyvųjų esybių širdyse, ir Bhagavānas – Aukščiausiasis Dievo Asmuo, Viešpats Kṛṣṇa. „Śrimad-Bhāgavatam“ (1.2.11) ta Absoliučios Tiesos koncepcija aiškinama šitaip:

Mõisted „Kṛṣṇa" ja „Jumala Kõrgeim Isiksus" on samased. Seepärast pöördutakse Kṛṣṇa poole läbi kogu „Bhagavad-gītā" nimega Bhagavān. Bhagavān on Absoluutse Tõe lõplik aspekt. Absoluutset Tõde teadvustatakse kolmel tasandil, nimelt Brahmanina ehk impersonaalse kõikeläbiva vaimuna; Paramātmāna ehk Kõrgeima paikse aspektina iga elusolendi südames ning Bhagavānina ehk Jumala Kõrgeima Isiksusena, Jumal Kṛṣṇana. „Śrīmad-Bhāgavatamis" (1.2.11) selgitatakse sellist Absoluutse Tõe kontseptsiooni järgmiselt:

vadanti tat tattva-vidas
tattvaṁ yaj jñānam advayam
brahmeti paramātmeti
bhagavān iti śabdyate
vadanti tat tattva-vidas
tattvaṁ yaj jñānam advayam
brahmeti paramātmeti
bhagavān iti śabdyate

„Absoliučios Tiesos žinovas suvokia Ją trimis pažinimo aspektais, kurie yra lygiaverčiai. Trys Absoliučios Tiesos aspektai – tai Brahmanas, Paramātmā ir Bhagavānas.“

„Absoluutset Tõde teadvustatakse selle teadja poolt kolmel tasandil, mis kõik on identsed. Neid kolme tasandit kirjeldatakse kui Brahmanit, Paramātmāt ja Bhagavāni."

Minėtus tris dieviškuosius aspektus iliustruoja saulės pavyzdys. Saulė irgi turi tris skirtingus aspektus: šviesą, saulės paviršių bei pačią planetą. Studijuojantis tik saulės šviesą yra pradedantis tyrinėtojas. Toliau pažengė tas, kuris pažįsta saulės paviršių. Tačiau pažinimo viršūnę pasiekia tas, kuris prasiskverbia į patį saulės rutulį. Paprasti tyrinėtojai, kuriems užtenka pažinti tik saulės šviesą, jos sugebėjimą visur prasismelkti ir akinantį beasmenį spindėjimą – panašūs į tuos, kurie įstengia suvokti tiktai Absoliučios Tiesos Brahmano aspektą. Tyrinėtojas, pasiekęs aukštesnę pažinimo pakopą, pažįsta jau saulės diską. Toks pažinimas tolygus Absoliučios Tiesos Paramātmos aspekto pažinimui. O tyrinėtojas, pajėgiantis prasiskverbti į pačias saulės planetos gelmes, lyginamas su tuo, kuris patyrė Aukščiausios Absoliučios Tiesos asmenybės bruožus. Todėl bhaktai, ar transcendentalistai, patyrę Absoliučios Tiesos Bhagavāno bruožus – tai aukščiausio lygio transcendentalistai, nors visų Absoliučios Tiesos tyrinėtojų objektas yra vienas. Saulės šviesa, saulės diskas ir procesai, vykstantys saulės rutulio viduje – neatskiriami. Bet vis dėlto šių trijų skirtingų aspektų tyrinėtojų negalima priskirti vienai kategorijai.

Neid kolme jumalikku aspekti saab selgitada Päikese näite varal, nimelt kui päikesevalgust, Päikese pinda ja planeet Päikest ennast. Seda, kes uurib vaid päikesevalgust, võib pidada ettevalmistavate teadmiste omandajaks. Seda, kes omab teadmisi Päikese pinnast, võib pidada juba suuremate teadmiste omajaks, ning see, kes on võimeline jõudma Päikesele, on kahtlemata kõrgeimalt arenenud. Õpilasi, kes rahulduvad päikesevalguse mõistmisega, mõistes selle universaalset läbimisvõimet ning impersonaalse olemusega sära, võib võrrelda nendega, kes teadvustavad Absoluutse Tõest vaid Brahmani aspekti. Õpilast, kes on arenenud edasi ja omab teadmisi Päikese pinnast, võib võrrelda Absoluutse Tõe Paramātmā aspekti teadvustajaga. Ning õpilast, kes on võimeline sisenema Päikese keskmesse, võib võrrelda Absoluutse Tõe kõrgeima aspekti teadvustajaga. Seega on bhaktad ehk Absoluutse Tõe Bhagavāni aspekti teadvustamiseni jõudnud transtsendentalistid kõrgeimal tasemel olevad transtsendentalistid, ehkki kõik Absoluutse Tõe uurijad tegelevad ühe ja sama temaatikaga. Päikese valgust, pinda ja Päikeses toimuvaid sisemisi protsesse ei saa üksteisest eraldada, kuid sellegipoolest ei viibi kolme erinevat aspekti vaatlevad õpilased ühel tasandil.

Sanskrito žodį bhagavān paaiškino didis autoritetas, Vyāsadevos tėvas Parāśara Munis. Aukščiausioji Asmenybė, valdanti visus turtus, galybę, šlovę, grožį, žinojimą ir atsižadėjimą, vadinasi Bhagavānas. Daug yra labai turtingų, galingų, gražių, garsių, išprususių ir atsižadėjusių žmonių, tačiau nė vienas jų negali tvirtinti, jog jam priklauso absoliučiai visi turtai, visa galybė etc. Šitaip teigti turi teisę tiktai Kṛṣṇa, nes Jis – Aukščiausiasis Dievo Asmuo. Jokia gyvoji esybė, net ir Brahmā, Viešpats Śiva arba Nārāyaṇa negali valdyti visų turtų ir galybės taip, kaip valdo Krsna. Tuo remdamasis pats Viešpats Brahmā „Brahma-saṁhitoje“ daro išvadą, kad Viešpats Kṛṣṇa – Aukščiausiasis Dievo Asmuo. Jam lygių ar aukštesnių už Jį nėra. Jis – pirmapradis Viešpats, arba Bhagavānas, taip pat vadinamas Govinda. Jis – aukščiausioji visų priežasčių priežastis.

Sanskritikeelse sõna bhagavān tähendust on selgitanud suur autoriteet Parāśara Muni, kes oli Vyāsadeva isa. Bhagavāniks nimetatakse Kõrgeimat Isiksust, kellele kuuluvad kõik rikkused, kogu jõud, kogu kuulsus, kogu ilu, kõik teadmised ja täielik loobumus. Võib kohata palju inimesi, kes on kas väga rikkad, väga tugevad, väga ilusad, väga kuulsad, väga kõrgelt õpetatud või väga paljust loobunud, kuid mitte keegi ei saa öelda, et temale kuuluvad täiel määral kõik rikkused, kogu jõud jne. Nõnda saab väita vaid Kṛṣṇa, sest Tema on Jumala Kõrgeim Isiksus. Ükski elusolend, ka mitte Brahmā, Śiva või Nārāyaṇa ei oma neid omadusi sellisel määral kui Kṛṣṇa. Seepärast kinnitab Brahmā ise „Brahma-saṁhitās", et Śrī Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus. Mitte keegi ei ole Temast kõrgemal või Temaga võrdne. Tema on algne Jumal ehk Bhagavān, keda tuntakse kui Govindat, ning Tema on kõikide põhjuste kõrgeim põhjus:

īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ
sac-cid-ānanda-vigrahaḥ
anādir ādir govindaḥ
sarva-kāraṇa-kāraṇam
īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ
sac-cid-ānanda-vigrahaḥ
anādir ādir govindaḥ
sarva-kāraṇa-kāraṇam

„Daug asmenybių turi Bhagavāno savybių, tačiau Kṛṣṇa visų aukščiausias, nes Jo pranokti negali niekas. Jis – Aukščiausiasis Asmuo, o Jo amžinas kūnas kupinas žinojimo bei palaimos. Jis – pirmapradis Viešpats Govinda, visų priežasčių priežastis.“ („Brahma-saṁhitā“ 5.1)

„Paljudel isiksustel on Bhagavāni omadusi, kuid Kṛṣṇa positsioon on kõikidest kõrgeim, sest keegi ei saa Teda ületada. Ta on Kõrgeim Isiksus ning Tema keha on igavene, täis teadmisi ja õndsust. Tema on algne Jumal, Govinda, ja kõikide põhjuste põhjus." („Brahma-saṁhitā" 5.1)

Bhāgavatam pateikiamas ilgas Aukščiausiojo Dievo Asmens inkarnacijų sąrašas, bet Kṛṣṇa šventraštyje vadinamas pirminiu Dievo Asmeniu, kuris skleidžia daugybę inkarnacijų ir Dievo Asmenų:

„Bhāgavatamis" on ära toodud ka Jumala Kõrgeima Isiksuse erinevate inkarnatsioonide nimekiri, kuid Kṛṣṇat kirjeldatakse kui algset Jumala Isiksust, kellest lähtuvad kõik Jumala Isiksuse erinevad kehastused:

ete cāṁśa-kalāḥ puṁsaḥ
kṛṣṇas tu bhagavān svayam
indrāri-vyākulaṁ lokaṁ
mṛḍayanti yuge yuge
ete cāṁśa-kalāḥ puṁsaḥ
kṛṣṇas tu bhagavān svayam
indrāri-vyākulaṁ lokaṁ
mṛḍayanti yuge yuge

„Visos suminėtos Aukščiausiojo Dievo Asmens inkarnacijos yra arba Jo pilnutinės ekspansijos, arba pilnutinių Jo ekspansijų dalys, tačiau Kṛṣṇa yra Pats Aukščiausiasis Dievo Asmuo.“ (SB 1.3.28)

„Kõik siin äratoodud Jumala erinevad inkarnatsioonid on Kõigekõrgema Jumala täielikud kehastused või täielike kehastuste osad, kuid Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus Ise." (Bhāg. 1.3.28)

Taigi Kṛṣṇa – pirminis Aukščiausiasis Dievo Asmuo, Absoliuti Tiesa, Supersielos ir beasmenio Brahmano šaltinis.

Seega on Kṛṣṇa algne Jumala Kõrgeim Isiksus, Absoluutne Tõde, nii Ülihinge kui ka impersonaalse Brahmani allikas.

Aukščiausiojo Dievo Asmens akivaizdoje Arjunai tikrai nederėjo sielvartauti dėl savo gentainių, todėl Kṛṣṇa išreiškia Savo nuostabą žodžiu kutaḥ – „iš kur?“ Tokių nešvarių minčių niekaip negalima buvo tikėtis iš žmogaus, priklausančio civilizuotų žmonių klasei – āryams. Žodžiu āryas tinka pavadinti žmones, kurie žino gyvenimo vertę ir savo civilizaciją grindžia dvasiniu pažinimu. O tie, kurie vadovaujasi materialia būties samprata, nežino, jog gyvenimo tikslas – suvokti Absoliučią Tiesą, Viṣṇu, ar Bhagavāną. Juos pakeri išorinės materialaus pasaulio savybės, ir todėl jie nežino, kas yra išsivadavimas. Žmonės, kurie nežino, kaip išsivaduoti iš materijos nelaisvės, nėra āryai. Arjuna – kṣatriyas, tad, atsisakydamas kautis, jis vengia jam nurodytų pareigų. Šitoks menkadvasiškas poelgis āryams nebūdingas. Vengimas atlikti pareiga stabdo dvasinę pažangą ir net nepadeda pagarsėti materialiame pasaulyje. Viešpats Kṛṣṇa nepritaria tariamai Arjunos užuojautai savo gentainiams.

Jumala Kõrgeima Isiksuse juuresolekul on Arjuna hädaldamine oma sugulaste pärast kahtlemata kohatu ning seepärast väljendabki Kṛṣṇa üllatust Arjuna sellise käitumise üle sõnaga kutaḥ – „kustkohast". Selliseid ebapuhtaid mõtteid poleks haritud inimeste klassi kuuluvalt inimeselt ehk aarialaselt eales oodatud. Sõna „aarialane" tähistab inimest, kes teab elu väärtust ning kes elab vaimsel eneseteadvustamisel põhinevas tsivilisatsioonis. Inimesed, kes juhinduvad materialistlikust elukäsitlusest, ei tea, et elu eesmärgiks on Absoluutse Tõe ehk Viṣṇu ehk Bhagavāni teadvustamine, sest nad viibivad materiaalse maailma väliste omaduste lummuses, teadmata, mis on vabanemine. Inimesi, kes ei oma teadmisi materiaalse maailma köidikutest vabanemiseks, nimetatakse mitte-aarialasteks. Ehkki Arjuna oli kṣatriya, kaldus ta oma kohustuste täitmisest kõrvale ning tahtis lahingusse astumisest loobuda. Taolist argpükslikkust kirjeldatakse aga kui aarialase jaoks kohatut. Selline kohustustest kõrvale kaldumine ei aita inimesel vaimses elus edasi liikuda ning jätab ta ilma kuulsusest selleski maailmas. Jumal Kṛṣṇa ei kiitnud heaks Arjuna niinimetatud kaastunnet oma sugulaste vastu.