Skip to main content

TEXT 19

TEXT 19

Tekstas

Tekst

iti kṣetraṁ tathā jñānaṁ
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate
iti kṣetraṁ tathā jñānaṁ
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate

Synonyms

Synonyms

iti — taip; kṣetram — veiklos laukas (kūnas); tathā — taip pat; jñānam — pažinimas; jñeyam — pažinimo objektas; ca — taip pat; uktam — apibūdintas; samāsataḥ — glaustai; mat-bhaktaḥ — Mano bhaktas; etat — visa tai; vijñāya — suvokęs; mat-bhāvāya — Mano gamtą; upapadyate — pasiekia.

iti — sel moel; kṣetram — tegevusvälja (keha); tathā — samuti; jñānam — teadmisi; jñeyam — teadmiste objekti; ca — samuti; uktam — kirjeldatud; samāsataḥ — kokkuvõtlikult; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; etat — kõike seda; vijñāya — pärast mõistmist; mat-bhāvāya — Minu loodusele; upapadyate — saavutab.

Translation

Translation

Taigi Aš glaustai apibūdinau veiklos lauką [kūną], pažinimą bei pažinimo objektą. Tik Mano bhaktai gali tai visiškai suprasti, o supratę – pasiekti Mano gamtą.

Sedasi olen Ma kirjeldanud lühidalt tegevusvälja [ehk keha], teadmisi ning teadmiste objekti. Ainult Minu pühendunud suudavad neid teadmisi lõpuni mõista ning omandada seeläbi Minuga samase looduse.

Purport

Purport

KOMENTARAS: Viešpats glaustai apibūdino kūną, pažinimą ir pažinimo objektą. Šis žinojimas apima tris dalykus: pažįstantį subjektą, pažinimo objektą ir pažinimo procesą. Drauge paėmus, visi jie vadinami vijñāna – pažinimo mokslu. Besąlygiškai pasiaukoję Viešpaties bhaktai gali tiesiogiai suvokti tobulą žinojimą. Kiti tai padaryti nepajėgs. Monistai teigia, jog galutiniame etape pažįstantis subjektas, pažinimo objektas ir pažinimo procesas susilieja, tačiau bhaktai šito nepripažįsta. Žinojimas ir žinojimo vystymas – tai savęs pažinimas per Krṣṇos sąmonę. Mums vadovauja materiali sąmonė, tačiau kai visą sąmonę pašvęsime Kṛṣṇai ir suvoksime, kad Kṛṣṇa yra viskas, įgysime tikrąjį žinojimą. Kitaip sakant, žinojimas – ne kas kita, kaip pirmasis pasiaukojimo tarnystės suvokimo etapas. Tai bus labai išsamiai paaiškinta penkioliktame skyriuje.

Jumal on lühidalt kirjeldanud keha, teadmisi ja teadmiste objekti. Need teadmised koosnevad kolmest aspektist: teadjast, teadmiste objektist ning teadmise protsessist. Kokku nimetatakse neid kõiki vijñānaks ehk teadmiste teaduseks. Jumala vankumatud pühendunud võivad otseselt mõista neid täiuslikke teadmisi, teiste inimeste jaoks need teadmised aga ei avane. Monistid väidavad, et lõpptulemusena saab nimetatud kolmest aspektist üks, kuid pühendunud ei saa selle väitega nõustuda. Teadmised ning teadmiste arendamine tähendavad oma algse olemuse mõistmist Kṛṣṇa teadvuses. Hetkel oleme me juhitud materiaalsest teadvusest, kuid niipea kui me suuname kogu oma teadvuse Kṛṣṇa tegevustele ning teadvustame, et Kṛṣṇa on kõik, jõuame me tõeliste teadmisteni. Teisisõnu öeldes pole teadmised midagi muud kui pühendunud teenimise mõistmise algstaadium. Viieteistkümnendas peatükis tuuakse selle kohta üksikasjalikud selgitused.

Apibendrinant galima pasakyti, kad 6-as ir 7-as posmai nuo žodžių mahā-bhūtāni iki žodžių cetanā dhṛtiḥ analizuoja materijos pradmenis bei kai kuriuos gyvybės požymių pasireiškimus. Visa tai drauge sudaro kūną – veiklos lauką. Posmai nuo 8-o iki 12-o, nuo žodžio amānitvam iki žodžių tattva-jñānārtha-darśanam, nusako pažinimo procesą, leidžiantį suprasti abu veiklos lauką pažįstančius subjektus – sielą ir Supersielą. Posmai nuo 13-o iki 18-o, nuo žodžių anādi mat-param iki hṛdi sarvasya viṣṭhitam, aprašo sielą ir Aukščiausiąjį Viešpatį, arba Supersielą.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuuendas ja seitsmendas värsis, alates sõnadest mahā-bhūtāni kuni sõnadeni cetanā dhṛtiḥ, analüüsitakse materiaalseid elemente ning teatud elu tunnuste avaldumisi. Need koos moodustavad elusolendi keha ehk tegevusvälja. Ning kaheksandast kaheteistkümnenda värsini, alates sõnast amānitvam kuni sõnadeni tattva-jñānārtha-darśanam, kirjeldatakse teadmiste omandamise protsessi mõlema tegevusvälja tundja, nii hinge kui Ülihinge mõistmiseks. Seejärel tuuakse värssides kolmteist kuni kaheksateist, alates sõnadest anādi mat-param kuni sõnadeni hṛdi sarvasya viṣṭhitam, nii hinge kui ka Kõigekõrgema Jumala ehk Ülihinge kirjeldused.

Taigi buvo kalbėta apie tris dalykus: veiklos lauką (kūną), pažinimo procesą, sielą bei Supersielą. Posmas akcentuoja, kad tik besąlygiškai Viešpačiui pasiaukoję bhaktai gali aiškiai suvokti šiuos tris dalykus. Taigi „Bhagavad-gītā“ jiems didžiai naudinga. Tik jie ir tegali pasiekti aukščiausiąjį tikslą – Aukščiausiojo Viešpaties, Kṛṣṇos, gamtą. Žodžiu, niekas kitas, tik bhaktai tegali suprasti „Bhagavad-gītą“ ir gauti norimą rezultatą.

Seega käsitleti kolme teemat: tegevusvälja (ehk keha); teadmiste omandamise protsessi ning hinge ja Ülihinge. Käesolevas värsis rõhutatakse eriti seda, et üksnes Jumala pühendunud suudavad kõiki neid kolme teemat lõpuni mõista. Seega on „Bhagavad-gītā" pühendunute jaoks ülimalt kasulik raamat ning just nimelt Kṛṣṇa pühendunud on need, kes saavutavad kõrgeima eesmärgi – vaimse maailma – ning omandavad Kõigekõrgema Jumalaga, Kṛṣṇaga samase looduse. Teisisõnu väljendudes võib öelda, et üksnes pühendunud suudavad „Bhagavad-gītāt" mõista ning saavutada ihaldatud lõpptulemuse. Teiste jaoks ei ole see võimalik.