Skip to main content

NYOLCADIK FEJEZET

KAHEKSAS PEATÜKK

A Legfelsőbb elérése

Kõrgeimani jõudmine

1. VERS:
Arjuna így kérdezett: Ó, Uram, ó, Legfelsőbb Személy, mi a Brahman? Mit értsek az önvaló és a gyümölcsöző cselekedetek alatt? Mi ez az anyagi megnyilvánulás, és kik a félistenek? Kérlek, mindezt magyarázd el nekem!
TEXT 1:
Arjuna küsis: Oo, mu Jumal, oo, Kõrgeim Isiksus, mis on Brahman? Mis on „mina"? Mis on karmalised tegevused? Mis on materiaalne avaldumine? Ning kes on pooljumalad? Palun, selgita mulle kõike seda.
2. VERS:
Ó, Madhusūdana, ki az áldozat Ura, és hogyan él a testben? Miként tudhatnak Rólad a halál pillanatában azok, akik odaadó szolgálatot végeztek?
TEXT 2:
Oo, Madhusūdana, ütle, kes on ohverduste Jumal ning kuidas elab Ta kehas? Ning kuidas saavad pühendunud teenimist praktiseerivad inimesed mäletada Sind surmahetkel?
3. VERS:
Az Istenség Legfelsőbb Személyisége így szólt: Az elpusztíthatatlan, transzcendentális élőlényt Brahmannak, örök természetét pedig adhyātmānak, önvalónak hívják. Az élőlények anyagi testének fejlődését szolgáló tetteket karmának, gyümölcsöző cselekedeteknek nevezik.
TEXT 3:
Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Hävitamatut ja transtsendentaalset elusolendit nimetatakse Brahmaniks ning tema igavest olemust nimetatakse adhyātmaks ehk „minaks". Elusolendite materiaalsete kehade arengule suunatud tegevusi nimetatakse karmaks ehk resultaatidele suunatud tegevusteks.
4. VERS:
Ó, legkiválóbb a megtestesült lények között! Az állandóan változó fizikai természetet adhibhūtának [anyagi megnyilvánulásnak] hívják. Az Úr kozmikus formáját, amely magában foglalja a félistenek mindegyikét, köztük a nap és a hold istenét is, adhidaivának nevezik. Engem, a Legfelsőbb Urat, akit a Felsőlélek képvisel minden megtestesült lény szívében, adhiyajñának [az áldozat Urának] hívnak.
TEXT 4:
Oo, parim kehastunud olendite hulgast! Füüsilist loodust, mis pidevalt muutub, nimetatakse adhibhūtaks [materiaalseks avaldumiseks]. Jumala kõiksuse kuju, mis sisaldab kõiki pooljumalaid, nagu päikese- ja kuujumal, nimetatakse adhidaivaks. Ning Mind, Kõigekõrgemat Jumalat, kes Ma asetsen Ülihingena iga kehastunud olendi südames, nimetatakse adhiyajñaks [ohverduste Jumalaks].
5. VERS:
Bárki legyen is az, ha élete végén egyedül Rám emlékezve hagyja el testét, minden kétséget kizárva azonnal eléri az Én természetemet.
TEXT 5:
Ja igaüks, kes elu lõpul oma kehast lahkudes mäletab üksnes Mind, saavutab kohe Minu looduse. Selles pole vähimatki kahtlust.
6. VERS:
Ó, Kuntī fia! Amilyen létállapotra emlékezik az ember teste elhagyásakor, azt éri majd el kétségtelenül.
TEXT 6:
Ükskõik, millist eksistentsi seisundit inimene kehast lahkudes mäletab, oo, Kuntī poeg, selle seisundini ta kahtlemata ka jõuab.
7. VERS:
Ezért, Arjuna, gondolj mindig Rám Kṛṣṇa-formámban, s ezzel egy időben hajtsd végre előírt kötelességed, s harcolj! Tetteid Nekem ajánlva, elméd és értelmed Rám függesztve kétségtelenül elérsz majd Engem.
TEXT 7:
Seepärast, oo, Arjuna, pead sa alati mõtlema Minust kui Jumala Kõrgeimast Isiksusest – Kṛṣṇast, ning täitma samal ajal sinule määratud võitlemise kohust. Kui sa oled pühendanud oma tegevused Mulle ja kinnitanud oma mõistuse ning arukuse Minule, jõuad Sa kindlasti Minuni.
8. VERS:
Ó, Pārtha! Aki Rajtam mint az Istenség Legfelsőbb Személyiségén meditál, elméjében mindig Rám emlékezik, s nem tér le az útról, az biztosan elér Engem.
TEXT 8:
Oo, Pārtha, see, kes mediteerib Minule kui Jumala Kõrgeimale Isiksusele, kelle mõistus on pidevalt hõivatud Minu mäletamisega ega kaldu sellelt teelt kõrvale, jõuab kindlasti Minuni.
9. VERS:
Az ember úgy meditáljon a Legfelsőbb Személyen, mint olyanon, aki mindentudó, a legősibb, az irányító, kisebb a legkisebbnél, a fenntartója mindennek, minden anyagi érzékelés fölött áll, felfoghatatlan, s mindig személy. Ragyogó Ő, mint a nap, és transzcendentális – túl van ezen az anyagi természeten.
TEXT 9:
Kõrgeimale Isikule tuleks mediteerida kui olendile, kes teab kõike, kes on vanim, kes on kõige kontrollija, kes on väiksem väikseimast ning kes on kõige alalhoidja, kes jääb väljapoole kõiki materiaalseid arusaamu, kes on käsitlematu ning kes on alati isik. Ta on helendav kui Päike ning Ta on transtsendentaalne, sellest materiaalsest loodusest kõrgemal seisev.
10. VERS:
Aki a halál beálltakor életlevegőjét a két szemöldöke közé rögzíti, és a yoga erejével teljes odaadással, megingathatatlan elmével a Legfelsőbb Úrra emlékezik, az minden kétséget kizárva eljut az Istenség Legfelsőbb Személyiségéhez.
TEXT 10:
See, kes fikseerib surmahetkel oma eluõhu kulmude vahele ning meenutab kõigutamatu mõistusega, jooga jõul, täies pühendumuses Kõigekõrgemat Jumalat, jõuab kindlasti Jumala Kõrgeima Isiksuse juurde.
11. VERS:
A Védákat jól ismerő bölcsek, akik az oṁkārát ismétlik, valamint a lemondás rendjének nagy szentjei a Brahmanba hatolnak. Az ilyen tökéletességre vágyakozók cölibátusban élnek. Most röviden elmagyarázom neked azt a folyamatot, amely által felszabadulhat az ember.
TEXT 11:
Suured, loobumuslikku elukorraldust järgivad targad, kes tunnevad põhjalikult „Vedasid" ja kordavad oṁkārat, sisenevad Brahmanisse. Ihaldades sellist täiuslikkust, praktiseeritakse tsölibaati. Ma selgitan sulle nüüd lühidalt protsessi, mille abil on võimalik saada lunastust.
12. VERS:
A yoga állapota eltávolodást jelent minden érzéki tevékenységtől. Érzékeinek összes ajtaját bezárva, elméjét a szívre összpontosítva, életlevegőjét a koponya felső részében tartva az ember megszilárdulhat a yogában.
TEXT 12:
Jooga tähendab kõikidest meelelistest tegevustest lahti ütlemist. Sulgedes kõik meelte uksed ning fikseerides mõistuse südamele ja eluõhu pealaele, kinnistab inimene end joogas.
13. VERS:
Ha a yoga e gyakorlatát elsajátító és a hangok tökéletes kombinációját, a szent oṁ szótagot zengő személy teste elhagyásakor az Istenség Legfelsőbb Személyiségére gondol, bizonyosan a lelki bolygókra kerül.
TEXT 13:
Kui inimene, pärast sellist jooga praktiseerimist ja püha silbi oṁ – ülima tähtede kombinatsiooni – kordamist, mõtleb kehast lahkudes Jumala Kõrgeimale Isiksusele, siis jõuab ta kindlasti vaimsetele planeetidele.
14. VERS:
Ó, Pṛthā fia, aki szüntelenül csak Rám gondol, az szakadatlan odaadó szolgálata miatt könnyen elérhet Engem.
TEXT 14:
Oo, Pṛthā poeg, selle jaoks, kes Mind alati kõrvalekaldumatult mäletab, on Minuni jõudmine lihtne, sest selline inimene on pidevalt hõivatud Minu pühendunud teenimisega.
15. VERS:
Miután elértek Engem, a nagy lelkek, az odaadó yogīk soha többé nem térnek vissza ebbe az átmeneti, szenvedésekkel teli világba, mert már elérték a legfőbb tökéletességet.
TEXT 15:
Olles jõudnud Minuni, ei pöördu suured hinged – Minule pühendunud joogid – kunagi tagasi siia kannatusi täis ajalikku maailma, sest nad on saavutanud kõrgeima täiuslikkuse.
16. VERS:
Az anyagi világ a legfelső bolygótól a legalsóig a szenvedés birodalma, ahol az ismétlődő születés és halál az úr. Aki azonban, ó, Kuntī fia, eljut az Én hajlékomra, az sohasem születik meg újra!
TEXT 16:
Kõik materiaalse maailma planeedid, kõrgeimast madalaimani, on kannatusi täis paigad, kus elusolendid peavad taas ja taas sündima ning surema. Kuid see, kes jõuab Minu elupaika, oo, Kuntī poeg, ei pea enam kunagi uuesti sündima.
17. VERS:
Ezer földi korszak Brahmā egy napja, másik ezer egy éjszakája.
TEXT 17:
Inimeste ajaarvestuse kohaselt on ühe Brahmā päeva pikkuseks tuhat ajastut ning sama kaua kestab ka üks Brahmā öö.
18. VERS:
Brahmā napjának hajnalán minden élőlény megnyilvánul a megnyilvánulatlan állapotból, alkonyán pedig ismét a megnyilvánulatlanba merül.
TEXT 18:
Brahmā päeva alguses muutuvad kõik elusolendid mitteavaldunud seisundist avaldunuks ning kui saabub Brahmā öö, sulavad nad taas mitteavaldumisse.
19. VERS:
Brahmā nappalával újra és újra létrejönnek az élőlények, amikor pedig éjszakája beköszönt, eltűnnek mind, tehetetlenül.
TEXT 19:
Brahmā päeva saabudes avalduvad kõik elusolendid taas ja taas, oo, Pṛthā poeg, ning kui laskub Brahmā öö, hävivad nad abitult.
20. VERS:
Ám létezik egy másik, megnyilvánulatlan természet is, amely ehhez a megnyilvánult és megnyilvánulatlan anyaghoz képest örök és transzcendentális. Ez a legfelsőbb világ, ami sohasem semmisül meg, s még akkor is megőrzi eredeti létét, amikor ebben a világban már minden megsemmisült.
TEXT 20:
Lisaks materiaalsele maailmale eksisteerib aga ka teine, mitteavaldunud loodus, mis on igavene ning avaldunud ja mitteavaldunud mateeria suhtes transtsendentaalne. See on kõrgeim ja hävimatu. Kui selles maailmas kõik hävib, püsib see osa muutumatuna.
21. VERS:
Amiről a vedāntisták azt mondják, megnyilvánulatlan és csalhatatlan, amit legfelsőbb célként ismernek, s ahonnan soha többé nem tér vissza az, aki egyszer eljutott oda – az az Én legfelsőbb hajlékom.
TEXT 21:
Minu kõrgeim elupaik on koht, mida vedantistid kirjeldavad kui mitteavaldunut ja veatut ning seda teatakse kui kõrgeimat eesmärki, milleni jõudes pole enam kunagi vaja tagasi pöörduda.
22. VERS:
A mindenkinél hatalmasabb Istenség Legfelsőbb Személyiségét tiszta odaadással lehet elérni. Noha lelki hajlékán tartózkodik, áthat mindent, és Őbenne van minden.
TEXT 22:
Oo, Pṛthā poeg, kõigist võimsama Jumala Kõrgeima Isiksuseni on võimalik jõuda puhta pühendumusega. Ehkki Ta viibib Oma elupaigas, on Ta kõikeläbiv ning kõik asetseb Temas.
23. VERS:
Ó, Bhāraták legkiválóbbja, most elmagyarázom neked, melyek azok az időpontok, amikor a yogī úgy hagyhatja el ezt a világot, hogy nem kell többé visszatérnie, s melyek azok, amikor úgy hagyja el, hogy vissza kell jönnie.
TEXT 23:
Oo, parim Bhāratate hulgas, Ma selgitan sulle nüüd neid erinevaid ajahetki, mil siit maailmast lahkuvad joogid kas pöörduvad siia tagasi või saavutavad vabanemise.
24. VERS:
A Legfelsőbb Brahmant ismerők úgy érik el e Legfelsőbbet, hogy vagy nappal egy kedvező pillanatban, vagy a tűzisten befolyásának idején, vagy a fényben, vagy a telő hold két hetében, vagy a Nap északi pályájának hat hónapja alatt távoznak el a világból.
TEXT 24:
Need, kes tunnevad Kõigekõrgemat Brahmanit, jõuavad Temani, kui nad lahkuvad siit maailmast tulejumaluse valitsemise ajal, valgel ajal, päeva soodsal hetkel, kasvava kuu kahe nädala jooksul või kuue kuu jooksul, mil Päike liigub põhja pool.
25. VERS:
Az a misztikus, aki a füst, az éjszaka, a fogyó hold két hete vagy a Nap déli pályájának hat hónapja alatt hagyja el ezt a világot, eljut a Holdra, de újra vissza kell térnie.
TEXT 25:
Müstik, kes lahkub siit maailmast suitsus, öösel, kahaneva kuu kahe nädala jooksul või kuue kuu jooksul, mil Päike liigub lõuna pool, jõuab planeedile Kuu, kuid peab taas tagasi pöörduma.
26. VERS:
A Védák szerint két úton lehet elhagyni ezt a világot: világosságban és sötétségben. A világosságban távozó nem jön vissza, míg a sötétségben elmenőnek vissza kell térnie.
TEXT 26:
Vedakirjanduse kohaselt on sellest maailmast lahkumiseks kaks võimalust: valguses ja pimeduses. See, kes lahkub oma kehast valgel ajal, ei pea tagasi pöörduma, kuid see, kes teeb seda pimeduses, tuleb tagasi.
27. VERS:
Bár a bhakták ismerik e két utat, ó, Arjuna, ezek nem tévesztik meg őket. Légy hát rendíthetetlen az odaadásban!
TEXT 27:
Oo, Arjuna, ehkki pühendunud teavad neid kahte teed, ei satu nad kunagi segadusse. Seepärast ole alati kindel pühendumuses.
28. VERS:
Aki az odaadó szolgálat útját járja, nincs megfosztva azoktól az áldásoktól, melyek a Védák tanulmányozásából, az áldozatok végzéséből, a vezeklésből, az adományozásból vagy a filozófiai és gyümölcsöző cselekedetekből származnak. Pusztán az odaadó szolgálat végzésével megkapja mindezt, s végül eljut a legfelsőbb, örök lakhelyre.
TEXT 28:
Inimene, kes võtab omaks pühendunud teenimise tee, ei jää ilma resultaatidest, mida saadakse „Vedade" uurimisest, askeeside ja ohverduste sooritamisest, heategevusest, filosofeerimisest või karmalisest tegevusest. Teenides pühendunult Jumalat, saavutab ta kõikide loetletud tegevuste resultaadid, ning jõuab lõpuks kõrgeimasse igavesse elupaika.