Skip to main content

13. VERS

TEXT 13

Szöveg

Tekst

cātur-varṇyaṁ mayā sṛṣṭaṁ
guṇa-karma-vibhāgaśaḥ
tasya kartāram api māṁ
viddhy akartāram avyayam
cātur-varṇyaṁ mayā sṛṣṭaṁ
guṇa-karma-vibhāgaśaḥ
tasya kartāram api māṁ
viddhy akartāram avyayam

Szó szerinti jelentés

Synonyms

cātuḥ-varṇyam – az emberi társadalom négy rétege; mayā – Általam; sṛṣṭam – teremtett; guṇa – a tulajdonság; karma – és a munka; vibhāgaśaḥ – felosztása szerint; tasya – annak; kartāram – atyjaként; api – bár; mām – Engem; viddhi – ismerj; akartāram – a nem cselekvőt; avyayam – a változatlant.

cātuḥ-varṇyam — inimühiskonna neli jaotust; mayā — Minu poolt; sṛṣṭam — loodud; guṇa — omaduse; karma — ja töö; vibhāgaśaḥ — jaotuse seisukohast; tasya — selle; kartāram — isa; api — ehkki; mām — Mind; viddhi — sa võid teada; akartāram — kui seda, kes ei ole tegevuse sooritaja; avyayam — muutumatut.

Fordítás

Translation

Az emberi társadalom négy osztályát Én teremtettem az anyagi természet három kötőereje és a rájuk jellemző munka szerint. Tudd meg, hogy bár Én vagyok e rendszer alkotója, Én mégis nem cselekvő és változatlan vagyok!

Vastavalt materiaalse looduse kolmele guṇale ning nendest tulenevale tööle olen Ma loonud inimühiskonna neli jaotust. Ja ehkki Mina olen selle süsteemi looja, tea, et Mina Ise ei tee midagi, olles muutumatu.

Magyarázat

Purport

Az Úr a teremtője mindennek. Minden Tőle születik, Ő tart fenn mindent, s a megsemmisülés után minden Belé tér vissza. Ő a négy társadalmi rend teremtője is. A társadalmi felosztás az értelmiséggel, azaz szakkifejezéssel élve a brāhmaṇákkal kezdődik, mert ők a jóság kötőerejében vannak. A következő az irányítók osztálya, akiket kṣatriyáknak hívnak, mert a szenvedély kötőereje jellemzi őket. A vaiśyák, azaz a kereskedők a szenvedély és a tudatlanság kevert kötőerejében, a śūdrák, vagyis a kétkezi munkások pedig az anyagi természet tudatlanság kötőerejében élnek. Az emberi társadalom négy osztályát az Úr Kṛṣṇa teremtette, Ő azonban egyikhez sem tartozik, hiszen nem a feltételekhez kötött lelkek közül való, akik az emberi társadalom egy részét alkotják. Az emberi társadalom hasonlít bármelyik állati társadalomhoz, de az Úr megteremtette a fentiekben említett négy rendet, hogy kiemelje az embereket az állatias létből, s lehetővé tegye számukra, hogy fokozatosan fejlődjenek a Kṛṣṇa-tudatban. Hogy az ember milyen sajátságos tevékenységre érez hajlamot, azt az anyagi természet rá ható kötőereje határozza meg. Azokról az életjelenségekről, amelyek a különféle kötőerőkről tanúskodnak, a tizennyolcadik fejezet ír. A Kṛṣṇa-tudatú ember azonban még a brāhmaṇáknál is magasabb szinten áll. A brāhmaṇa szó arra utal, akinek jelleme alapján ismernie kell a Brahmant, a Legfelsőbb Abszolút Igazságot, ám a brāhmaṇák legtöbbjét csak az Úr Kṛṣṇa személytelen Brahman-megnyilvánulása érdekli. De aki a brāhmaṇák korlátolt tudásán túllépve az Istenség Legfelsőbb Személyiségét, Śrī Kṛṣṇát ismeri meg, az Kṛṣṇa-tudatúvá, más szóval vaiṣṇavává válik. A Kṛṣṇa-tudat magában foglalja a Kṛṣṇa különböző teljes kiterjedéseiről – például a Rāmáról, Nṛsiṁháról, Varāháról és másokról – szóló tudást is. És ahogyan Kṛṣṇa transzcendentálisan az emberi társadalom négy osztálya fölött áll, úgy a Kṛṣṇa-tudatú ember is transzcendentális az emberi társadalom valamennyi osztályához képest, beleértve a közösség, nemzet és faj szerinti felosztást is.

Jumal on kõige looja. Kõik on sündinud Temast, Tema on kõige alalhoidja ning pärast hävitamist suubub kõik Temasse. Tema on seega ka ühiskonna nelja jaotuse looja, millest kõrgeim on kategooria inimesi, kes omavad suuri teadmisi ning keda nimetatakse brāhmaṇateks, kuna nad asetsevad vooruse guṇa mõju all. Brāhmaṇate klassile järgneb ühiskonda juhtiv klass, keda nimetatakse kṣatriyateks, kuna nad asetsevad kire guṇa mõju all. Järgnevasse, kaupmeeste klassi kuuluvaid inimesi nimetatakse vaiśyateks, kuna nad asetsevad nii kire kui ka teadmatuse guṇa mõju all. Viimaseks klassiks on śūdrad – töölisklass, millesse kuuluvad inimesed, kes asetsevad materiaalse looduse teadmatuse guṇa mõju all. Ehkki Jumal Kṛṣṇa lõi need neli ühiskonnajaotust, ei kuulu Ta Ise ühtegi neist, sest Ta ei kuulu tingimustest sõltuvate hingede hulka, kellest osa moodustavad inimühiskonna. Inimühiskond on sarnane iga loomaühiskonnaga, kuid tõstmaks inimesi kõrgemale loomade tasandilt, lõi Jumal Kṛṣṇa teadvuse süstemaatiliseks arendamiseks eespool mainitud neli ühiskondlikku jaotust. Iga konkreetse inimese soodumuse teatud konkreetseks tööks määravad ära materiaalse looduse guṇad, mille mõju all ta viibib. Neid materiaalse looduse erinevatele guṇadele vastavaid omadusi kirjeldatakse üksikasjalikult selle raamatu kaheksateistkümnendas peatükis. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene on aga isegi brāhmaṇatest kõrgemal seisev. Ehkki brāhmaṇad peaksid omama teadmisi Brahmanist, Kõrgeimast Absoluutsest Tõest, püüab enamik neist teadvustada vaid Jumal Kṛṣṇa avaldumist impersonaalse Brahmanina. Kuid inimene, kes ületab brāhmaṇate piiratud teadmised ja omandab teadmised Jumala Kõrgeimast Isiksusest, Jumal Śrī Kṛṣṇast, jõuab Kṛṣṇa teadvuse tasandile – temast saab vaiṣṇava. Kṛṣṇa teadvus hõlmab teadmisi kõikidest Kṛṣṇa erinevatest täieõiguslikest ekspansioonidest, nagu näiteks Rāmast, Nṛsiṁhast, Varāhast jne. Ning niisamuti nagu Kṛṣṇa on inimühiskonna nelja jaotuse suhtes transtsendentaalne, on ka Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene transtsendentaalne kõikide inimühiskonna jaotuste suhtes, olenemata sellest, kas need põhinevad ühiskondlikul, rahvuslikul või rassilisel alusel.