Skip to main content

26. VERS

TEXT 26

Szöveg

Tekst

atha cainaṁ nitya-jātaṁ
nityaṁ vā manyase mṛtam
tathāpi tvaṁ mahā-bāho
nainaṁ śocitum arhasi
atha cainaṁ nitya-jātaṁ
nityaṁ vā manyase mṛtam
tathāpi tvaṁ mahā-bāho
nainaṁ śocitum arhasi

Szó szerinti jelentés

Synonyms

atha – ha azonban; ca – szintén; enam – ezt a lelket; nitya-jātam – mindig megszületőnek; nityam – mindig; – vagy; manyase – hiszed; mṛtam – meghalónak; tathā api – mégis; tvam – te; mahā-bāho – ó, erős karú; na – soha; enam – a lelket; śocitum – siratni; arhasi – érdemes.

atha — kui, ometigi; ca — samuti; enam — see hing; nitya-jātam — alati sündinud; nityam — igavesti; — või; manyase — sa arvad nii; mṛtam — surnud; tathā api — ikkagi; tvam — sina; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; na — mitte kunagi; enam — hinge üle; śocitum — hädaldama; arhasi — väärid.

Fordítás

Translation

Még ha azt hiszed is, hogy a lélek [vagy az élet jele] szüntelenül megszületik és örökké meghal, akkor sincs okod a bánkódásra, ó, erős karú!

Ja isegi siis, oo, tugevakäeline, kui sa arvad, et hing [või elu tunnused] sünnib alati ja sureb igavesti, pole sul ikkagi põhjust muretsemiseks.

Magyarázat

Purport

A filozófusoknak mindig is létezett egy olyan rétege, mely a buddhistákhoz hasonlóan nem hisz abban, hogy a testen túl a lélek különállóan létezik. Láthatjuk, hogy ilyen filozófusok már akkor is voltak, amikor az Úr Kṛṣṇa elbeszélte a Bhagavad-gītāt. Lokāyatikáknak és vaibhāṣikáknak nevezték őket. Nézeteik szerint az életjelenségek akkor nyilvánulnak meg, amikor az anyag kombinációja egy bizonyos érettségi fokot elér. Napjaink materialista tudósai és filozófusai hasonlóképpen gondolkodnak. Szerintük a test az anyagi elemek kombinációja, s a fizikai és kémiai elemek kölcsönhatása következtében egy adott szinten megnyilvánulnak az életjelenségek. Az antropológia tudománya erre a filozófiára épül. Manapság számtalan álvallás – melyek egyre divatosabbá válnak Amerikában – vallja ezt a nézetet, a nihilista, minden odaadást mellőző buddhista vallásfelekezetekkel együtt.

Alati eksisteerib üks kategooria budismile küllalt lähedast õpetust esindavaid filosoofe, kes ei usu kehast lahusseisva hinge eksistentsi. Käesolevast värsist ilmneb, et kui Jumal Kṛṣṇa jutustas „Bhagavad-gītāt", olid sellised filosoofid olemas ning neid tunti kui lokāyatikaid ja vaibhāṣikaid. Sellised filosoofid väidavad, et elu saab võimalikuks teatavate materiaalsete elementide sobiva kombinatsiooni tulemusena. Ka kaasaegsed materialistlikult meelestatud teadlased ja filosoofid arvavad samamoodi. Nende kinnituste kohaselt on keha füüsiliste elementide kombinatsioon ning teatud hetkel ilmnevad selles füüsiliste ja keemiliste elementide koostoimel elu tunnused. Antropoloogia põhineb sellisel filosoofial. Käesoleval ajal on Ameerikas populaarseks saamas mitmed pseudoreligioonid, mis kõrvuti nihilistlike mittepühendumuslike budistlike sektidega samuti seda filosoofiat toetavad.

Arjunának még akkor sem lenne oka a búslakodásra, ha a vaibhāṣika filozófiának megfelelően nem hinne a lélek létezésében. Senki sem kesereg egy halom kémiai anyag elvesztésén, és senki sem hagyja abba emiatt előírt kötelessége végzését. A modern tudományban és a tudományos hadviselésben sok-sok tonna vegyszer vész kárba az ellenség legyőzése érdekében. A vaibhāṣika filozófia szerint az úgynevezett lélek vagy ātmā megsemmisül a test halálával. Így tehát akár elfogadja Arjuna a védikus következtetést, miszerint létezik egy atomnyi lélek, akár nem hisz a lélek létezésében, egyik esetben sincs oka szomorúságra. A fenti elmélet szerint semmi értelme a halál felett keseregni, hiszen számtalan élőlény keletkezik az anyagból és hal meg minden pillanatban. Ha a lélek nem születik újjá, akkor Arjunának nincs miért félnie a bűnös visszahatásoktól, melyek nagyatyja és tanára meggyilkolásából származnának. Kṛṣṇa természetesen nem fogadta el a védikus bölcseletet figyelmen kívül hagyó vaibhāṣikák filozófiáját, ezért gúnyosan mahā-bāhunak, erős karúnak szólítja Arjunát, aki kṣatriya volt, a védikus kultúra részese, így illő lett volna betartania a védikus elveket.

Isegi juhul, kui Arjuna oleks vaibhāṣika filosoofi kombel keeldunud uskumast hinge olemasolusse, poleks tal ikkagi olnud muretsemiseks mingit põhjust. Keegi ei muretse suvalise keemiliste ainete kogumi pärast sedavõrd, et loobuda oma kohustuste täitmisest. Samal ajal raiskab kaasaegne teadus ja sõjatööstus vastase üle võidu saamiseks tonnide kaupa kemikaale. Vaibhāṣika filosoofia kohaselt hävib niinimetatud hing ehk ātmā keha hävimisega. Seega, olenemata sellest, kas Arjuna oleks aktsepteerinud vedakirjanduse järeldust, et hing on aatomisuurune osake või poleks ta uskunud hinge eksistentsi, ei oleks tal ikkagi olnud põhjust muretsemiseks. Vastavalt viimasele teooriale tekib mateeriast igal hetkel lugematul hulgal elusolendeid, samamoodi nagu neid igal hetkel lugematul hulgal kaob, mistõttu pole seda teooriat tunnistades mingit põhjust taoliste sündmuste pärast muretseda. Kui hing ei teeks läbi uusi sünde, poleks Arjunal ka mingit põhjust karta oma patuste tegude, nagu seda on oma vanaisa ja õpetaja tapmine, järelmõjusid. Kuid samal ajal pöördus Kṛṣṇa Arjuna poole siiski sarkastiliselt nimega mahā-bāhu ehk tugevakäeline, sest vähemalt Kṛṣṇa ei aktsepteerinud vaibhāṣikate teooriat, mis on vastuolus vedalike tarkustega. Kṣatriyana kuulus Arjuna vedalike kultuuritraditsioonidega ühiskonda, mis kohustas teda järgima selle printsiipe.