2. VERS
TEXT 2
Szöveg
Tekst
mayy āveśya mano ye māṁ
nitya-yuktā upāsate
śraddhayā parayopetās
te me yukta-tamā matāḥ
mayy āveśya mano ye māṁ
nitya-yuktā upāsate
śraddhayā parayopetās
te me yukta-tamā matāḥ
Szó szerinti jelentés
Synonyms
śrī-bhagavān uvāca – az Istenség Legfelsőbb Személyisége mondta; mayi – Rám; āveśya – rögzített; manaḥ – elméjűek; ye – akik; mām – Engem; nitya – mindig; yuktāḥ – elmerülők; upāsate – imádatban; śraddhayā – hittel; parayā – transzcendentális; upetāḥ – megáldottak; te – ők; me – Általam; yukta-tamāḥ – a yogában legtökéletesebbnek; matāḥ – tekintettek.
śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; mayi — Minule; āveśya — keskendades; manaḥ — mõistus; ye — need, kes; mām — Mind; nitya — alati; yuktāḥ — hõivatud; upāsate — kummardavad; śraddhayā — usuga; parayā — transtsendentaalse; upetāḥ — õnnistatud; te — nemad; me — Minu poolt; yukta-tamāḥ — joogas täiuslikuimad; matāḥ — peetakse.
Fordítás
Translation
Az Istenség Legfelsőbb Személyisége így szólt: Akik elméjüket személyes formámra rögzítik, s mindig nagy, transzcendentális hittel imádnak Engem, azokat a legtökéletesebbnek tekintem Én.
Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Neid, kes keskendavad oma mõistuse Minu isiksuslikule kujule ning on tugeva ja transtsendentaalse usuga pidevalt hõivatud Minu teenimisega, pean Ma kõige täiuslikemaks.
Magyarázat
Purport
Arjuna kérdésére Kṛṣṇa világos választ ad: az tekinthető a yogában a legtökéletesebbnek, aki az Ő személyes formájára összpontosítja figyelmét, valamint hittel és odaadással imádja Őt. Aki ily módon a Kṛṣṇa-tudatba merül, annak tettei nem anyagiak, mert mindent Kṛṣṇáért tesz. A tiszta bhakta állandóan tevékeny, s bármit csinál – Kṛṣṇa neveit énekli, Róla hall, Róla szóló könyvet olvas, esetleg prasādát főz, vagy épp elmegy a piacra, hogy vásároljon valamit Kṛṣṇának, néha a templomot takarítja, vagy az edényeket mosogatja –, egyetlen percet sem képes eltölteni Kṛṣṇa-tudatú tettek nélkül. Az ilyen tettek teljes samādhiban történnek.
Vastusena Arjuna küsimusele ütleb Kṛṣṇa selgelt, et seda, kes keskendub Temale kui isiksusele ning teenib Teda usu ja pühendumusega, peab Ta kõige täiuslikumaks joogiks. Sellise Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimese jaoks ei ole materiaalseid tegevusi, sest ta teeb kõike Kṛṣṇa heaks. Puhas pühendunu ei ole kunagi tegevusetult. Vahel ta laulab, vahel ta kuulab või loeb raamatuid Kṛṣṇast või valmistab prasādamit või käib turul Kṛṣṇa teenimiseks vajalikke kaupu ostmas või peseb nõusid või templit. Kuid ükskõik, mida ta ka teeb, ei lase ta hetkegi mööda, rakendamata end Kṛṣṇa teenimisse. Sedasi toimides viibib ta täielikus samādhis.