Skip to main content

32. VERS

TEXT 32

Szöveg

Tekst

śrī-bhagavān uvāca
kālo ’smi loka-kṣaya-kṛt pravṛddho
lokān samāhartum iha pravṛttaḥ
ṛte ’pi tvāṁ na bhaviṣyanti sarve
ye ’vasthitāḥ praty-anīkeṣu yodhāḥ
śrī-bhagavān uvāca
kālo ’smi loka-kṣaya-kṛt pravṛddho
lokān samāhartum iha pravṛttaḥ
ṛte ’pi tvāṁ na bhaviṣyanti sarve
ye ’vasthitāḥ praty-anīkeṣu yodhāḥ

Szó szerinti jelentés

Synonyms

śrī-bhagavān uvāca – az Istenség Személyisége mondta; kālaḥ – idő; asmi – vagyok; loka – a világoknak; kṣaya-kṛt – a megsemmisítője; pravṛddhaḥ – hatalmas; lokān – minden embert; samāhartum – elpusztítani; iha – ebben a világban; pravṛttaḥ – készen; ṛte – kivéve; api – még; tvām – téged; na – nem; bhaviṣyanti – lesznek; sarve – mindenki; ye – akik; avasthitāḥ – vannak; prati-anīkeṣu – az ellenkező oldalon; yodhāḥ – a harcosok.

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Isiksus ütles; kālaḥ — aeg; asmi — Mina olen; loka — maailmade; kṣaya-kṛt — hävitaja; pravṛddhaḥ — võimas; lokān — kõikide inimeste; samāhartum — hävitamises; iha — selles maailmas; pravṛttaḥ — hõivatud; ṛte — ilma, välja arvatud; api — isegi; tvām — sind; na — mitte kunagi; bhaviṣyanti — saab olema; sarve — kõik; ye — kes; avasthitāḥ — asetsedes; prati-anīkeṣu — vastamisi; yodhāḥ — sõdalased.

Fordítás

Translation

Az Istenség Legfelsőbb Személyisége így szólt: Idő vagyok, világok hatalmas pusztítója. Azért jöttem, hogy megsemmisítsek minden embert. Rajtatok [a Pāṇḍavákon] kívül valamennyi harcos el fog esni, mindkét oldalon.

Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Ma olen aeg, suur maailmade hävitaja, ning Ma tulin siia, et hävitada kõik inimesed. Kõik sõdurid peale teie [Pāṇḍavate] hukkuvad sellel lahinguväljal, olenemata sellest, kummal poolel nad seisavad.

Magyarázat

Purport

Arjuna tudta ugyan, hogy Kṛṣṇa a barátja, s hogy Ő az Istenség Legfelsőbb Személyisége, mégis zavarba hozták a különféle formák, melyeket Kṛṣṇa megnyilvánított. Éppen ezért tovább kérdez e pusztító erő valódi szándékáról. A Védák azt írják, hogy a Legfelsőbb Igazság mindent megsemmisít, még a brāhmaṇákat is. A Kaṭha-upaniṣad (1.2.25) kijelenti:

Kuigi Arjuna teadis, et Kṛṣṇa on tema sõber ning Jumala Kõrgeim Isiksus, ajasid rohked vormid, mida Kṛṣṇa ilmutas, teda segadusse. Seepärast esitas ta küsimuse selle laastava jõu tegelikust missioonist. „Vedades" öeldakse, et Kõrgeim Tõde hävitab kõik, isegi brāhmaṇad. „Kaṭha Upaniṣadis" (1.2.25) öeldakse:

yasya brahma ca kṣatraṁ ca
ubhe bhavata odanaḥ
mṛtyur yasyopasecanaṁ
ka itthā veda yatra saḥ
yasya brahma ca kṣatraṁ ca
ubhe bhavata odanaḥ
mṛtyur yasyopasecanaṁ
ka itthā veda yatra saḥ

A Legfelsőbb végül mindenkit, a brāhmaṇákat és a kṣatriyákat is felfalja, mint az ételt. A Legfelsőbb Úrnak ez a formája egy mindent elnyelő óriás, s most Kṛṣṇa a mindent felemésztő idő alakjában mutatja meg magát. Néhány Pāṇḍavát kivéve mindenkit meg fog semmisíteni a csatatéren.

Arjuna nem örült a harcnak. Azt gondolta, jobb lenne, ha elkerülnék a csatát, s akkor senkit nem érne csalódás. Válaszként azonban az Úr közli vele, hogy a harcosok mindenképpen el fognak pusztulni, mert ez az Ő terve. Ha Arjuna visszautasítja a harcot, akkor is meg fognak halni. Halálukat nem tudja megakadályozni még akkor sem, ha nem harcol, mert valójában már valamennyien halottak. Az idő maga a pusztulás, és a Legfelsőbb Úr akaratából minden megnyilvánulás pusztulásra ítéltetett – ez a természet törvénye.

Selles värsist järeldub, et Kõigekõrgem neelab justkui lõunaeinena alla kõik brāhmaṇad, kṣatriyad ja kõik teised. Seda tegev Kõigekõrgema Jumala kuju on kõikeneelav hiiglane ning siin esitab Kṛṣṇa End kõikeneelava aja kujul. Kui välja arvata üksikud Pāṇḍavad, siis neelab Kṛṣṇa sel kujul kõik lahinguväljal viibinud isiksused.

Arjuna ei pooldanud lahingusse astumist, ta pidas paremaks lahingust loobuda, sest sedasi ei põhjustaks ta masendust. Vastuseks sellele ütles Jumal, et isegi kui Arjuna ei astuks võitlusse, hukkuksid kõik lahinguväljal viibinud ikkagi, sest selline oli Jumala plaan. Kui Arjuna loobuks võitlemast, hukkuksid nad mõnel teisel moel. Nende surma polnud võimalik takistada ka mitte lahingust loobudes. Iseenesest olid nad kõik juba tegelikult surnud. Aeg toob kaasa hävimise ning lõpuks hävivad Kõigekõrgema Jumala tahte kohaselt kõik avaldumised. Selline on loodusseadus.