Skip to main content

31. VERS

TEXT 31

Szöveg

Tekst

na ca śreyo ’nupaśyāmi
hatvā sva-janam āhave
na kāṅkṣe vijayaṁ kṛṣṇa
na ca rājyaṁ sukhāni ca
na ca śreyo ’nupaśyāmi
hatvā sva-janam āhave
na kāṅkṣe vijayaṁ kṛṣṇa
na ca rājyaṁ sukhāni ca

Szó szerinti jelentés

Synonyms

na – sem; ca – is; śreyaḥ – jót; anupaśyāmi – látok; hatvā – megölve; sva-janam – saját rokonaimat; āhave – a harcban; na – sem; kāṅkṣe – vágyok; vijayam – győzelemre; kṛṣṇa – ó, Kṛṣṇa; na – sem; ca – is; rājyam – királyságot; sukhāni – az ebből származó boldogságot; ca – és.

na — ei; ca — samuti; śreyaḥ — hea; anupaśyāmi — ma näen ette; hatvā — tapmise läbi; sva-janam — oma sugulaste; āhave — võitluses; na — ega; kāṅkṣe — ma soovin; vijayam — võitu; kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; na — ega; ca — samuti; rājyam — kuningriiki; sukhāni — sellest tulenevat õnne; ca — samuti.

Fordítás

Translation

Nem látom be, mi jó származik abból, ha megölöm rokonaimat a harcban. Ó, kedves Kṛṣṇám, nem akarom megnyerni e csatát, s nem vágyom sem királyságra, sem boldogságra!

Ma ei mõista, mis kasu võiks tõusta oma sugulaste tapmisest selles lahingus, ning samuti, mu kallis Kṛṣṇa, ei saa ma soovida endale seeläbi mingit võitu, kuningriiki ega õnne.

Magyarázat

Purport

A feltételekhez kötött lelkek nem tudják, hogy igazi érdekük Viṣṇu (Kṛṣṇa) érdeke, ezért a test alapján fennálló kapcsolatokhoz vonzódnak abban a reményben, hogy így majd boldogok lesznek. E vak életfelfogás következtében még arról is megfeledkeznek, mi okozhat számukra anyagi boldogságot. Úgy tűnik, hogy Arjuna még a kṣatriyák erkölcsi törvényeit is egészen elfelejtette. Azt mondják, kétféle ember juthat el a hatalmas és ragyogó Nap bolygóra. Az egyik a kṣatriya, aki Kṛṣṇa személyes parancsainak engedelmeskedve a csatatéren esik el, a másik a lemondott rendben élő ember, aki teljesen átadja magát a lelki kultúrának. Arjuna még az ellenségeit is vonakodik megölni, a rokonairól nem is beszélve. Azt hiszi, sohasem lehet boldog az életben, ha megöli rokonait, s ezért nem akar harcolni, mint ahogyan a jóllakott embernek sincs kedve a főzéshez. Elhatározta, hogy az erdőbe vonul, s kiábrándultságában magányosan fog élni. Kṣatriya lévén azonban szüksége volt egy királyságra a létfenntartásához, mert a kṣatriyák a kormányzáson kívül nem űzhetnek más foglalkozást. De Arjunának nem volt királysága. Erre az egyetlen megoldás az volt, hogy megküzd unokatestvéreivel, fivéreivel, és visszaköveteli az apjától örökölt birodalmat. Ezt azonban nem akarta, így arra gondolt, az lesz a legjobb, ha az erdőbe megy, s minden remény nélkül magányba vonul.

Teadmata, et igaühe tegelik heaolu on seotud Viṣṇuga (ehk Kṛṣṇaga), on tingimustest sõltuvad hinged meelitatud kehalistest suhetest, lootes seeläbi õnneni jõuda. Sellise pimeda elukäsitluse tõttu unustavad nad koguni materiaalse õnne põhjused. Arjuna näib antud hetkel olevat aga unustanud isegi kṣatriya moraalikoodeksi. Öeldakse, et vaid kahte laadi inimesed väärivad võimsale ja säravale Päikesele jõudmist: esiteks kṣatriyad, kes hukkuvad lahinguväljal Kṛṣṇa isiklike juhiste järgi toimides, ning teiseks need, kes on omaks võtnud loobumusliku elu printsiibid ja täielikult pühendunud vaimse kultuuri viljelemisele. Arjuna on aga tõrges tapma oma vaenlasigi, rääkimata siis oma sugulastest. Ta arvab, et tappes oma sugulased, ei ole tema elus enam mingit õnne ning seetõttu tahab ta keelduda võitlemast, sarnaselt inimesele, kes tundmata nälga ei kipu toitu valmistama. Arjuna on hetkel otsustanud minna ära metsa ning elada pettunult üksildast elu. Kṣatriyana on tal aga eluks vaja kuningriiki, sest kṣatriya ei saa hõivata end ühegi teise tegevusega peale kuningriigi juhtimise. Arjunal aga pole kuningriiki. Tema ainus võimalus omandada kuningriik on võidelda oma onupoegade ja vendadega, et võita tagasi kuningriik, mille isa talle pärandas. Seda ei taha Arjuna aga teha. Ning seepärast arvab ta, et on valmis minema metsa, üksikusse paika, jätkama oma pettumusest tulvil elu.