Skip to main content

Mantra Dix-huit

Kaheksateistkümnes mantra

Texte

Tekst

agne naya supathā rāye asmān
viśvāni deva vayunāni vidvān
yuyodhy asmaj juhurāṇam eno
bhūyiṣṭhāṁ te nama-uktiṁ vidhema
agne naya supathā rāye asmān
viśvāni deva vayunāni vidvān
yuyodhy asmaj juhurāṇam eno
bhūyiṣṭhāṁ te nama-uktiṁ vidhema

Synonyms

Synonyms

agne : ô mon Seigneur, puissant comme le feu ; naya : aie la bonté de conduire ; supathā : sur le droit chemin ; rāye : pour T’atteindre ; asmān : nous ; viśvāni : toutes ; deva : ô mon Seigneur ; vayunāni : actions ; vidvān : celui qui connaît ; yuyodhi : s’il Te plaît, écarte ; asmat : de nous ; juhurāṇam : tous les obstacles sur la voie ; enaḥ :tous les vices ; bhūyiṣṭhām : très nombreux ; te : à Toi ; namaḥ-uktim : mots d’hommages ; vidhema : je fais.

agne — O, mu Jumal, kõikvõimas nagu tuli; naya — palun juhi; supathā — õigele teele; rāye — Sinuni jõudmiseks; asmān — meid; viśvāni — kõiki; deva — O, mu Jumal; vayunāni — tegevused; vidvān — teadja; yuyodhi — lahkelt eemaldada; asmat — meilt; juhurāṇam — teelt kõik takistused; enaḥ — kõik eksimused; bhūyiṣṭhām — palju võimsamad; te — Sinule; namaḥ uktim — austusavaldused; vidhema — ma teen.

Translation

Translation

Ô Seigneur omnipotent, Toi qui es puissant comme le feu, je me prosterne maintenant à Tes pieds et T’offre mon hommage. Toi qui connais mes actions passées, guide-moi sur le sentier qui conduit vers Toi et libère-moi des conséquences de mes péchés, afin que mon progrès ne rencontre aucun obstacle.

O, mu Jumal, kõikvõimas nagu tuli, nüüd pöördun Sinu poole kõigi austusavaldustega ja langen Su jalgade ette maha, oo mu Jumal, palun Sind, vii mind õigele teele, et võiksin jõuda Sinuni. Ja nii nagu Sa tead kõike, mida ma tegin minevikus, vabasta mind palun armulikult minu möödunud eksimuste tagajärgedest, et ei jääks takistusi minu teel Sinuni.

Purport

Purport

L’appel à la miséricorde immotivée du Seigneur ainsi que l’abandon à Dieu conduisent le bhaktavers la pleine réalisation spirituelle. On compare ici le Seigneur au feu car comme lui, Il peut tout réduire en cendres et consumer les péchés de l’âme soumise. Les mantras précédents ont établi que la Personne Suprême est l’aspect ultime de l’Absolu, et Son aspect impersonnel, le brahmajyoti, rien d’autre que l’éblouissante radiance voilant Sa face. Sur la voie de la réalisation spirituelle, le stade le plus bas est celui du karma-kāṇḍa, c’est-à-dire des activités vertueuses mais centrées sur soi. En effet, dès que ces actions dévient un tant soit peu de la réglementation des Vedas, elles se transforment en vikarma, en actes mauvais accomplis au détriment de leur auteur. Ce vikarma est le résultat du désir de jouissance matérielle des êtres victimes de l’illusion, et il devient un rude obstacle sur le chemin spirituel.

See alistumise protsess ja Jumalalt põhjuseta armu palumine viib pühendunut edasi Täieliku eneseteostuse teel. Jumala poole pöördutakse nagu tule poole, sest Ta võib muuta kõik tuhaks, kaasaarvatud alistunud hinge patud. Nagu on kirjeldatud eelmises mantras on Absoluudi tõeline ja lõplik aspekt Jumala Isiksus. Tema brahmajyoti ebaisikuline väljendus on Jumala nägu kattev sära. Viljakas tegevus, ehk karma-kāṇḍa tee eneseteostusel, on püüdluste madalaim aste. Niipea, kui taoline tegevus kaldub kasvõi veidi kõrvale Vedade reguleerivatest põhimõtetest, muutuvad need teod vikarmaks, ehk tegutseja huvide vastasteks tegudeks. Taoline vikarma on illusioonide kütkeis olevate elusolendite meelelise rahuldamise otsimine ning seetõttu on nad takistuseks eneseteostuse teel.

Il existe 8 400 000 espèces vivantes, mais parmi elles, seul l’homme connaît la voie de la réalisation spirituelle ; seul l’homme peut, en recevant une éducation brahmanique, avoir connaissance de la Transcendance. L’éducation brahmanique a pour but de développer en lui les qualités du brāhmaṇa : probité, simplicité, maîtrise de soi, longanimité, connaissance et foi en Dieu, mais pour cela une haute parenté brahmanique n’est pas tout. L’enfant né dans une famille de brāhmaṇas a grande chance de devenir lui-même un brāhmaṇa, tout comme le fils d’un riche a toute opportunité de devenir riche à son tour. Mais il ne suffit pas de naître dans une telle famille, encore faut-il acquérir par soi-même les qualités brahmaniques. Celui qui tire orgueil de son titre de brāhmaṇamais néglige d’en cultiver les qualités, se dégrade et dévie du sentier de la réalisation spirituelle. Il manque alors d’atteindre le vrai but de la vie humaine.

Eneseteostus on võimalik inimese elus, kuid pole võimalik teistes eluvormides. On olemas 8 400 000 liiki ehk eluvormi, millest eluvorm inimesena, brāhmaṇliku kultuuri omadustega, omab ainukesena võimalust omandada transtsendentaalset teadmist. Brāhmaṇlik kultuur tähendab tõearmastust, meelte kontrolli, kannatlikust, lihtsust, täit teadmust, täielikku usku Jumalasse, ning mitte kõrge päritolu üle uhkuse tundmist. Brāhmaṇi pojal on võimalus brāhmaṇiks saada, just nii nagu suure mehe pojal on võimalus suureks meheks saada. Kuid taoline sünniõigus pole kõik, sest inimesel tuleb endal omandada brāhmaṇlikud omadused. Niipea, kui too inimene tunneb uhkust brāhmaṇi pojana sündimisest ja loobub tõelise brāhmaṇi omaduste omandamisest, madaldub ta ning kaldub eneseteostuse teest kõrvale ja tema elu missioon inimesena on kaotatud.

Dans la Bhagavad-gītā (6.41–42), le Seigneur nous assure que les yoga-bhraṣṭas (ceux qui déchoient du sentier de la réalisation spirituelle) renaîtront au sein d’une famille de brāhmaṇas ou d’une famille aisée, recevant ainsi une chance de corriger leurs erreurs et une meilleure possibilité de progresser vers la réalisation spirituelle. Mais si, aveuglés par l’illusion, ils n’en profitent pas, la précieuse vie humaine que leur a accordée le Seigneur tout-puissant sera de nouveau gaspillée.

"Bhagavad-gītās" (6.41-42) kinnitab Jumal meile, et yogī-bhraṣṭad, ehk eneseteostuse teelt langenud hing saab võimaluse oma vigade parandamiseks sündides hea brāhmani või rikka kaupmehe pojana. See on parim võimalus eneseteostuseks, kui saadakse rikka mehe või hea brāhmaṇi pojaks Ja kui illusioonide kütkeis olles kasutab inimene antud võimalust valesti, siis on tulemuseks see, et ta kaotab Kõigevägevama Jumala poolt antud soodsa võimaluse, milleks on elu inimesena.

Les règles de la vie religieuse sont destinées à permettre aux hommes d’accéder graduellement du niveau des activités matérielles à celui de la connaissance transcendantale. À partir de là, l’individu peut atteindre la perfection lorsque, après de nombreuses existences passées à cultiver ce savoir, il se donne entièrement au Seigneur. Tel est généralement le cours de l’évolution spirituelle, mais celui qui dès le début s’abandonne à Dieu (comme le recommande ce mantra) et se dévoue à Son service, dépasse immédiatement ces étapes préliminaires.

Comme il est dit dans la Bhagavad-gītā (18.66), le Seigneur prend instantanément soin de l’être qui s’abandonne à Lui et Il le libère de toutes les conséquences de ses péchés. Celui qui suit la voie du karma-kāṇḍa(actions intéressées sanctionnées par les Écritures) commet malgré tout nombre d’actes coupables et doit en subir les répercussions. Celui qui suit la voie du jñāna-kāṇḍa (la recherche spéculative de la Vérité) se trouve déjà moins sujet au péché ; mais celui qui a adopté la voie de l’upāsanā-kāṇḍa (le service de dévotion) est pratiquement à l’abri de toute faute. Non seulement le bhakta gagne de devenir un brāhmaṇa qualifié, même s’il ne l’est pas de naissance, mais il acquiert en outre toutes les qualités spirituelles du Seigneur. Si puissant est le Seigneur, qu’Il peut dégrader un fils de brāhmaṇa au niveau le plus vil, et vice versa, Il peut élever l’être le plus abject au niveau d’un brāhmaṇa, grâce au seul pouvoir du service de dévotion.

Reguleerivad põhimõtted on sellised, et seda, kes neid järgib, edutatakse viljaka töö tasemelt transtsendentaalse teadmuse tasemele ning tänu trastsendentaalsele teadmisele muutub ta peale paljusid ümbersünde täiuslikuks, juhul, kui ta alistub Jumalale. Taoline on üldine asjade käik. Kuid too, kes alistub Jumalale juba algusest saadik, nagu on öeldud antud mantras, jõuab neist progressi staadiumitest kõrgemale lihtsalt pühendunu seisukohtade omaksvõtmisega. Nagu on "Bhagavad-gītās" (18.66) öeldud, võtab Jumal taolise alistunud hinge Oma hoole alla ja vabastab Ta tema eksimuste tagajärgedest. Karma-kāṇḍa tegevuses on palju patust, jñāna-kāṇḍa, filosoofilise arengu teel on aga taolisi tegusi vähem. Kuid Jumala pühendunud teenimise, bhakti teel puuduvad patused teod praktiliselt üldse. See, kellest saab Jumalale pühendunu, saab head omadused Jumalalt Eneselt, mille juures pole vaja brahmaṇiks sündida. Pühendunust saab automaatselt täiuslik brahmaṇ, kes võib ohvritalitlust juhtida, isegi juhul, kui ta pole sündinud brāhmaṇi perekonnas. Jumal on sedavõrd kõikvõimas, et Ta võib brahmaṇi perekonnas sündinud inimesest teha madala koerasööja või vastupidi, madala päritoluga koerasööjast võib pühendunud teenimise jõul saada rohkem, kui täiuslikust brāhmaṇist.

Le Seigneur tout-puissant habite le cœur de chacun et peut donner à Son dévot sincère toutes les instructions nécessaires à son progrès spirituel ; Il les lui prodigue même s’il manifeste parfois des désirs divergents. Quant aux autres, Dieu sanctionne leurs actes, mais à leurs risques et périls, alors qu’Il guide le dévot de façon à lui éviter les fautes. Il est dit en effet dans le Śrīmad-Bhāgavatam (11.5.42) :

Kõikvõimas Jumal, kes asub kõigi südames, võib oma tõelist pühendunut juhtida õige tee valikul. Taolisi juhtnööre saab pühendunu isegi siis, kui ta ise sooviks midagi muud. Sest Jumal annab tegijale võimaluse ainult tegija vastutusel, kuid Temale pühendunut juhib Jumal selliselt, et ta ei tegutse kunagi valesti. "Śrīmad- Bhāgavatamis" (11.5.42) on öeldud;

sva-pāda-mūlaṁ bhajataḥ priyasya
tyaktānya-bhāvasya hariḥ pareśaḥ
vikarma yac cotpatitaṁ kathañcid
dhunoti sarvaṁ hṛdi sanniviṣṭaḥ
sva-pāda-mūlaṁ bhajataḥ priyasya
tyaktānya-bhāvasya hariḥ pareśaḥ
vikarma yac cotpatitaṁ kathañcid
dhunoti sarvaṁ hṛdi sanniviṣṭaḥ

« Le Seigneur est si miséricordieux envers le dévot entièrement soumis à Ses pieds pareils-au-lotus que, du fond du cœur, Il le rectifie s’il lui arrive de tomber dans les rets du vikarma (actes contraires aux injonctions védiques). Il le fait car Ses dévots Lui sont très chers. »

"Jumal on Temale pühendunu vastu sedavõrd armuline, et kui too langebki vikarma segaduste ohvriks, tegutsedes Vedade juhiste vastaselt, siis teeb Jumal need vead pühendunu südames heaks, sest taoline pühendunu on Jumalale väga kallis."

Par le présent mantra de l’Īśopaniṣad, le bhakta demande au Seigneur de le rectifier. L’erreur est humaine ; l’être conditionné commet, qu’il le veuille ou non, des erreurs. Le seul remède à ces péchés involontaires est de se livrer en tout au Seigneur pour qu’Il nous guide et nous en préserve. Du fait que le Seigneur prend soin en personne des âmes complètement abandonnées à Lui, tous les problèmes de l’existence se dissipent. Kṛṣṇa guide de deux façons celui qui s’abandonne à Lui : sous Sa forme de Paramātmā sis dans le cœur, ou par l’intermédiaire des sages, des Écritures et du maître spirituel. Le dévot illuminé par le savoir védique est ainsi protégé de toutes parts.

Antud mantras palub pühendunu, et Jumal annaks talle oma südames andeks. Eksimine on inimlik: tingimustest sõltuv hing kaldub tihti vigu tegema ja ainuke abivahend taoliste tundmatute eksimuste vastu on Jumala Lootosejalgade ees alistumine, et Ta võiks pühendunut juhtida. Jumal võtab täielikult alistunud hinged oma hoole alla, järelikult võib kõik probleemid lahendada lihtsalt jumalale alistudes ja Tema juhendamise järgi tegutsedes. Taolisi juhendeid antakse kahel viisil; esiteks pühakute, pühakirjade ja vaimse õpetaja kaudu ning teiseks otseselt Jumala poolt, kes asub kõigi südameis. Nii on pühendunu kõigiti kaitstud.

La connaissance védique est purement transcendantale, et aucun système d’éducation profane ne peut nous la faire acquérir. Seule la grâce du Seigneur et du maître spirituel nous permettent de comprendre les mantrasvédiques (yasya deve parā bhaktir yathā deve tathā gurau). On doit comprendre que celui qui a pris refuge auprès d’un maître spirituel a reçu la grâce du Seigneur, car c’est sous la forme du maître spirituel qu’Il apparaît à Son dévot. Ainsi, le maître spirituel, les Écrits védiques et le Seigneur Lui-même, de l’intérieur, guident tous ensemble le bhakta et l’empêchent de se laisser à nouveau fasciner par l’illusion. Protégé de la sorte, le dévot est assuré d’atteindre la perfection de l’existence. Le Śrīmad-Bhāgavatam (1.2.17–20) approfondit ce point, ici à peine ébauché.

Vedalik tarkus on transtsendentaalne ning teda pole võimalik mõista ilmaliku õppimisprotseduuri kaudu. Vedalikke mantraid on võimalik mõista Jumala armu läbi ja vaimse õpetaja abiga. Kui inimene läheb vaimse õpetaja katuse alla, siis võib öelda, et ta on saanud Jumala armu osaliseks. Jumal ilmub pühendunule vaimse õpetaja näol. Nii juhivad pühendunut vaimne õpetaja, Vedalikud käsud ja Jumal Ise ning nii ei saa taoline pühendunu langeda uuesti materiaalsete illusioonide võrku. Selliselt kaitstud pühendunu jõuab kindlasti täiuslikkuse lõplikku sihtpunkti. Antud "Śrī Īśopaniṣadi" mantra viitab kogu protsessile, mida on põhjalikumalt seletatud "Śrīmad-Bhāgavatamis" (1.2.17-20).

Écouter et chanter les gloires du Seigneur sont en eux-mêmes des actes de piété. Si Dieu désire que chacun s’y consacre, c’est qu’Il est soucieux au plus haut point du bien de tous les êtres. Le fait d’écouter et de chanter les louanges du Seigneur nous purifie de toutes souillures et permet à notre dévotion de s’affermir. À ce stade, le bhakta acquiert les qualités brahmaniques, capables d’anéantir complètement les effets des modes d’influence matérielle les plus bas, la passion et l’ignorance. Le service d’amour illumine sa conscience en éclairant sa voie vers Dieu, et au fur et à mesure que ses doutes disparaissent, il s’élève jusqu’à la pure dévotion.

Jumala hiilgusest laulmine ning selle kuulamine on iseenesest sügava lugupidamise akt. Jumal tahab, et kõik seda teeksid, sest Ta on kõikide elusolendite Heasoovija. Selliselt Jumala hiilgusest lauldes ja seda laulu kuulates puhastutakse ebasoovitavatest asjadest, mis on inimese sisemuses ja inimese pühendumus Jumalasse leiab kinnitust. Sel moel omandab pühendunu brāhmaṇlikud omadused ja madalad omadused haihtuvad täielikult. Ta saab taolise pühendumuse teel valgustatuks ning teab Jumala teed ning seda, kuidas Temani jõuda. Kõik kahtlused kaovad ja inimesest saab puhastunud pühendunu.

C’est ainsi que prennent fin les enseignements de Bhaktivedanta sur la Śrī Īśopaniṣad, la connaissance qui nous rapproche de Kṛṣṇa, Dieu, la Personne Suprême.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta "Śrī Īśopaniṣadi" tähenduse seletused ja need teadmised viivad meid lähemale Jumal Isiksusele, Kṛṣṇale.