TEXT 24

Texte

Tekst

agnir jyotir ahaḥ śuklaḥ
ṣaṇ-māsā uttarāyaṇam
tatra prayātā gacchanti
brahma brahma-vido janāḥ

Synonyms

agniḥ: le feu; jyotiḥ: la lumière; ahaḥ: le jour; śuklaḥ: les quinze jours de la lune blanche; ṣaṭ-māsāḥ: les six mois; uttara-ayanam: où le soleil passe au nord; tatra: là; prayātāḥ: ceux qui meurent; gacchanti: vont; brahma: à l’Absolu; brahma-vidaḥ: qui connaissent l’Absolu; janāḥ: les personnes.

agniḥ — tuli; jyotiḥ — valgus; ahaḥ — päev; śuklaḥ — kaks valget nädalat; ṣaṭ-māsāḥ — kuus kuud; uttara-ayanam — kui Päike möödub Maast põhja poolt; tatra — seal; prayātāḥ — need, kes surevad; gacchanti — lähevad; brahma — Absoluudi juurde; brahma-vidaḥ — kes tunnevad Absoluuti; janāḥ — isikud.

Translation

L’être qui connaît le Brahman Suprême parviendra jusqu’à Lui s’il quitte ce monde sous le signe du deva du feu, à un moment propice de la journée, en pleine lumière, pendant les quinze jours où croît la lune ou les six mois durant lesquels le soleil passe au septentrion.

Need, kes tunnevad Kõigekõrgemat Brahmanit, jõuavad Temani, kui nad lahkuvad siit maailmast tulejumaluse valitsemise ajal, valgel ajal, päeva soodsal hetkel, kasvava kuu kahe nädala jooksul või kuue kuu jooksul, mil Päike liigub põhja pool.

Purport

Lorsqu’on fait mention ici du feu, de la lumière, du jour et du cycle lunaire, on doit comprendre que derrière chacune de ces manifestations des devas agissent pour faciliter le passage de l’âme. Au moment de la mort, le mental transporte l’âme vers une autre vie. Si l’on quitte son corps, volontairement ou fortuitement, au moment décrit dans ce verset, on pourra atteindre le brahmajyoti impersonnel. Les yogīs accomplis sauront choisir le lieu et le moment propices à leur départ, tandis que les autres n’auront aucun contrôle sur le moment de leur mort. Si, par chance, ils quittent leur corps à un moment favorable, ils n’auront pas à continuer à naître et à mourir de façon répétée, mais dans tous les autres cas, ils seront pratiquement assurés de revenir en ce monde. Le pur dévot, lui, ne court aucun risque de renaître, que le moment où il quitte son corps soit propice ou non, que la chose arrive par accident ou par un arrangement défini.

Kui räägitakse tulest, valgusest, päevast ja kasvava kuu kahest nädalast, tuleb mõista, et kõiki neid valitsevad erinevad jumalused, kes juhivad hinge tema kehast lahkumise hetkel. Surmahetkel juhib mõistus elusolendi uude ellu. Kui ta lahkub kehast eespool nimetatud ajal, kas juhuslikult või tahtlikult, on tal võimalik jõuda impersonaalsesse brahmajyotisse. Jooga praktiseerimises kõrgelt arenenud müstikud suudavad oma kehast lahkumise hetke ja paiga ise valida. Teised seda teha ei suuda – kui nad lahkuvad kehast juhuslikult soodsal hetkel, siis ei pea nad pöörduma tagasi sünni ja surma ahelaisse, kuid vastasel juhul on nad sunnitud seda tegema. Puhas Kṛṣṇa teadvuses viibiv pühendunu ei pea aga kartma siia maailma tagasipöördumist, olenemata sellest, kas ta lahkub oma kehast soodsal või ebasoodsal hetkel, juhuslikult või tahtlikult.