TEXT 22

Texte

Tekst

puruṣaḥ sa paraḥ pārtha
bhaktyā labhyas tv ananyayā
yasyāntaḥ-sthāni bhūtāni
yena sarvam idaṁ tatam

Synonyms

puruṣaḥ: la Personne Suprême; saḥ: Lui; paraḥ: l’Être Suprême, à qui personne n’est supérieur; pārtha: ô fils de Pṛthā; bhaktyā: par le service de dévotion; labhyaḥ: peut être obtenu; tu: mais; ananyayā: sans mélange, sans déviation; yasya: qui; antaḥ-sthāni: dans; bhūtāni: toute la manifestation matérielle; yena: par qui; sarvam: tout; idam: quoi que l’on voie; tatam: est pénétré.

puruṣaḥ — Kõrgeim Isiksus; saḥ — Tema; paraḥ — Kõrgeim, kellest võimsamat ei ole; pārtha — oo, Pṛthā poeg; bhaktyā — pühendunud teenimisega; labhyaḥ — on võimalik saavutada; tu — aga; ananyayā — puhta, kõigutamatu; yasya — kelle; antaḥ-sthāni — sees; bhūtāni — kogu see materiaalne avaldumine; yena — kelle poolt; sarvam — kõike; idam — mida iganes me näeme; tatam — läbitakse.

Translation

La dévotion pure permet d’atteindre Dieu, la Personne Suprême, Lequel est supérieur à tous, ô fils de Pṛthā. Bien qu’Il vive toujours en Son royaume, Il pénètre en toute chose, et en Lui tout repose.

Oo, Pṛthā poeg, kõigist võimsama Jumala Kõrgeima Isiksuseni on võimalik jõuda puhta pühendumusega. Ehkki Ta viibib Oma elupaigas, on Ta kõikeläbiv ning kõik asetseb Temas.

Purport

Ce verset dit nettement que la destination ultime, le lieu d’où l’on ne revient pas, est la demeure de Kṛṣṇa, la Personne Suprême. Lieu, ajoute la Brahma-saṁhitā, où tout est félicité spirituelle (ānanda-cinmaya-rasa). Les formes variées qu’on y trouve sont constituées de félicité spirituelle – rien n’y est matériel. Cette diversité est une émanation du Seigneur Suprême, car, comme l’enseignait le septième chapitre, tout y est fait d’énergie spirituelle. C’est là que réside éternellement le Seigneur, bien qu’Il soit également omniprésent dans notre univers à travers Son énergie matérielle. Il est donc partout simultanément, tant dans les univers matériel que spirituel, par le biais de Ses deux énergies. Yasyāntaḥ-sthāni signifie que tout est en lui, en Son énergie matérielle ou spirituelle.

Siin öeldakse selgelt, et ülim sihtpunkt, kust pole vaja tagasi pöörduda, on Kõrgeima Isiksuse, Kṛṣṇa elupaik. „Brahma-saṁhitās" kirjeldatakse seda kõrgeimat elupaika kui ānanda-cinmaya-rasat ehk paika, kus kõik on täis vaimset õndsust. Kogu sealne mitmekesisus omab sama vaimse õndsuse omadust – mitte miski pole seal materiaalne. See mitmekesisus on Kõigekõrgema Jumala Enda vaimne ekspansioon, kuna kõik seal eksisteeriv on moodustunud vaimsest energiast, nagu seda selgitati seitsmendas peatükis. Mis puutub sellesse materiaalsesse maailma, siis ehkki Jumal viibib alati Oma kõrgeimas elupaigas, on Ta Oma materiaalse energia kaudu kõikeläbiv. Seega viibib Ta Oma vaimsete ja materiaalsete energiate kaudu kõikjal, nii materiaalsetes kui ka vaimsetes universumites. Yasyāntaḥ-sthāni tähendab, et Tema on kõige alalhoidjaks Eneses, kas siis vaimses või materiaalses energias. Nende kahe energia kaudu on Jumal kõikeläbiv.

Ce verset rappelle en outre avec le mot bhaktyā que seule la bhakti, le service de dévotion, peut donner accès aux planètes Vaikuṇṭhas ou à la demeure suprême du Seigneur. Dans la Gopāla-tāpanī Upaniṣad (3.1.21) les Védas décrivent la Personne Divine et Son séjour suprême: eko vaśī sarva-gaḥ kṛṣṇaḥ. Dans le royaume spirituel, il n’existe qu’un seul et unique Dieu, Divinité miséricordieuse suprême, dont le nom est Kṛṣṇa. Mais pour régner sur chacune de ces planètes Il S’est multiplié en des milliards de manifestations plénières, toutes dotées de quatre bras et portant différents noms: Puruṣottama, Trivikrama, Keśava, Mādhava, Aniruddha, Hṛṣīkeśa, Saṅkarṣaṇa, Pradyumna, Śrīdhara, Vāsudeva, Dāmodara, Janārdana, Nārāyaṇa, Vāmana, Padmanābha, etc. Les Védas comparent le Seigneur à un arbre portant toute une variété de fruits, de fleurs et de feuilles.

Kṛṣṇa kõrgeimasse elupaika või lugematutele Vaikuṇṭha planeetidele on võimalik jõuda üksnes bhakti ehk pühendunud teenimise abil, millele viitab selgelt sõna bhaktyā. Ühegi teise protsessi abil sellesse ülimasse elupaika jõuda pole võimalik. Ka „Vedades" („Gopāla-tāpanī Upaniṣad" 1.21) kirjeldatakse seda kõrgeimat elupaika ja Jumala Kõrgeimat Isiksust. Eko vaśī sarva-gaḥ kṛṣṇaḥ. Selles paigas on ainult üks Jumala Kõrgeim Isiksus, kelle nimi on Kṛṣṇa. Ta on kõige armulikum jumalus ning ehkki Ta on üks, omab Ta miljoneid täieõiguslikke ekspansioone. „Vedades" võrreldakse Jumalat puuga, mis seisab paigal, kuid ometigi kannab erinevaid vilju ja õisi ning vahetab lehti. Jumala täieõiguslikud ekspansioonid, kes valitsevad Vaikuṇṭha planeete, on neljakäelised ning Neid tuntakse erinevate nimede all, nagu näiteks Puruṣottama, Trivikrama, Keśava, Mādhava, Aniruddha, Hṛṣīkeśa, Saṅkarṣaṇa, Pradyumna, Śrīdhara, Vāsudeva, Dāmodara, Janārdana, Nārāyaṇa, Vāmana, Padmanābha jne.

La Brahma-saṁhitā (5.37) confirme elle aussi que tout en résidant dans Sa demeure suprême, Goloka Vṛndāvana, le Seigneur est partout présent pour veiller à la bonne marche de l’univers entier (goloka eva nivasaty akhilātma-bhūtaḥ). Comme l’indiquent les Védas (Śvetāśvatara Upaniṣad 6.8): parāsya śaktir vividhaiva śrūyate/svābhāvikī jñāna-bala-kriyā ca – bien que le Seigneur soit très loin, en raison de leur extraordinaire omniprésence, Ses énergies régissent de façon systématique et sans la moindre erreur l’entière manifestation cosmique.

Ka „Brahma-saṁhitās" (5.37) kinnitatakse, et ehkki Jumal asub alati Oma kõrgeimas asupaigas, Goloka Vṛndāvanal, on Ta kõikeläbiv ning kannab hoolt selle eest, et kõik sujuks nii nagu peab (goloka eva nivasaty akhilātma-bhūtaḥ). „Vedades" („Śvetāśvatara Upaniṣadis" 6.8) öeldakse: parāsya śaktir vividhaiva śrūyate/ svābhāvikī jñāna-bala-kriyā ca. „Jumala energiad on sedavõrd laialdased, et kõik kogu kosmilises avaldumises toimub nende juhtimise all veatult, ehkki Kõigekõrgem Jumal Ise on kaugel eemal."