Skip to main content

TEXT 21

TEXT 21

Texte

Tekst

bāhya-sparśeṣv asaktātmā
vindaty ātmani yat sukham
sa brahma-yoga-yuktātmā
sukham akṣayam aśnute
bāhya-sparśeṣv asaktātmā
vindaty ātmani yat sukham
sa brahma-yoga-yuktātmā
sukham akṣayam aśnute

Synonyms

Synonyms

bāhya-sparśeṣu: au plaisir extérieur des sens; asakta-ātmā: celui qui n’est pas attaché; vindati: jouit; ātmani: dans le soi; yat: ce qui; sukham: du bonheur; saḥ: il; brahma-yoga: par la concentration sur le Brahman; yukta-ātmā: en union avec le soi; sukham: une félicité; akṣayam: incommensurable; aśnute: jouit de.

bāhya-sparśeṣu — välises meelenaudingus; asakta-ātmā — see, kes ei ole kiindunud; vindati — naudib; ātmani — eneses; yat — seda, mis; sukham — õnn; saḥ — tema; brahma-yoga — Brahmanile keskendumise läbi; yukta-ātmā — enesega ühendatud; sukham — õnne; akṣayam — piiritut; aśnute — naudib.

Translation

Translation

L’être libéré n’est pas soumis à l’attrait des plaisirs matériels car il trouve la béatitude en lui-même dans l’extase méditative. En se concentrant ainsi sur le Suprême, il goûte une félicité incommensurable.

Selline vabanenud inimene ei ole kiindunud materiaalsetesse meelelistesse naudingutesse, vaid viibib pidevalt transis, kogedes naudinguid enese sees. Sel viisil kogeb eneseteadvustamiseni jõudnud inimene piiritut õnne, sest ta on keskendunud Kõrgeimale.

Purport

Purport

Śrī Yamunācārya, un grand dévot du Seigneur, disait:

Väljapaistev Kṛṣṇa pühendunu Śrī Yāmunācārya on öelnud:

yad-avadhi mama cetaḥ kṛṣṇa-pādāravinde
nava-nava-rasa-dhāmany udyataṁ rantum āsīt
tad-avadhi bata nārī-saṅgame smaryamāne
bhavati mukha-vikāraḥ suṣṭhu niṣṭhīvanaṁ ca
yad-avadhi mama cetaḥ kṛṣṇa-pādāravinde
nava-nava-rasa-dhāmany udyataṁ rantum āsīt
tad-avadhi bata nārī-saṅgame smaryamāne
bhavati mukha-vikāraḥ suṣṭhu niṣṭhīvanaṁ ca

« Depuis que j’ai adopté le pur service d’amour de Kṛṣṇa, j’éprouve une joie toujours nouvelle, et chaque fois qu’une pensée charnelle entre dans mon esprit, je crache dessus et mes lèvres grimacent de dégoût. »

Une personne pratiquant le brahma-yoga, la conscience de Kṛṣṇa, s’absorbe tellement dans le service d’amour du Seigneur que bien vite elle n’éprouve plus d’attrait pour les plaisirs de ce monde – dont le plus grand est le plaisir sexuel. Le désir de jouissance sexuelle dirige le monde, et nul matérialiste n’agit sans être motivé par lui. Cependant, le dévot, qui s’abstient de tout plaisir charnel, agit avec plus d’ardeur encore que le matérialiste. Tel est le critère de la réalisation spirituelle, qui exclut les plaisirs de la chair. Parce qu’il est une âme libérée, le dévot n’éprouve aucun attrait pour les plaisirs des sens, quels qu’ils soient.

„Kuna ma olen rakendanud end Kṛṣṇa teenimisse transtsendentaalses armastuses, kogedes Temas alati uut naudingut, sülitan ma mõttele seksuaalnaudingust ning iga kord, kui see mulle meenub, tõmbuvad mu huuled vastikusest kokku." Brahma-yoga või Kṛṣṇa teadvuse tasandil viibiv inimene on sedavõrd süvenenud Jumala armastuslikku teenimisse, et ta kaotab huvi materiaalsete meeleliste naudingute vastu. Materiaalses mõttes on kõrgeim nauding seks. Kogu maailm pöörleb seksi lummuses ning materialistlik inimene ei suuda ilma seksuaalse motivatsioonita üldse töötada. Kuid inimene, kes on rakendanud end Kṛṣṇa teadvuse arendamisse, võib töötada seksuaalnaudingust loobudes veelgi suurema jõuga. See on vaimse eneseteadvustamise test. Vaimne eneseteadvustamine ja seksuaalnaudingud ei käi kokku. Kuna Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene on vabanenud hing, siis ei huvita teda meelelised naudingud.