Skip to main content

TEXT 8

TEXT 8

Texte

Tekst

paritrāṇāya sādhūnāṁ
vināśāya ca duṣkṛtām
dharma-saṁsthāpanārthāya
sambhavāmi yuge yuge
paritrāṇāya sādhūnāṁ
vināśāya ca duṣkṛtām
dharma-saṁsthāpanārthāya
sambhavāmi yuge yuge

Synonyms

Synonyms

paritrāṇāya: pour la délivrance; sādhūnām: des dévots; vināśāya: pour la destruction; ca: et; duṣkṛtām: des mécréants; dharma: les principes de la spiritualité; saṁsthāpana-arthāya: pour rétablir; sambhavāmi: J’apparais; yuge: ère; yuge: après ère.

paritrāṇāya — vabastamiseks; sādhūnām — pühendunute; vināśāya — hävitamiseks; ca — ja; duṣkṛtām — uskmatute; dharma — religiooni põhimõtted; saṁsthāpana-arthāya — taaskehastamaks; sambhavāmi — Mina ilmun; yuge — ajastu; yuge — ajastu järel.

Translation

Translation

J’apparais d’âge en âge pour libérer les croyants, anéantir les mécréants et rétablir les principes de la religion.

Vabastamaks jumalakartlikke, hävitamaks uskmatuid ning taaskehtestamaks religioosseid põhimõtteid, ilmun Ma isiklikult ajastust ajastusse.

Purport

Purport

La Bhagavad-gītā définit le sādhu (saint homme) comme un être conscient de Kṛṣṇa. Même s’il peut paraître irréligieux vu de l’extérieur, celui qui possède intégralement les qualifications propres à la conscience de Kṛṣṇa est un sādhu. Duṣkṛtām, au contraire, s’applique à ceux qui n’ont aucun intérêt pour la conscience de Kṛṣṇa. On dit qu’ils sont les moins intelligents et les plus déchus des hommes, quand bien même ils auraient bénéficié d’une bonne éducation, alors que l’homme absorbé à cent pour cent dans la conscience de Kṛṣṇa est toujours considéré comme un sādhu, même s’il n’a ni instruction ni éducation.

Kṛṣṇa n’est nullement contraint d’apparaître en personne pour anéantir les athées comme Il le fit avec Rāvaṇa et Kaṁsa. Ses nombreux agents sont parfaitement capables de s’en charger. Il vient tout particulièrement pour soulager Ses purs dévots, sans cesse harcelés par des gens démoniaques. Ces derniers s’attaquent même aux dévots qui ont vu le jour dans leur famille. Prahlāda Mahārāja, par exemple, fut persécuté par son père, Hiraṇyakaśipu, tout comme Vasudeva et Devakī, le père et la mère de Kṛṣṇa, furent tourmentés par Kaṁsa, le frère de Devakī, simplement parce que Kṛṣṇa devait naître de leur union. Si Kṛṣṇa apparut, ce fut plus pour délivrer Devakī que pour supprimer Kaṁsa, même si ces deux missions furent remplies simultanément. Aussi est-il écrit que le Seigneur descend sous diverses formes pour délivrer les dévots et anéantir les mécréants.

„Bhagavad-gītā" kohaselt on sādhu (püha inimene) see, kes viibib Kṛṣṇa teadvuses. Inimene võib välja näha uskmatuna, ent kui ta viibib alati ja täielikult Kṛṣṇa teadvuses, siis tuleb teda pidada sādhuks. Sõna duṣkṛtām tähistab seevastu neid, kes ei pea Kṛṣṇa teadvust millekski. Selliseid uskmatuid, kellele käesolevas värsis viidatakse sõnaga duṣkṛtām, iseloomustatakse kui rumalaid ja madalamaid inimkonna hulgas, ehkki nad võivad hiilata oma ilmaliku haritusega, samas kui inimest, kes on end sajaprotsendiliselt rakendanud Kṛṣṇa teadvuse arendamisse, peetakse sādhuks ka siis, kui ta ei oma kõrget haridust ega head kasvatust. Mis puutub ateistidesse, siis ei ole Kõigekõrgem Jumal kohustatud nende hävitamiseks isiklikult ilmuma, nagu Ta tegi seda deemonite Rāvaṇa ja Kaṁsa puhul. Jumalal on suur hulk usaldusväärseid abilisi, kes on samamoodi võimelised deemoneid hävitama. Kuid Jumal laskub siia maailma, rahustamaks Oma puhtaid pühendunuid, keda pidevalt tülitavad deemonid. Deemonid ründavad pühendunuid isegi siis, kui nad on sugulased. Ehkki Prahlāda Mahārāja oli Hiraṇyakaśipu poeg, kiusas ta isa teda ikkagi taga, ning ehkki Devakī, Kṛṣṇa ema, oli Kaṁsa õde, kiusas Kaṁsa teda ja tema meest Vasudevat taga lihtsalt seepärast, et neile pidi sündima Kṛṣṇa. Seega ilmus Jumal Kṛṣṇa eelkõige päästmaks Devakīt, mitte aga tapmaks Kaṁsat, kuigi Ta tegi mõlemat üheaegselt. Seepärast öeldaksegi antud värsis, et päästmaks pühendunuid ja hävitamaks deemonitest uskmatuid ilmub Jumal Oma erinevate inkarnatsioonidena.

Les versets suivants, extraits du Caitanya-caritāmṛta (Madhya 20.263–264) de Kṛṣṇadāsa Kavirāja, donnent une définition concise de l’avatāra:

Kṛṣṇadāsa Kavirāja poolt kirjutatud „Caitanya-caritāmṛtas" (Madhya 20.263 – 264) võetakse Jumala inkarnatsioonide eesmärgid kokku järgnevalt:

sṛṣṭi-hetu yei mūrti prapañce avatare
sei īśvara-mūrti ‘avatāra’ nāma dhare
sṛṣṭi-hetu yei mūrti prapañce avatare
sei īśvara-mūrti ‘avatāra’ nāma dhare
māyātīta paravyome sabāra avasthāna
viśve avatari’ dhare ‘avatāra’ nāma
māyātīta paravyome sabāra avasthāna
viśve avatari’ dhare ‘avatāra’ nāma

« Lorsque, sous une forme donnée, le Seigneur descend de Son royaume pour Se manifester dans l’univers matériel, on dit qu’Il est un avatāra, une incarnation divine. Ces incarnations résident éternellement dans le monde spirituel, le royaume de Dieu, et sont appelées avatāras lorsqu’elles descendent dans la création matérielle. »

Avatāra ehk Jumala inkarnatsioon laskub materiaalsesse maailma Jumala kuningriigist. Seda Jumala Isiksuse kehastust, kes nõnda materiaalsesse maailma ilmub, nimetatakse Jumala inkarnatsiooniks ehk avatāraks. Kõik sellised inkarnatsioonid eksisteerivad vaimses maailmas, Jumala kuningriigis. Materiaalsesse loomesse laskunult nimetatakse neid avatāradeks."

Il y a différentes sortes d’avatāras: les puruṣa-avatāras, les guṇa-avatāras, les līlā-avatāras, les śaktyāveśa-avatāras, les manvantara-avatāras et les yuga-avatāras, qui tous apparaissent à des époques déterminées, dans l’une ou l’autre région de l’univers. Et Kṛṣṇa est le Seigneur primordial, la source de tous les avatāras. Lorsqu’Il vient en ce monde, c’est afin de soulager de toute peine ses purs dévots et de satisfaire leur ardent désir de Le voir révéler Ses divertissements originels de Vṛndāvana. Le but premier du Seigneur, en tant qu’avatāra, est donc de réjouir le cœur de ceux qui L’aiment d’un pur amour.

Avatārasid on erinevaid – puruṣāvatārad, guṇāvatārad, līlāvatārad, śakty- āveśa avatārad, manvantara-avatarād ja yugāvatārad – ning kõik nad ilmuvad kindlatel aegadel, kindlates paikades, kõikjal universumis. Kuid Jumal Kṛṣṇa on algne Jumal, kõikide avatārade allikas. Jumal Śrī Kṛṣṇa laskub siia maailma eesmärgiga leevendada nende puhaste pühendunute muresid, kes soovivad Teda näha Tema algsetes Vṛndāvana mängudes. Kṛṣṇa avatārade esmane eesmärk on seega rahuldada Oma tõelisi pühendunuid.

Le Seigneur dit qu’Il apparaît en chaque âge, ce qui indique qu’Il vient également en ce monde dans l’âge de Kali. De fait, nous trouvons mentionné dans le Śrīmad-Bhāgavatam que, dans notre ère, Il descend sous la forme de Śrī Caitanya Mahāprabhu pour répandre l’adoration et la conscience de Kṛṣṇa dans l’Inde entière, par le biais du mouvement de saṅkīrtana (le chant congrégationnel des saints noms de Dieu). Śrī Caitanya prédit d’ailleurs que le saṅkīrtana se propagerait bientôt dans le monde entier, dans chaque ville et dans chaque village.

L’avatāra Caitanya Mahāprabhu est décrit, non pas directement mais de manière implicite, dans certains passages confidentiels d’Écritures comme les Upaniṣads, le Mahābhārata et le Śrīmad-Bhāgavatam. Son mouvement de saṅkīrtana fascine tous les dévots de Kṛṣṇa. Cette incarnation divine n’anéantit pas les mécréants, mais les délivre de par Sa grâce immotivée.

Jumal ütleb, et Ta ilmub igal ajastul. See aga tähendab, et Ta ilmub ka kali ajastul. „Śrīmad-Bhāgavatamis" öeldakse, et Jumala inkarnatsioon kali ajastul on Jumal Caitanya Mahāprabhu, kes õpetas Kṛṣṇa teenimist saṅkīrtana (pühade nimede ühise laulmise) liikumise kaudu, levitades sedasi Kṛṣṇa teadvust üle kogu India. Ta ennustas, et see saṅkīrtana kultuur levib üle kogu maailma, linnast linna ja külast külla. Jumal Caitanyat kui Kṛṣṇa, Jumala Isiksuse kehastust kirjeldatakse kaudselt selliste pühakirjade nagu „Upaniṣadid", „Mahābhārata" ja „Bhāgavatam" kõige salajasemates osades. Jumal Kṛṣṇa pühendunuid kütkestab Jumal Caitanya saṅkīrtana liikumine piiritult. See Jumala avatāra ei tapa uskmatuid, vaid vabastab nad Oma põhjendamatu armulikkusega.