Skip to main content

TEXT 37

TEXT 37

Texte

Tekst

yathaidhāṁsi samiddho ’gnir
bhasma-sāt kurute ’rjuna
jñānāgniḥ sarva-karmāṇi
bhasma-sāt kurute tathā
yathaidhāṁsi samiddho ’gnir
bhasma-sāt kurute ’rjuna
jñānāgniḥ sarva-karmāṇi
bhasma-sāt kurute tathā

Synonyms

Synonyms

yathā: tout comme; edhāṁsi: le bois; samiddhaḥ: brûlant; agniḥ: le feu; bhasma-sāt: en cendres; kurute: réduit; arjuna: ô Arjuna; jñāna-agniḥ: le feu de la connaissance; sarva-karmāṇi: toutes les conséquences des actes matériels; bhasma-sāt: en cendres; kurute: transforme; tathā: pareillement.

yathā — just nagu; edhāṁsi — küttepuu; samiddhaḥ — lõõmav; agniḥ — tuli; bhasma-sāt — tuhaks; kurute — muudab; arjuna — oo, Arjuna; jñāna- agniḥ — teadmiste tuli; sarva-karmāṇi — kõik materiaalsete tegevuste järelmõjud; bhasma-sāt — tuhaks; kurute — see muudab; tathā — samamoodi.

Translation

Translation

Semblable au feu ardent qui réduit le bois en cendres, ô Arjuna, le brasier du savoir réduit en cendres toutes les suites des actions matérielles.

Nii nagu lõõmav tuli muudab tuhaks küttepuud, samamoodi, oo, Arjuna, muudab teadmiste tuli tuhaks kõik materiaalsete tegevuste järelmõjud.

Purport

Purport

Dans ce verset, la connaissance du soi, de l’Âme Suprême et de leur relation, est comparée à un feu qui réduirait en cendres non seulement les conséquences de nos actes coupables, mais encore celles de nos actes vertueux. Les effets de nos actes se manifestent à divers degrés. Il y a ceux qui se préparent, ceux qui ne sont pas encore manifestés, ceux qui sont sur le point d’apparaître, et ceux que nous subissons en ce moment. Mais la connaissance de notre nature réelle réduit en cendres toutes les conséquences de nos actes – latentes et manifestées. Ce que les Védas (Bṛhad-āraṇyaka Upaniṣad 4.4.22) confirment ainsi: ubhe uhaivaiṣa ete taraty amṛtaḥ sādhv-asādhūnī – « On triomphe alors des réactions de tous ses actes, coupables ou vertueux. »

Selles värsis võrreldakse täiuslikke teadmisi hingest ja Kõrgeimast Hingest ning nende omavahelistest suhetest tulega. See tuli põletab tuhaks mitte üksnes kõik jumalakartmatute tegude järelmõjud, vaid ka jumalakartlike tegude järelmõjud. Järelmõjud jagunevad mitmesse järku: osaliselt avaldunud järelmõjud, kohe avalduvad järelmõjud, täielikult avaldunud järelmõjud ja mitteavaldunud järelmõjud. Kuid teadmised elusolendi algolemuslikust positsioonist põletavad kõik need tuhaks. Kui inimene omab täiuslikke teadmisi, hävivad tema kõikide tegude järelmõjud, nii aprioorsed kui ka aposterioorsed. „Vedades" („Bṛhad-āraṇyaka Upaniṣad" 4.4.22) öeldakse: ubhe uhaivaiṣa ete taraty amṛtaḥ sādhv-asādhūnī. „Inimene tõuseb kõrgemale nii oma jumalakartmatute kui ka jumalakartlike tegude järelmõjudest."