Skip to main content

TEXT 10

TEXT 10

Texte

Tekst

vīta-rāga-bhaya-krodhā
man-mayā mām upāśritāḥ
bahavo jñāna-tapasā
pūtā mad-bhāvam āgatāḥ
vīta-rāga-bhaya-krodhā
man-mayā mām upāśritāḥ
bahavo jñāna-tapasā
pūtā mad-bhāvam āgatāḥ

Synonyms

Synonyms

vīta: libérés de; rāga: l’attachement; bhaya: la peur; krodhāḥ: et la colère; mat-mayāḥ: totalement en Moi; mām: sur Moi; upāśritāḥ: étant pleinement fixés; bahavaḥ: beaucoup; jñāna: de la connaissance; tapasā: par l’austérité; pūtāḥ: étant purifiés; mat-bhāvam: l’amour absolu pour Moi; āgatāḥ: atteignirent.

vīta — vabanenud; rāga — kiindumus; bhaya — hirm; krodhāḥ — ja viha; mat-mayāḥ — täielikult Minus; mām — Minus; upāśritāḥ — viibides täielikult; bahavaḥ — mitmed; jñāna — teadmiste; tapasā — askeesi abil; pūtāḥ — olles puhastunud; mat-bhāvam — transtsendentaalse armastuse Minu vastu; āgatāḥ — saavutanud.

Translation

Translation

Libres de tout attachement, affranchis de la peur et de la colère, pleinement absorbés en Moi et en Moi prenant refuge, ils furent nombreux ceux qui se purifièrent grâce à cette connaissance de Ma personne. Et tous développèrent un pur amour pour Moi.

Kiindumusest, hirmust ja vihast vabanenuna, täielikult Minusse süvenenult ning üksnes Minus varjupaika leides on paljud minevikus elanud isiksused Minust kõnelevate teadmiste abil puhastunud ning jõudnud sel viisil transtsendentaalse armastuseni Minu vastu.

Purport

Purport

Comme nous l’avons vu, il est bien difficile pour qui est trop affecté par la matière de comprendre la nature personnelle de la Vérité Absolue. Les gens qui sont attachés au concept du soi en tant que corps sont généralement si absorbés dans la vie matérielle qu’il leur est pratiquement impossible de concevoir que Dieu est une personne. Ils ne peuvent même pas envisager l’existence d’un corps spirituel impérissable, omniscient et éternellement bienheureux. Au niveau matériel, le corps est périssable, fait d’ignorance et de misère. Et la masse des gens applique cette idée matérielle à la forme personnelle du Seigneur. À leurs yeux, la vaste manifestation cosmique est la forme suprême. L’Absolu est donc, pour eux, impersonnel. Et parce qu’ils sont trop absorbés dans les choses matérielles, l’idée de posséder une individualité propre, même après s’être affranchi du joug de la matière, les effraie. La perspective d’être encore, dans le monde spirituel, des personnes individuelles est pour eux si terrible qu’ils préfèrent se fondre dans un vide impersonnel. Ils comparent généralement les êtres vivants aux bulles qui fusionnent dans l’océan. Cette fusion est l’état le plus haut que l’on puisse atteindre lorsqu’on nie son individualité. Mais cela repose sur la peur, et non sur la connaissance parfaite de l’existence spirituelle.

Il y a, en outre, des hommes totalement incapables de concevoir l’idée d’une vie spirituelle. Écœurés, irrités par la pléthore de théories spéculatives contradictoires, ils concluent stupidement qu’il n’existe pas de cause suprême, et qu’en fin de compte, tout est néant. Mais tous souffrent du même mal: l’illusion matérielle. Les uns, trop matérialistes, ne se soucient nullement de la vie spirituelle, et les autres veulent perdre leur identité dans la cause spirituelle suprême. D’autres encore, désespérés et pour le moins courroucés par toutes sortes d’élucubrations sur la Vérité Absolue, ne croient plus en rien. Ils se réfugient dans les substances enivrantes et prennent parfois leurs hallucinations pour des visions divines.

Il faut donc se libérer de ces trois formes de conscience matérielle: l’attachement à la vie matérielle, la crainte d’une identité personnelle éternelle et la croyance en un néant, sous-jacente aux frustrations de la vie matérielle. Comment ? En prenant refuge auprès du Seigneur, en suivant les directives d’un maître spirituel authentique et en respectant les principes régulateurs de la vie dévotionnelle. Bhāva, ou l’amour transcendantal que l’on éprouve pour Dieu, en est la dernière étape.

Nagu eespool kirjeldatud, on väga tugevate materiaalsete kiindumustega inimese jaoks Kõigekõrgema Absoluutse Tõe isiksusliku olemuse mõistmine väga raske. Inimesed, kes on kiindunud kehalisse elukäsitlusse, on valdavalt niivõrd süvenenud materialismi, et nende jaoks on peaaegu võimatu mõista seda, et Kõigekõrgem võib olla isiksus. Sellised materialistid ei suuda endale ettegi kujutada, et eksisteerib transtsendentaalne keha, mis on hävimatu, täis teadmisi ja igavest õndsust. Materialistlike kontseptsioonide kohaselt on keha häviv, täis teadmatust ning läbinisti haletsusväärne. Seepärast kujutavad inimesed Jumala isiksuslikust kujust kuuldes seda endale ette sellest samast kehalisest kontseptsioonist lähtudes. Kuna sellised materialistlikud inimesed peavad seda tohutu suurt materiaalset avaldumist kõigekõrgemaks, arvavad nad, et Kõigekõrgem on impersonaalne. Ning kuna nad on liigselt süvenenud materialistlikku elukäsitlusse, hirmutab neid mõte nende isiksuslikkuse säilimisest ka pärast vabanemist. Kui neile antakse teada, et ka vaimne elu on individuaalne ja personaalne, siis ehmuvad nad mõttest, et saavad taas isiksusteks, ning seetõttu eelistavad nad liitumist impersonaalse tühjusega. Tavaliselt võrdlevad nad elusolendeid mullikestega ookeani pinnal, mis peagi selle ookeaniga ühinevad. Selline on vaimse eksistentsi kõrgeim täiuslikkus, mida on võimalik saavutada olemata isiksus. See on hirmu täis elu, milles puuduvad täiuslikud teadmised vaimsest eksistentsist. Ning lisaks impersonalistidele on veel suur hulk inimesi, kes ei mõista vaimse eksistentsi olemust üldse. Olles suure hulga erinevate ja vastukäivate teooriate ning filosoofiliste spekulatsioonide poolt segadusse aetud, tekib neis üleüldine vastumeelsus või viha kõige suhtes ning nad järeldavad ekslikult, et kõrgeimat põhjust ei eksisteeri ning et kõik on lõppkokkuvõttes tühjus. Sellised inimesed viibivad haiglaslikus seisundis. Mõned inimesed omavad liiga tugevaid materiaalseid kiindumusi, et hoolida vaimsest elust, mõned soovivad saada üheks kõrgeima vaimse põhjusega ning mõned ei usu üldse midagi, sattudes lootusetusest kõikide vaimsete spekulatsioonide üle vaid raevu. See kategooria inimesi otsib endale varjupaika uimastavatest ainetest ning peab nende manustamisele järgnevaid hallutsinatsioone tihtipeale vaimseteks nägemusteks. Inimene peab vabanema materiaalse maailma kiindumuste igast kolmest tasandist: hoolimatusest vaimse elu vastu, hirmust vaimse personaalse identiteedi ees ning tühjuse filosoofiast, mis on tekkinud elus pettumisest. Vabanemaks nendest materialistliku elukäsitluse kolmest tasandist, tuleb usaldada end täielikult Jumala hoolde, järgides autoriteetse vaimse õpetaja juhendusi ning pühendumusliku elu praktikat ja reguleerivaid printsiipe. Pühendumusliku elu viimast tasandit nimetatakse bhāvaks ehk transtsendentaalseks armastuseks Jumala vastu.

À ce propos, le Bhakti-rasāmṛta-sindhu (1.4.15–16) – qui est l’œuvre de référence en matière de service de dévotion – explique:

„Bhakti-rasāmṛta-sindhus" (1.4.15 – 16) räägitakse pühendunud teenimise teadusest järgmist:

ādau śraddhā tataḥ sādhu-
saṅgo ’tha bhajana-kriyā
tato ’nartha-nivṛttiḥ syāt
tato niṣṭhā rucis tataḥ
ādau śraddhā tataḥ sādhu-
saṅgo ’tha bhajana-kriyā
tato ’nartha-nivṛttiḥ syāt
tato niṣṭhā rucis tataḥ
athāsaktis tato bhāvas
tataḥ premābhyudañcati
sādhakānām ayaṁ premṇaḥ
prādurbhāve bhavet kramaḥ
athāsaktis tato bhāvas
tataḥ premābhyudañcati
sādhakānām ayaṁ premṇaḥ
prādurbhāve bhavet kramaḥ

« Il faut tout d’abord désirer se réaliser spirituellement, car cela nous incitera à rechercher la compagnie de personnes spirituellement élevées. On doit ensuite se faire initier par un maître spirituel qualifié et, sous sa direction, entamer la pratique du service dévotionnel. Cette pratique nous libérera de tout attachement matériel, nous affermira dans la voie spirituelle et nous amènera tout naturellement à aimer entendre ce qui se rapporte à Dieu, la Personne Absolue, Śrī Kṛṣṇa. De là naîtra un attachement profond pour la conscience de Kṛṣṇa, attachement qui aura pour fruit bhāva, le premier degré de l’amour pour Dieu. Et on obtiendra la plus haute perfection de la vie lorsqu’on atteindra prema, le pur amour de Dieu. »

Ce niveau atteint, on sert constamment le Seigneur en éprouvant pour Lui un amour transcendantal. C’est donc en suivant le processus graduel du service de dévotion sous la conduite d’un maître spirituel authentique qu’on atteint la plus haute spiritualité, libre de tout attachement matériel et affranchi de la peur de notre personnalité spirituelle et des frustrations menant à la philosophie du néant. On accède alors à la demeure éternelle du Seigneur Suprême.

„Esmalt tuleb omada soovi vaimseks eneseteadvustamiseks. See viib inimese tasandile, millel ta püüab suhelda vaimses arengus edu saavutanud inimestega. Järgmisel tasandil saadakse pühitsus kõrgelt arenenud vaimselt õpetajalt, kelle juhendamise all alustab noor pühendunu pühendunud teenimise protsessi. Vaimse õpetaja juhenduste kohase pühendunud teenimise läbi vabaneb ta kõikidest materiaalsetest kiindumustest, saavutab häirimatuse vaimses eneseteadvustamises ning omandab isu kuulata Jumala Absoluutsest Isiksusest – Śrī Kṛṣṇast. Selle maitse tundmine viib inimese Kṛṣṇa teadvusse kiindumiseni, mis saavutab oma täiuse bhāva tasandil ehk tasandil, mis vahetult eelneb Jumala transtsendentaalsele armastamisele. Tõelist armastust Jumala vastu nimetatakse premaks; see on elu kõrgeima täiuslikkuse tasand."

Prema tasandil tegeleb inimene pidevalt Jumala teenimisega transtsendentaalses armastuses. Sedasi jõuab ta tõelise vaimse õpetaja juhendamise all pühendunud teenimise aeglase protsessi läbi kõrgeimale tasandile, vabanenuna kõikidest materiaalsetest kiindumustest, hirmust individuaalse vaimse identiteedi ees ning pettumusest, mis rajab teed tühjuse filosoofiale. Seejärel jõuab ta lõpuks Kõigekõrgema Jumala elupaika.