Skip to main content

TEXT 1

TEXT 1

Texte

Tekst

śrī-bhagavān uvāca
imaṁ vivasvate yogaṁ
proktavān aham avyayam
vivasvān manave prāha
manur ikṣvākave ’bravīt
śrī-bhagavān uvāca
imaṁ vivasvate yogaṁ
proktavān aham avyayam
vivasvān manave prāha
manur ikṣvākave ’bravīt

Synonyms

Synonyms

śrī-bhagavān uvāca: Dieu, la Personne Suprême, dit; imam: cette; vivasvate: au deva du soleil; yogam: science qui traite de la relation unissant l’être distinct à l’Absolu; proktavān: instruisis; aham: Je; avyayam: impérissable; vivasvān: Vivasvān, le deva du soleil; manave: au père de l’humanité (nommé Vaivasvata); prāha: dit; manuḥ: le père de l’humanité; ikṣvākave: au roi Ikṣvāku; abravīt: dit.

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; imam — seda; vivasvate — päikesejumalale; yogam — teadust elusolendi suhetest Kõigekõrgemaga; proktavān — juhendasin; aham — Mina; avyayam — hävitamatu; vivasvān — Vivasvān (päikesejumala nimi); manave — inimkonna esiisale (Vaivasvatale); prāha — jutustas; manuḥ — inimkonna esiisa; ikṣvākave — kuningas Ikṣvākule; abravīt — ütles.

Translation

Translation

Dieu, la Personne Suprême, Śrī Kṛṣṇa, dit: J’ai donné cette impérissable science du yoga à Vivasvān, le deva du soleil, qui la transmit à Manu, le père de l’humanité, lequel à son tour l’enseigna à Ikṣvāku.

Jumala Kõrgeim Isiksus, Śrī Kṛṣṇa ütles: Mina õpetasin seda hävitamatut joogateadust päikesejumal Vivasvānile. Tema andis need teadmised edasi inimkonna esiisale Manule, kes omakorda õpetas seda teadust Ikṣvākule.

Purport

Purport

Ce verset relate l’histoire de la Bhagavad-gītā, depuis les temps très anciens où son enseignement fut dispensé aux rois de chaque planète, et en premier lieu, au roi du soleil. Les rois, qui ont pour devoir de protéger le peuple, sont tenus de connaître la science de la Bhagavad-gītā afin d’être aptes à gouverner les citoyens et à les préserver de la concupiscence qui les enchaîne à la matière. La vie humaine est faite pour cultiver la connaissance spirituelle, en relation éternelle avec Dieu, la Personne Suprême. Sur toutes les planètes et dans chaque nation, il incombe aux dirigeants de transmettre ce savoir, cette science de la conscience de Kṛṣṇa, à leurs concitoyens par le biais de l’éducation, de la culture et de la dévotion, afin que tous puissent tirer le meilleur parti de la forme humaine en suivant la voie qui mène à la réussite spirituelle.

Selles värsis räägitakse „Bhagavad-gītā" ajaloost alates kaugetest aegadest, kui „Bhagavad-gītā" jutustati esmalt Päikese ja seejärel kõikide teiste planeetide kuninglikele suguvõsadele. Kõikide planeetide kuningate ülesandeks on kaitsta oma planeedi elanikke ning seepärast on troonihoidjale kohustuslik mõista „Bhagavad-gītā" teadust, et olla võimeline juhtima kodanikke ja kaitsma neid iha materiaalsetesse köidikutesse langemise eest. Inimelu on mõeldud vaimsete teadmiste arendamiseks igavestes suhetes Jumala Kõrgeima Isiksusega ning kõikide riikide ja planeetide võimuorganite juhid on kohustatud andma neid teadmisi edasi oma kodanikele hariduse, kultuuri ja pühendumuse näol. Teisisõnu öeldes on kõikide riikide täidesaatvate organite juhtide ülesanne levitada teadust Kṛṣṇa teadvusest nii, et inimesed, omades seda suurt teadust, suudaksid edukalt käia õiget teed, kasutades nõnda ära inimkehas sündimise poolt pakutavad võimalused.

Sur le soleil, source de toutes les planètes du système solaire, le deva majeur porte, dans notre ère, le nom de Vivasvān. Brahmā, dans sa Brahma-saṁhitā (5.52), nous dit:

Käesoleval ajastul tuntakse päikesejumalat Vivasvānina, Päikese (mis on kõikide universumi planeetide alge) kuningana. „Brahma-saṁhitās" (5.52) öeldakse:

yac-cakṣur eṣa savitā sakala-grahāṇāṁ
rājā samasta-sura-mūrtir aśeṣa-tejāḥ
yasyājñayā bhramati sambhṛta-kāla-cakro
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi
yac-cakṣur eṣa savitā sakala-grahāṇāṁ
rājā samasta-sura-mūrtir aśeṣa-tejāḥ
yasyājñayā bhramati sambhṛta-kāla-cakro
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi

« J’adore Govinda [Kṛṣṇa], Dieu, la Personne Suprême et originelle. C’est Lui qui donne au soleil, roi de tous les astres, son immense pouvoir et son intense chaleur. Le soleil représente l’œil du Seigneur, et s’il parcourt son orbite, c’est pour répondre à Son ordre. »

Brahmā ütles: „Lubage mul kummardada Jumala Kõrgeima Isiksuse, Govinda [Kṛṣṇa] ees, kes on kõige alge ning kelle korralduse kohaselt Päike, mis on kõikide planeetide kuningas, omab tohutut võimu ja kuumust. Päike esindab Jumala silma ning ta liigub oma orbiidil vastavalt Jumala tahtele."

Le soleil est le roi de toutes les planètes, car il donne à chacune chaleur et lumière. C’est sur l’ordre de Kṛṣṇa qu’il parcourt son orbite. Au deva du soleil, Vivasvān, Kṛṣṇa enseigna originellement la science de la Bhagavad-gītā, faisant de lui Son premier disciple. La Bhagavad-gītā n’est donc pas un recueil de spéculations destiné à quelque érudit profane, mais un ouvrage authentique présentant une connaissance spirituelle transmise depuis des temps immémoriaux.

Päike on kõikide planeetide kuningas, mille valitsejaks on päikesejumal (praegusel hetkel nimega Vivasvān) ning mis omab kontrolli kõikide teiste planeetide üle, varustades neid soojuse ja valgusega. Ta pöörleb Kṛṣṇa korralduste kohaselt ning Vivasvān oli algselt esimene Jumal Kṛṣṇa õpilane, kellele anti mõistmine „Bhagavad-gītāst". Seega pole „Gītā" mõni tähtsusetu ilmaliku õpetlase poolt kirjutatud spekulatiivne traktaat, vaid mäletamatutest aegadest meieni jõudnud autoriteetne teadmiste raamat.

Le Mahābhārata (Śānti-parva 348.51–52) retrace ainsi l’histoire de la Bhagavad-gītā:

„Mahābhāratas" („Śānti-parva" 348.51 – 52) räägitakse meile „Gītā" ajaloost järgmist:

tretā-yugādau ca tato
vivasvān manave dadau
manuś ca loka-bhṛty-arthaṁ
sutāyekṣvākave dadau
ikṣvākuṇā ca kathito
vyāpya lokān avasthitaḥ
tretā-yugādau ca tato
vivasvān manave dadau
manuś ca loka-bhṛty-arthaṁ
sutāyekṣvākave dadau
ikṣvākuṇā ca kathito
vyāpya lokān avasthitaḥ

« Au début du Tretā-yuga, Vivasvān enseigna à Manu la science de la relation qui unit l’homme à Dieu. À son tour, Manu, père de l’humanité, la transmit à son fils, Mahārāja Ikṣvāku, roi de la terre et ancêtre de la dynastie Raghu où Se manifesta le divin avatāra, Rāmacandra. » L’homme connaît donc la Bhagavad-gītā depuis l’époque de Mahārāja Ikṣvāku.

Tretā-yugana tuntud ajastu algul andis Vivasvān need teadmised suhetest Kõigekõrgemaga edasi Manule. Manu, inimkonna esiisa, andis need teadmised edasi oma pojale Mahārāja Ikṣvākule, planeet Maa kuningale ning Raghu dünastia – dünastia, milles sündis Jumal Rāmacandra – esiisale." Seega on „Bhagavad-gītā" inimühiskonnas eksisteerinud Mahārāja Ikṣvāku valitsemisajast.

Nous vivons à présent dans le Kali-yuga, âge d’une durée de 432000 ans, dont 5000 seulement se sont écoulés. Avant cet âge, il y eut le Dvāpara-yuga (864000 ans) et le Tretā-yuga (1296000 ans). Manu enseigna donc la Bhagavad-gītā à son fils et disciple, Mahārāja Ikṣvāku, roi de la terre, il y a plus de 2000000 d’années. La longévité du Manu de notre ère est d’environ 305300000 ans, dont 120400000 années sont déjà passées. Puisque le Seigneur énonça la Bhagavad-gītā à Son disciple, Vivasvān, le deva du soleil, avant la naissance de Manu, on peut estimer que cet enseignement fut donné il y a approximativement 120400000 ans. L’humanité quant à elle bénéficie de cette connaissance depuis plus de 2000000 d’années. Et le Seigneur la transmit de nouveau à Arjuna il y a 5000 ans. Tel est donc, sommairement, d’après l’écrit lui-même et selon Son auteur, Kṛṣṇa, l’origine historique de la Bhagavad-gītā.

Parce qu’il était un kṣatriya et l’ancêtre originel des kṣatriyas sūrya-vaṁśas – descendants du deva du soleil – Vivasvān fut choisi en premier pour recevoir cette sagesse. La Bhagavad-gītā ayant la même authenticité que les Védas puisqu’elle fut énoncée par le Seigneur Lui-même, elle est dite apauruṣeya, « au-delà du savoir humain ». Il convient donc de la recevoir comme on le fait pour toute instruction védique, c’est-à-dire sans l’interpréter. Les ergoteurs ont beau spéculer à leur façon sur la Gītā, les conclusions qu’ils en tirent n’ont rien à voir avec le livre originel. On doit en effet accepter la Bhagavad-gītā telle qu’elle est, par le biais d’une filiation spirituelle authentique, à la manière dont Ikṣvāku la reçut de son père Manu, et Manu de son propre père Vivasvān, qui lui-même l’avait reçue de Kṛṣṇa.

Käesolevaks hetkeks on möödunud kali ajastu, mis kestab 432 000 aastat, esimesed viis tuhat aastat. Sellele ajastule eelnes dvāpara-yuga, mis kestis 800 000 aastat, millele omakorda eelnes tretā-yuga, mis kestis 1 200 000 aastat. Seega umbes 2 005 000 aastat tagasi andis Manu „Bhagavad- gītā" teadmised edasi oma pojale ja õpilasele Mahārāja Ikṣvākule, selle planeedi kuningale. Praegu valitseva Manu eluajaks arvestatakse umbkaudu 305 300 000 aastat, millest 120 400 000 on praeguseks hetkeks möödunud. Arvestades, et enne Manu sündimist jutustas Jumal „Bhagavad-gītā" Oma õpilasele, päikesejumal Vivasvānile, võib öelda, et „Gītā" jutustati vähemalt 120 400 000 aastat tagasi. Inimühiskonnas on „Bhagavad-gītā" eksisteerinud umbes kaks miljonit aastat. Jumal jutustas selle uuesti Arjunale umbes viis tuhat aastat tagasi. Selline on hinnang „Gītā" ajaloole teose enda ja selle jutustaja, Jumal Śrī Kṛṣṇa poolt. „Gītā" jutustati päikesejumal Vivasvānile, kuna ka tema on kṣatriya ning kuna ta on kõikide kṣatriyate isa. Kõik kṣatriyad on päikesejumala järglased ehk sūrya-vaṁśa kṣatriyad. Kuid olles jutustatud Jumala Kõrgeima Isiksuse Enda poolt, on „Bhagavad-gītā" võrdväärne „Vedadega" ning seetõttu on need teadmised apauruṣeya ehk üleinimlikud. Ning kuna „Vedade" juhendusi tuleb aktsepteerida nii nagu need on, ilma igasuguste omapoolsete tõlgitsusteta, tuleb ka „Bhagavad- gītāt" aktsepteerida ilma igasuguste ilmalike tõlgitsusteta. Ilmalikud vaidlejad võivad spekuleerida „Gītā" teemadel igaüks omal moel, kuid siis pole see enam „Bhagavad-gītā" nii nagu see on. „Bhagavad-gītāt" tuleb võtta sellisena nagu see on, lähtudes teadmiste edasiandmise õpilasjärgnevusahelast, ning antud värsis öeldakse, et Jumal andis „Gītā" teadmised edasi päikesejumalale, päikesejumal oma pojale Manule ning Manu oma pojale Ikṣvākule.