Skip to main content

TROISIÈME CHAPITRE

KOLMAS PEATÜKK

Le karma-yoga

Karma-jooga

TEXT 1:
Arjuna dit: Si Tu estimes que la voie de l’intelligence est préférable à celle de l’action intéressée, ô Janārdana, ô Keśava, pourquoi m’inciter à prendre part à cette horrible bataille ?
TEXT 1:
Arjuna küsis: Oo, Janārdana, oo, Keśava, kui Sa väidad, et arukuse arendamine on parem karmalistest tegevustest, miks tahad Sa siis, et ma astuksin sellesse koletusse sõtta?
TEXT 2:
Tes instructions équivoques troublent mon intelligence. Indique-moi donc je T’en prie, de façon décisive, la voie qui me sera la plus favorable.
TEXT 2:
Mu arukus on segaduses Sinu kahemõttelistest juhendustest. Seepärast, palun, ütle mulle selgelt, milline toimimisviis on mulle kõige kasulikum.
TEXT 3:
Dieu, la Personne Suprême, répond: Ô Arjuna, toi qui es sans péché, J’ai déjà expliqué que deux sortes d’hommes tentent de réaliser le soi. Certains sont enclins à essayer de le comprendre par la spéculation philosophique empirique, d’autres par la pratique du service de dévotion.
TEXT 3:
Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Oo, pattudest vaba Arjuna, Ma olen juba selgitanud, et eksisteerib kahte liiki inimesi, kes püüavad teadvustada oma vaimset „mina". Ühed püüavad seda mõista empiirilistele filosoofilistele spekulatsioonidele toetudes, teised aga pühendunud teenimise läbi.
TEXT 4:
Ce n’est pas simplement en s’abstenant de tout labeur que l’on peut se libérer des chaînes du karma, et le renoncement seul ne suffit pas non plus pour atteindre la perfection.
TEXT 4:
Üksnes ettekirjutatud kohustuste täitmata jätmise läbi pole võimalik vabaneda tegude järelmõjudest, nagu ka ainult loobumuse läbi pole võimalik jõuda täiuslikkuseni.
TEXT 5:
Inéluctablement, l’homme est contraint d’agir en fonction des caractères acquis au contact des modes d’influence de la nature. Nul ne peut demeurer inactif, même pour un instant.
TEXT 5:
Igaüks on sunnitud abitult tegutsema vastavalt omadustele, mis ta on omandanud materiaalse looduse guṇadelt, ning seetõttu ei saa mitte keegi hetkekski hoiduda midagi tegemast.
TEXT 6:
Celui qui retient ses organes sensoriels d’action, mais dont le mental s’attache encore aux objets des sens, s’illusionne indubitablement et n’est qu’un simulateur.
TEXT 6:
See, kes talitseb tegutsevaid meeli, kuid kelle mõistus on endiselt keskendunud meelte ihaldusobjektidele, kahtlemata üksnes petab end ning teda nimetatakse teesklejaks.
TEXT 7:
Par contre, ô Arjuna, celui qui tente sincèrement par le biais du mental de discipliner les organes des sens de l’action, et qui, sans attachement, s’engage dans la pratique du karma-yoga [dans la conscience de Kṛṣṇa], lui est de loin supérieur.
TEXT 7:
Samas aga inimene, kes siiralt püüab mõistuse abil kontrollida oma aktiivseid meeli ning teeb algust karma-joogaga [Kṛṣṇa teadvuses], vabana kiindumustest, asub palju kõrgemal tasandil.
TEXT 8:
Remplis ton devoir, car l’action vaut mieux que l’inaction. Sans agir, il est impossible de subvenir même aux besoins du corps.
TEXT 8:
Täida oma ettekirjutatud kohustusi, sest selline toimimisviis on märksa parem kui tööst loobumine. Ilma tööta pole võimalik isegi oma füüsilist keha alal hoida.
TEXT 9:
L’action doit être accomplie en sacrifice à Viṣṇu, sinon elle enchaîne son auteur au monde matériel. Aussi, ô fils de Kuntī, remplis ton devoir afin de Lui plaire, et tu seras à jamais libéré des chaînes de la matière.
TEXT 9:
Igat tööd tuleb sooritada ohverdusena Viṣṇule, sest vastasel juhul seob töö elusolendit materiaalse maailmaga. Seepärast, oo, Kuntī poeg, täida oma ettekirjutatud kohustusi Viṣṇu rahuldamiseks, sest sel viisil jääd sa alati vabaks materiaalse maailma köidikuist.
TEXT 10:
Au début de la création, le Seigneur de tous les êtres peupla l’univers d’hommes et de devas avec l’injonction d’offrir des sacrifices à Viṣṇu. Il les bénit en ces termes: « Soyez heureux grâce à ces yajñas, car leur accomplissement répandra sur vous tous les bienfaits nécessaires au bonheur et à la libération. »
TEXT 10:
Loome alguses lõi kõikide olendite Jumal inimeste ja pooljumalate generatsiooni koos Viṣṇu rahuldamiseks mõeldud ohverdustega ning õnnistas neid, öeldes: „Olge õnnelikud selle yajña [ohverduse] abil, sest selle sooritamine annab teile kõik, mida te vajate õnnelikuks eluks ning vabanemise saavutamiseks."
TEXT 11:
Satisfaits par vos sacrifices, les devas, à leur tour, vous satisferont, et de ces échanges mutuels naîtra pour tous la prospérité.
TEXT 11:
„Ohverdustega rahuldatud pooljumalad rahuldavad ka teid ning sellise inimeste ja pooljumalate koostöö läbi hakkab kõikjal valitsema heaolu."
TEXT 12:
Parce qu’ils sont mandatés pour subvenir aux nécessités de la vie, les devas, satisfaits par ces yajñas [sacrifices], pourvoiront à tous vos besoins. Mais qui jouit de leurs dons sans rien leur offrir en retour est certes un voleur.
TEXT 12:
„Erinevate eluliste vajaduste rahuldamise eest vastutavad pooljumalad annavad teile kõik tarviliku, kui nad on rahuldatud yajña [ohverduse] sooritamise läbi. See aga, kes naudib selliseid ande, pakkumata neid vastutasuks pooljumalatele, on kahtlemata varas."
TEXT 13:
Les dévots du Seigneur sont affranchis de toute faute parce qu’ils ne mangent que des aliments d’abord offerts en sacrifice. Mais ceux qui préparent des mets pour leur seul plaisir ne se nourrissent que de péché.
TEXT 13:
„Jumala pühendunud vabanevad kõikvõimalikest pattudest, kuna nad söövad toitu, mida on esmalt pakutud Jumalale. Need aga, kes valmistavad toitu isiklikuks meeleliseks naudinguks, söövad tegelikult ainult pattu."
TEXT 14:
Le corps de tout être subsiste grâce aux céréales dont les pluies permettent la croissance. Les pluies résultent de l’exécution du yajña [sacrifice] qui, lui, naît des devoirs prescrits.
TEXT 14:
Kõik elavad kehad toituvad teraviljadest, mis kasvavad tänu vihmale. Vihmasid kutsub esile aga yajña [ohverduse] sooritamine ning yajñat sooritatakse ettekirjutatud kohustustest tulenevalt.
TEXT 15:
Les devoirs sont prescrits par les Védas, lesquels sont directement issus de Dieu, la Personne Suprême. L’Absolu omniprésent Se trouve donc éternellement dans les actes de sacrifice.
TEXT 15:
„Vedad", mis on avaldunud otseselt Jumala Kõrgeimast Isiksusest, näevad ette reguleeritud tegevusi. Järelikult viibib kõikeläbiv Transtsendentsus igavesti kõikides ohverdustes.
TEXT 16:
Mon cher Arjuna, l’être humain qui n’accomplit pas le cycle de yajñas établi par les Védas vit assurément dans le péché. Ne vivant que pour le plaisir des sens, son existence est vaine.
TEXT 16:
Mu kallis Arjuna! See, kes ei järgi inimelus „Vedade" poolt ette nähtud ohverduste tsüklit, elab kahtlemata elu täis pattu. Elades üksnes meelte rahuldamiseks, elab selline inimene oma elu kasutult.
TEXT 17:
En revanche, il n’est point de devoir pour celui qui se réjouit dans le soi, qui consacre sa vie humaine à la réalisation spirituelle, et qui, parfaitement comblé, n’est satisfait que dans le soi.
TEXT 17:
Kuid see, kes on oma inimelu pühendanud eneseteadvustamisele ning kes leiab eneseteadvustamise läbi täielikku rahuldust vaid iseeneses, ei oma mitte mingeid kohustusi.
TEXT 18:
Celui qui a réalisé son identité spirituelle n’a pas plus d’intérêt personnel à s’acquitter de ses devoirs qu’il n’a de raison de fuir ses obligations. Il n’a aucun besoin non plus de dépendre d’autrui.
TEXT 18:
Vaimse eneseteadvustamiseni jõudnud inimesel pole enam mingit põhjust täita oma ettekirjutatud kohustusi ega ka vastavast tööst hoiduda. Samuti ei pea ta enam sõltuma ühestki teisest elusolendist.
TEXT 19:
Ainsi, l’homme doit agir par sens du devoir, détaché du fruit de l’acte, car par l’acte libre d’attachement on atteint le Suprême.
TEXT 19:
Seega peaks inimene töötama kohusetundest, vabana kiindumusest oma töö viljadesse, sest töötades ilma kiindumuseta jõuab ta Kõigekõrgemani.
TEXT 20:
Des rois comme Janaka atteignirent la perfection par le seul accomplissement du devoir prescrit. Assume donc ta charge, ne serait-ce que pour l’édification du peuple.
TEXT 20:
Kuningad nagu Janaka jõudsid täiuslikkuseni lihtsalt ettekirjutatud kohustusi täites. Seepärast pead sa tegema oma tööd juba ainuüksi inimeste õpetamiseks.
TEXT 21:
Quoi que fasse un grand homme, la masse des gens marche toujours sur ses traces. Le monde entier suit la norme qu’il établit par son exemple.
TEXT 21:
Ükskõik, mida väljapaistev isiksus ka teeks, tavalised inimesed kogu maailmas järgivad tema poolt näidatud eeskuju ja toimivad täpselt samal viisil.
TEXT 22:
Ô fils de Pṛthā, il n’est dans les trois mondes aucun devoir qu’il Me faille remplir. Je n’ai besoin de rien, Je ne désire rien non plus, et pourtant J’accomplis les devoirs prescrits.
TEXT 22:
Oo, Pṛthā poeg, kogu kolmes planetaarsüsteemis pole ühtegi tööd, mida Ma peaksin tegema. Ma ei vaja mitte midagi ega tunne ka millestki puudust – ja ometigi täidan Ma ettekirjutatud kohustusi.
TEXT 23:
Car si Je ne M’acquittais pas avec soin de Mes obligations, ô Pārtha, tous les hommes suivraient la voie qu’ainsi J’aurais tracée.
TEXT 23:
Sest kui Ma peaksin eales loobuma ettekirjutatud kohustuste täpsest täitmisest, oo, Pārtha, järgiksid kõik inimesed kahtlemata Minu eeskuju.
TEXT 24:
Si Je n’assumais pas ces devoirs, tous les univers sombreraient dans la désolation. Je serais la cause de l’apparition d’une population indésirable et Je mettrais fin à la paix de tous les êtres.
TEXT 24:
Kui Ma ei täidaks ettekirjutatud kohustusi, variseksid kokku kõik need maailmad. Sedasi saaksin Ma soovimatu järelkasvu põhjustajaks ning hävitaksin kõikide elusolendite rahu.
TEXT 25:
Les ignorants suivent leur devoir en s’attachant aux fruits de leurs actes, alors que les hommes éclairés, ô descendant de Bharata, s’en acquittent sans attachement, dans le dessein de guider le peuple sur la voie juste.
TEXT 25:
Teadmisteta inimene täidab oma kohustusi, olles kiindunud nende resultaatidesse, õpetatud inimene teeb seda aga vabana kiindumustest, juhtimaks inimesi õigele teele.
TEXT 26:
Le sage avisé ne doit pas perturber les ignorants attachés aux fruits du devoir en les incitant à cesser de travailler. Au contraire, œuvrant dans un esprit de dévotion, il doit les engager à toutes sortes d’activités [pour développer progressivement leur conscience de Kṛṣṇa].
TEXT 26:
Selleks, et mitte ajada segadusse rumalate inimeste mõistust, mis on kiindunud ettekirjutatud kohustuste täitmise resultaatidesse, ei tohiks õpetatud inimene ajendada neid tööst loobuma. Töötades pühendumuse vaimus, tuleks tal pigem rakendada neid kõikvõimalikesse tegevustesse [mis on suunatud Kṛṣṇa teadvuse järk-järgulisele arendamisele].
TEXT 27:
L’âme égarée par le faux ego croit être l’auteur d’actes qui sont en réalité accomplis par les trois modes d’influence de la nature matérielle.
TEXT 27:
Vale ego poolt segadusse aetud vaimne hing peab iseennast tegevuste sooritajaks, kuigi tegelikult teostavad neid materiaalse looduse kolm guṇat.
TEXT 28:
Ô Arjuna aux bras puissants, celui qui a connaissance de la Vérité Absolue ne se rend pas esclave des sens et du plaisir, car il connaît bien la différence entre l’acte intéressé et l’acte dévotionnel.
TEXT 28:
Oo, tugevakäeline! See, kes teab Absoluutset Tõde, ei rakenda end meelte teenimisse ega enese meelelisse rahuldamisse, eristades täpselt pühendumuses sooritatud tööd resultaatide nimel sooritatud tööst.
TEXT 29:
Dérouté par les trois guṇas, l’ignorant s’absorbe dans des activités matérielles auxquelles il s’attache. Le sage ne doit toutefois pas le troubler même si à cause d’un savoir déficient ses actes sont d’ordre inférieur.
TEXT 29:
Materiaalse looduse guṇade poolt segadusse aetuna, rakendavad teadmatuses viibivad inimesed end täielikult materiaalsetesse tegevustesse ja kiinduvad neisse. Kuid need, kes on arukad, ei tohiks neid sellegipoolest häirida, ehkki nende poolt täidetavad kohustused ei oma nende teadmatuse tõttu kuigi suurt väärtust.
TEXT 30:
Aussi, ô Arjuna, Me consacrant tous tes actes, en pleine connaissance de Ma personne, sans chercher le gain ou revendiquer la moindre possession, sans te laisser abattre, combats.
TEXT 30:
Seepärast, oo, Arjuna, ära seisa ükskõikselt paigal, vaid astu Mind täielikult teadvustades võitlusse. Pühenda kõik oma tegevused Mulle, soovimata midagi omandada või kasu lõigata.
TEXT 31:
Ceux qui remplissent leurs devoirs selon Mes instructions et suivent cet enseignement avec foi, sans envie, se libèrent des chaînes de l’action intéressée.
TEXT 31:
Need inimesed, kes täidavad oma kohustusi vastavalt Minu juhendustele ning kes järgivad Minu õpetust tugevas usus ja tõrkumata, vabanevad karmaliste tegude köidikuist.
TEXT 32:
Mais ceux qui, par envie, négligent Mes enseignements et ne les suivent pas régulièrement sont tous illusionnés et dénués de connaissance. Leur marche vers la perfection est vouée à l’échec.
TEXT 32:
Kuid neid, kes kadedusest ignoreerivad seda õpetust ega järgi seda, tuleb pidada igasugustest teadmistest ilma jäänud inimesteks, petetuiks, ning kõik nende püüdlused täiuslikkuseni jõuda lõpevad ebaõnnestumisega.
TEXT 33:
Même l’érudit agit selon sa nature propre, car chacun agit selon la nature qu’il a acquise au contact des trois guṇas. À quoi bon la refouler ?
TEXT 33:
Isegi teadmistega inimene käitub vastavalt oma loomusele, sest igaüks järgib loomust, mille ta looduse kolmelt guṇalt on omandanud. Mis kasu oleks selle allasurumisest?
TEXT 34:
Il existe des principes aidant à maîtriser l’attraction et la répulsion que l’on éprouve pour les objets des sens. On ne doit se laisser dominer ni par l’attachement, ni par l’aversion, car ils font obstacle à la réalisation spirituelle.
TEXT 34:
Meelte ja nende ihaldusobjektide kokkupuutel tekkivate kiindumuste ja vastumeelsuste reguleerimiseks eksisteerivad kindlad printsiibid. Inimene ei tohi lasta sellistel kiindumustel ja vastumeelsustel enese üle võimust võtta, sest need on komistuskivideks vaimse eneseteadvustamise teel.
TEXT 35:
Mieux vaut s’acquitter de son devoir propre, fût-ce de manière imparfaite, que d’assumer parfaitement celui d’un autre. Mieux vaut échouer en remplissant son devoir que remplir celui d’autrui, car suivre la voie d’un autre est fort périlleux.
TEXT 35:
Parem täita oma ettekirjutatud kohustusi kasvõi halvasti, kui täita kellegi teise kohustusi parimal moel. Parem kohata hävingut oma kohustuste täitmise käigus, kui asuda täitma kellegi teise kohustusi, sest võõrast teed järgida on ohtlik.
TEXT 36:
Arjuna dit: Ô descendant de Vṛṣṇi, qu’est-ce qui pousse contre son gré l’homme au péché, comme s’il y était contraint ?
TEXT 36:
Arjuna küsis: Oo, Vṛṣṇi järglane, mis on selleks jõuks, mis tõukab inimest patustele tegudele isegi siis, kui ta tahab neid vältida?
TEXT 37:
Dieu, la Personne Suprême, répond: C’est la concupiscence seule, Arjuna, qui naît au contact du guṇa de la passion, et qui, par la suite, se transforme en colère. Immense péché, elle est l’ennemi dévastateur du monde.
TEXT 37:
Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Oo, Arjuna, see on vaid iha, selle maailma kõikehävitav patune vaenlane, mis on sündinud kokkupuutest kire guṇaga ning hiljem vihaks muutunud.
TEXT 38:
De même que la fumée masque le feu, que la poussière recouvre le miroir ou que la matrice enveloppe l’embryon, différents degrés de concupiscence recouvrent l’être.
TEXT 38:
Samamoodi nagu suits katab tuld, tolm peeglit ja emaüsa loodet, on elusolend kaetud selle iha erinevate kihtidega.
TEXT 39:
C’est ainsi, ô fils de Kuntī, que la conscience pure de l’être connaissant devient voilée par son ennemi éternel, l’insatiable désir qui flambe comme le feu.
TEXT 39:
Niiviisi katab aruka elusolendi puhta teadvuse tema igavene vaenlane iha, mida pole eales võimalik rahuldada ning mis põleb kui tuli.
TEXT 40:
C’est dans les sens, le mental et l’intelligence, que se loge cette concupiscence. Par leur intermédiaire, elle recouvre le savoir véritable de l’être vivant et l’égare.
TEXT 40:
Meeled, mõistus ja arukus on selle iha pesitsuspaigad. Nende läbi katab iha kinni elusolendi tegelikud teadmised ning ajab ta segadusse.
TEXT 41:
Aussi, Arjuna, ô meilleur des Bharatas, commence par enrayer le fléau de la concupiscence, symbole même du péché, en disciplinant tes sens. Écrase ce destructeur de la connaissance et de la réalisation spirituelle.
TEXT 41:
Seepärast, oo, Arjuna, parim Bhāratate seas, ohjelda kohe algul seda suurt patu sümbolit [iha], piirates oma meeli, ning hukka see teadmiste ja vaimse eneseteadvustamise hävitaja.
TEXT 42:
Les sens prévalent sur la matière inerte; supérieur aux sens est le mental, et l’intelligence surpasse le mental. Mais plus élevée encore est l’âme.
TEXT 42:
Tegutsevad meeled seisavad kõrgemal elutust mateeriast, mõistus on kõrgemal meeltest, arukus on kõrgemal mõistusest ja tema [s.o. hing] on kõrgemal ka arukusest.
TEXT 43:
Ainsi sachant le soi au-delà des sens, du mental et de l’intelligence matériels, ô Arjuna aux bras puissants, tempère ton mental par l’action délibérée de l’intelligence spirituelle [la conscience de Kṛṣṇa] et de par cette force spirituelle, conquiers cet ennemi insatiable qu’est la concupiscence.
TEXT 43:
Oo, kindlakäeline Arjuna, teades end olevat transtsendentaalne materiaalsete meelte, mõistuse ja arukuse suhtes, tuleb inimesel tugevdada oma mõistust kaalutleva vaimse arukuse [Kṛṣṇa teadvuse] abil ja niiviisi alistada vaimse jõuga see ihana tuntud rahuldamatu vaenlane.