Skip to main content

TEXT 9

TEXT 9

Texte

Tekst

yajñārthāt karmaṇo ’nyatra
loko ’yaṁ karma-bandhanaḥ
tad-arthaṁ karma kaunteya
mukta-saṅgaḥ samācara
yajñārthāt karmaṇo ’nyatra
loko ’yaṁ karma-bandhanaḥ
tad-arthaṁ karma kaunteya
mukta-saṅgaḥ samācara

Synonyms

Synonyms

yajña-arthāt: fait uniquement pour Yajña, ou Viṣṇu; karmaṇaḥ: le travail; anyatra: autrement; lokaḥ: monde; ayam: ce; karma-bandhanaḥ: enchaînement par l’action; tat: Lui; artham: uniquement pour; karma: l’action; kaunteya: ô fils de Kuntī; mukta-saṅgaḥ: libéré du contact; samācara: fais parfaitement.

yajña-arthāt — üksnes Yajña, ehk Viṣṇu, heaks sooritatu; karmaṇaḥ — kui töö; anyatra — vastasel juhul; lokaḥ — maailm; ayam — see; karma- bandhanaḥ — töö köidikud; tat — Tema; artham — heaks; karma — töö; kaunteya — oo, Kuntī poeg; mukta-saṅgaḥ — suhetest vabanenud; samācara — täida parimal moel.

Translation

Translation

L’action doit être accomplie en sacrifice à Viṣṇu, sinon elle enchaîne son auteur au monde matériel. Aussi, ô fils de Kuntī, remplis ton devoir afin de Lui plaire, et tu seras à jamais libéré des chaînes de la matière.

Igat tööd tuleb sooritada ohverdusena Viṣṇule, sest vastasel juhul seob töö elusolendit materiaalse maailmaga. Seepärast, oo, Kuntī poeg, täida oma ettekirjutatud kohustusi Viṣṇu rahuldamiseks, sest sel viisil jääd sa alati vabaks materiaalse maailma köidikuist.

Purport

Purport

Comme il faut travailler, ne serait-ce que pour subvenir à ses besoins, les devoirs qui incombent à chaque individu selon sa nature et sa position sociale sont agencés de manière à lui permettre de gagner sa vie. Le mot yajña peut aussi bien désigner les oblations que le Seigneur, Viṣṇu, car selon les Védas, yajño vai viṣṇuḥ, les sacrifices ne visent qu’à Sa satisfaction. Autrement dit, servir directement le Seigneur, Viṣṇu, revient à faire toutes les oblations recommandées. La conscience de Kṛṣṇa est donc bel et bien la forme de yajña que préconise notre verset. Plaire à Viṣṇu est également le but de l’institution du varṇāśrama. Varṇāśramācāravatā puruṣeṇa paraḥ pumān/viṣṇur ārādhyate. (Viṣṇu Purāṇa 3.8.8)

Kuna oma keha alalhoiuks tuleb paratamatult mingit tööd teha, on ühiskonna erinevatesse sotsiaalsetesse jaotustesse kuuluvate ja erinevate omadustega inimeste jaoks kõik ettekirjutatud kohustused antud vastavuses selle eesmärgi täitmisega. Sõna yajña tähendab „Jumal Viṣṇu" või „ohverduste sooritamine". Kõik ohverdused on mõeldud Jumal Viṣṇu rahuldamiseks. „Vedades" antakse korraldus: yajño vai viṣṇuḥ. Teisisõnu öeldes teenib nii ettekirjutatud yajñade sooritamine kui ka otsene Jumal Viṣṇu teenimine sama eesmärki. Vastavalt selle värsi ettekirjutustele tähendab Kṛṣṇa teadvus seega yajña sooritamist. Varṇāśrama ühiskonnakorraldus on samuti suunatud Jumal Viṣṇu rahuldamisele. Varṇāśramācāravatā puruṣeṇa paraḥ pumān/ viṣṇur ārādhyate. („Viṣṇu Purāṇa" 3.8.8)

Il faut donc agir pour la satisfaction du Seigneur, car toute autre forme d’activité accomplie dans le monde matériel est cause d’asservissement. En effet, les bonnes actions comme les mauvaises ont pour conséquence d’enchaîner leur auteur. C’est pourquoi il faut œuvrer dans la conscience de Kṛṣṇa, afin de plaire à Kṛṣṇa (ou Viṣṇu), car en agissant ainsi, on se situe au niveau libéré. Cet art d’agir demande, au départ, l’aide d’un guide expérimenté. Il faut donc mener à bien nos activités selon les directives d’un dévot de Kṛṣṇa, ou de Kṛṣṇa Lui-même (comme ce fut le cas pour Arjuna). Il ne faut jamais agir pour satisfaire ses sens, mais bien pour plaire à Kṛṣṇa. Ainsi serons-nous non seulement libérés de toute conséquence matérielle, mais aussi nous éléverons-nous progressivement jusqu’au service transcendantal du Seigneur, service d’amour qui seul mène au royaume de Dieu.

Seega peab inimene tegema tööd Viṣṇu rahuldamiseks. Ükskõik, millise teise eesmärgiga töö põhjustab materiaalse maailma köidikuisse sattumist, sest kõik sellised tegevused, nii head kui halvad, omavad järelmõjusid, mis seovad tegevuse sooritajat materiaalse maailmaga. Seepärast peaks inimene töötama Kṛṣṇa teadvuses rahuldamaks Kṛṣṇat (ehk Viṣṇut) ning sellist tööd sooritades viibib ta vabanemise tasandil. Sel viisil töötamine on suur kunst, mille praktiseerimise alguses on vajalik väga täpne juhendamine. Seega tuleb töötada väga hoolikalt Jumal Kṛṣṇa asjatundliku pühendunu juhendamise all või otseselt Jumal Kṛṣṇa Enda juhendusel (nagu see oli võimalik Arjuna jaoks). Mitte midagi ei tohiks sooritada isikliku meelelise naudingu nimel – kõike tuleb teha Kṛṣṇa rahuldamiseks. Selliselt toimides ei pääse inimene mitte üksnes oma töö järelmõjudest, vaid tõuseb järk- järgult Jumala teenimiseni transtsendentaalses armastuses, mis on ainus viis Jumala kuningriiki pääsemiseks.