Skip to main content

TEXT 5

TEXT 5

Texte

Tekst

na hi kaścit kṣaṇam api
jātu tiṣṭhaty akarma-kṛt
kāryate hy avaśaḥ karma
sarvaḥ prakṛti-jair guṇaiḥ
na hi kaścit kṣaṇam api
jātu tiṣṭhaty akarma-kṛt
kāryate hy avaśaḥ karma
sarvaḥ prakṛti-jair guṇaiḥ

Synonyms

Synonyms

na: ne pas; hi: certes; kaścit: quiconque; kṣaṇam: un instant; api: aussi; jātu: à aucun moment; tiṣṭhati: demeure; akarma-kṛt: sans rien faire; kāryate: est forcé de faire; hi: certes; avaśaḥ: inéluctablement; karma: des actions; sarvaḥ: toutes; prakṛti-jaiḥ: nés des modes d’influence de la nature matérielle; guṇaiḥ: par les traits caractéristiques.

na — ega; hi — kindlasti; kaścit — igaüks; kṣaṇam — üht hetke; api — samuti; jātu — igal ajal; tiṣṭhati — jääb; akarma-kṛt — mitte midagi tegemata; kāryate — sunnitakse tegema; hi — kindlasti; avaśaḥ — abitult; karma — töö; sarvaḥ — kõik; prakṛti-jaiḥ — tekkinud materiaalse looduse guṇadest; guṇaiḥ — omaduste poolt.

Translation

Translation

Inéluctablement, l’homme est contraint d’agir en fonction des caractères acquis au contact des modes d’influence de la nature. Nul ne peut demeurer inactif, même pour un instant.

Igaüks on sunnitud abitult tegutsema vastavalt omadustele, mis ta on omandanud materiaalse looduse guṇadelt, ning seetõttu ei saa mitte keegi hetkekski hoiduda midagi tegemast.

Purport

Purport

Qu’elle soit incarnée ou non, de par sa nature, l’âme est toujours active. Sans la présence de l’âme spirituelle, le corps de matière ne peut se mouvoir. Il n’est qu’un véhicule inerte conduit par l’âme. Celle-ci est continuellement active et ne s’arrête jamais. Il est donc préférable qu’elle agisse dans la conscience de Kṛṣṇa, plutôt que sous l’emprise de l’énergie illusoire. En effet, au contact de cette dernière, l’âme subit l’ascendant des modes d’influence de la nature, et doit pour s’en défaire adhérer aux devoirs prescrits dans les śāstras (les Écritures révélées). Mais si elle est directement engagée dans la conscience de Kṛṣṇa, ce qui est sa fonction naturelle, tout ce qu’elle accomplit lui est alors profitable. Le Śrīmad-Bhāgavatam (1.5.17) le confirme en disant:

Elusolendi aktiivsust ei põhjusta mitte tema viibimine materiaalses kehas, vaid selline on tema kui hinge algne olemus. Vaimse hinge kohalolekuta ei saa materiaalne keha liikuda. Keha on vaid elutu liikumisvahend, mida juhib vaimne hing, kes on alati aktiivne ning keda pole võimalik hetkekski seisatada. Seepärast tuleb vaimne hing hõivata kasuliku tööga Kṛṣṇa teadvuses, sest vastasel juhul võtab ta omaks illusoorse energia poolt peale surutud tegevused. Puutudes kokku materiaalse energiaga, omandab vaimne hing materiaalsed guṇad ning puhastamaks hinge sellisest ühendusest, tuleb hõivata end śāstrates ettekirjutatud kohustuste täitmisega. Ning kui hing on hõivatud oma loomupärase tegevusega, s.o. Kṛṣṇa teadvuses töötamisega, siis kõik, mida ta teeb, toob talle ainult kasu. Seda kinnitatakse „Śrīmad- Bhāgavatamis" (1.5.17):

tyaktvā sva-dharmaṁ caraṇāmbujaṁ harer
bhajann apakvo ’tha patet tato yadi
yatra kva vābhadram abhūd amuṣya kiṁ
ko vārtha āpto ’bhajatāṁ sva-dharmataḥ
tyaktvā sva-dharmaṁ caraṇāmbujaṁ harer
bhajann apakvo ’tha patet tato yadi
yatra kva vābhadram abhūd amuṣya kiṁ
ko vārtha āpto ’bhajatāṁ sva-dharmataḥ

« Celui qui adopte la conscience de Kṛṣṇa n’a rien à perdre ou à craindre, même s’il n’exécute pas les devoirs prescrits dans les śāstras, n’accomplit pas le service de dévotion convenablement, ou choit de sa pratique. Par contre, à quoi bon suivre tous les rites de purification recommandés dans les śāstras si l’on n’est pas conscient de Kṛṣṇa ? »

„Kui inimene teeb algust Kṛṣṇa teadvuse arendamisega, siis isegi juhul, kui ta ei täida śāstrates ette kirjutatud kohustusi ega soorita pühendunud teenimist korrektselt, ja isegi siis, kui ta sellelt tasandilt langeb, ei kaota ta midagi ega saa talle osaks mingit kahju. Ent kui inimene järgib kõiki śāstrates antud juhendusi, ent ei viibi Kṛṣṇa teadvuses, mis kasu võiks ta siis oma tegevusest saada?" Seega on puhastumisprotsess vajalik Kṛṣṇa teadvuse tasandile jõudmiseks. Seepärast on nii sannyāsa kui iga teise puhastumisprotsessi ülesandeks aidata inimesel jõuda oma lõpliku eesmärgini, milleks on Kṛṣṇa teadvus. Seda eesmärki saavutamata võib kogu tegevust pidada edutuks.